See mastaap koostatakse teoreetiliselt jooniselt saadud mõõtmete alusel, ta kujutab endast pikitasandile projekteeritud laevakere skemaatilise joonise taustal olevaid kõveraid. 2.3.3. Laeva mahuliste elementide arvutus Laeva süvismaht ehk mahuline veeväljasurve on laeva kõige enam iseloomustav geomeetriline suurus. Teades kõigi veeliinitasandite pindalasid, nende integreerimisel süvissammuga T = T/n saab mahulise veeväljasurve ( DISV) T [ ] T DISV = = AWP dz T 1 2 AWP 0 + AWP1 + AWP 2 + ... + 12 AWPn = int AWP . 0 2
9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26
Depth Parda kõrgus D m Freeboard Vabaparda kõrgus f m Aft keel draught Ahtri kiilusüvis TAK m Fore keel draught Vööri kiilusüvis TFK m Trim Trimm t m Displacement volume Mahuline veeväljasurve (DISV) m3 Displacement mass Mass-veeväljasurve (DISM) t Waterplane area coefficient Veeliinitasandi täidlustegur CWP - Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm Density Tihedus t/m3
· Otstarve · Navigeerimispiirkond · Jõuseadme tüüp · Sõuseadme tüüp (arv) · Ehitusmaterjal · Arhitektuuri tüüp · Liikumisviis · Ujuvus- ja liikumispõhimõte Peamine merelaevade klassifikatsioon põhineb laeva otstarbele: · Transpordilaevad · Kalalaevad · Eriotstarbelised laevad · Teenistus- ja abilaevad 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus Laeva mahulised andmed · või DISV laeva mahuline veeväljasurve kuupmeetrites. Displacement · BRT kogumahutavus ehk brutomahutavus BRT. BRT mõõtühikuks oli mahumõõt 100 kuupjalga · NRT registernetomahutavus · Lastimahutavus laeva lastiruumide (tankide) kogumaht. Veel on lastimahutavus: · Autovedajatel liinimeetrites autodele · Reisilaevadel reisijate arv · Reisiparvlaevadel reisijate ja autode arv · Konteinerlaevade lastimahutavus TEU
Laevade klassifikatsioon: Sõjalaevad ja tsiviillaevad Otstarve, navigeerimispiirkond, jõuseadme tüüp, sõuseadme tüüp(arv), ehitusmaterjal, arhitektuuri tüüp, liikumisviis, ujuvus- ja liikumispõhimõte. Merelaevade klaaifikatsioon: transpordi, kalalaevad, eriotstarbelised, teenistus ja abilaevad. Transpordilaevade alaliigid: segalastilaevad, tankerid, balkerid, konteinerlaevad, RO- RO laevad, reisilaevad 10.Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus DISV- laeva mahuline veeväljasurve kuuptmeetrites BRT-kogumahutavus ehk brutomahutavus. BRT= 2,83 m3 See on kõigi laevaruumide ja kinniste tekiehitiste täielik ruumala BRT mahumõõdus, millelt on maha arvutatud kahekordse põhja ja mõningate teenistuslike ruumide ruumalad. Nii määrati 1969 aastani. NRT-registernetomahutavus. Sama, mis BRT, aga summaarne ruumide maht maha arvutatud (ruumid, mis ei sobi kommerskauba, reisijate, meeskonna, tekimehhanismide, navigatsiooniseadmete paigutamises)
annaabi.ee 
