Paistu Kool Airi Timps Sahara kõrb Referaat Juhendaja: Aino Tismus Sultsi 2009 Sahara Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Pinnamoelt on suurem osa Saharast võrdlemisi madal ja tasane, keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415 m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamal. Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Sa...
Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind Punakas kivikõrb Mandrite ja merede vahe keskmiselt 3 km Väiksemaid kraatreid on tasandanud tuul ja liivatormid Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14. kilomeetrini Olympus Mons Suurim mägi päikesesüsteemis 24 km kõrgem ümbritsevast platoost Jalami diameeter üle 500 km Äärena ümbritsetud 6 km kõrgusest kaljust Kraatri diameeter 65 km Tharsis Tohutu kühm Marsi pinnal Läbimõõt ~4000 km
Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Kons...
vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mered Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kraatrid Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on.
Temp 15kraadi Kuu Marss 4 7 687d CO2, N2, Ar, O, veeaur Pooluste prk-a katab Phobos Mariner4 Läbimõõt 6750km Keskm.temp. 50Kraadi süsihappelume kiht Deimos (1965 Pilt pinnast) Väga hõre, kraatrine pind Enamik punakas kivi- kõrb, tih= 3,959 Jupiter 5 1 H2(70%), He(27%) Io Magnetväli 20x tuge- Europa
süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. · Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Ööpäeva pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. · Keskmine pinnatemperatuur on 50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim 140°). Marsi pind · Marss on üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. 1. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud(näiteks Hellase meri, mille läbimõõt on üle 1000 km). Samuti ka kaatrid, neid polaaraladel peaaegu pole. 2
Kruvipinnad: Objekti niisugust liikumist, mille puhul kõik tema punktid kulgevad mööda silindrilisi kruvijooni, millel on ühine telg ja võrdne samm, nim kruvijooneliseks liikumiseks. Pinda, mis tekib joone(moodustaja) kruvijoonelisel liikumisel, nim kruvipinnaks. Määramisandmed: telg, moodustaja, samm, käelisus. Normaalkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge täisnurga all. Pind on lõpmata ulatuslik nii telje kui moodustaja sihhis. Kuulub konoidide klassi. Rakendusena ruutkere. Ruutkeere s.o. keha, mis tekib ruudu kruvijoonelisel liikumisel, kui ruudu kaks külgsirget on telje ristlõikajad. Kaldkruvipind tekib sirgjoone kruvijoonelisel liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab pinna telge ühe ja sama teravnurga all. Pind lõikab ennast lõpmata palju kordi. Rakendusena kolmnurkkeere. Aksonomeetria
VEENUS:PIND:pinnavormilt sarnane maaga sellega sama suur ja sarnase gravitatsiooniga,leidub vulkaane,ligi poole miljardi aasta vanune pind,mis on moodustunud vulkaanilise aktiivsuse tulemusel,85% vulkaaniline tasandik,sajad vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam
pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. Joopinnad *Joonpinnaks nim sellist pinda, mida saab tekitada sirgjoone liikumisega. *Sirgjoone liikumisvabadust piiratakse harilikult sellega, et ta peab lõikama ühte või mitut paigalseisvat joont- juhtjoont. *Liigitatakse laotuvateks ja mittelaotuvateks joonpindadeks. *Pinda, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma pinna kavaliteeti muutmata nim laotuvaks ehk tasanduvaks pinnaks (kooniline pind, silindriline pind ja puutujatepind). *Pinda, mida ei saa deformeerida tasapinnaks painutamise teel ilma, et ta veniks, tõbuks kokku, rebeneks ega läheks kortsu, nim mittelaotuvaks pinnaks (silindroid, kolme juhtjoonega joonpind). Kõverpindade omavaheline lõikumine *Abisfääride võtte tingimused: 1.mõlemad pinnad on pöördpinnad 2.nende pöördpindade teljed lõikuvad 3.telgede tasand on ekraaniga paralleelne
ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • geodeetiline alus - maaellipsoid, geodeetiliste koordinaatide süsteem, koordinaatide süsteemi tsentreerimise lähtepunkt ja orienteerimine; • mõõtühikud - pikkus- ja nurgaühikud, mida kasutatakse kaardi koordinaatide arvutamisel; • kaardiprojektsioon - eeskiri, mille abil sfääriline pind esitatakse tasapinnalisena; • tasapinnalised koordinaadid - tavaliselt tasapinnalised ristkoordinaadid nn kaardikoordinaadid. Nendes koordinaatides salvestatakse kõik kaardi objektid ja elemendid; • mõõtkava - kaardil mõõdetud suuruse suhe tegelikkuses olevasse suurusesse; Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • kaardijagu ja nomenklatuur - süsteem, mis jaotab suurema kaardistatud territooriumi kindlal viisil
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14
Maale lähim planeet vähim kaugus 42 miljonit km Veenuse uurimine Planeet on nii ere, et on taevast kergesti leitav Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal Veenuse pinnaehitust on uuritud radaritega Koostis Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basalt-laavast Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkeltuuma olemasolu Pinnavormid Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega Üldiselt tasane Suurim kõrgustevahe 12 km Pinnalt on leitud 100000 väikest ja mitusada suurt vulkaani Suur hulk meteoriidikraatreid Üsna sageli toimuvad maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat Atmosfäär Temperatuur planeedi pinnal 480°C Atmosfääri rõhk 9 MPa Koostis: süsinikdioksiid 96,5%, lämmastik 3,4%, argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%)
Seda kirjeldab kahesuunaline peegeldustegur. Väikeselt pinnatükilt peegeldunud kiirguse intensiivsus avaldab järgmise valemiga: Licosi ühikulisele pinnale langev kiirgusvoog Kahesuunaline peegeldustegur on sümmeetriline: pealelangeva ja peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). Albeedo Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. Ta kujutab endast peegeldunud kiirgusvoo tiheduse M suhet
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumine keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks. Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. Siseenergia levik ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks. Kehadevahelise soojusvahetuse korral suureneb kõigi soojenevate kehade siseenergia täpselt nii palju, kui väheneb jahenevate kehade siseenergia.
kasutatakse ehituses. Referaadi materjal on otsitud internetist. Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on saadaval neljas toonis: must, punane, pruun ja roheline.Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina. Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Liimimise eelised · Saab ühendada erinevaid materjale · Saab ühendada suure pinnaga materjale · Tööprotsess lihtne · Suhteliselt odav · Kiire Liimühenduse puudused · Kõiki materjale pole võimalik hästi liimida · Tundlikud kõrge temperatuuri suhtes · Tundlikud lahustite suhtes · Vananevad valguse ja õhu toimel Kuidas saada korralikku liimühendust ? · Liim peab nakkuma liimitava pinnaga - hüdrofiilne pind - vesi märgab pinda näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment
Vana-Vigala Tehnika –ja Teeninduskool Kodumasinad Koostaja: Svetlana Korneva 14KS1 Vana-Vigala 2014 Seadmete hooldamine AHI Kõigepealt soojendage ahi - küpsetusplaadile võib valada vett, et ahju tekiks niiskus. Ahju pind tuleb katta mitteabrasiivse puhastuskreemiga. Laske pisut seista ning seejärel puhastage korralikult sooja vee ja pehme lapiga. Ahju võiks puhastada peale igat kasutuskorda. Ahjuukseklaasi saab puhtaks klaasipuhastus- või nõudepesuvahendiga. Loputada ja kuivatada. Mikrolaineahi Mikrolaineahju puhastamiseks asetage sinna kauss veega. Laske ahjul mõni minut töötada ja seejärel puhastage pinnad pehme lapiga. Kindlasti ei tohi seinu kraapida terava esemega. Nõudepesumasin
Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2
docstxt/128481427182006.txt
n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA OMADUSI ISELOOMUSTAVAD MÕISTED : *KIU PIKKUS *KIU JÄMEDUS(PEENUS) *KIU RASKUS *KIU TUGEVUS TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS), MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid) *KIU VÄRVUS JA LÄIGE *ELASTSUS *KIU TERMILINE PÜSIVUS MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS MUUTUSED KIU PÕLEMISEL *KIU MUUTUSED VEE JA VEEAURU TOIMEL HÜGROSKOOPSED(NIISKUST IMAVAD)/MITTEHÜGROSKOOPSED, HÜDROFIILSED(MÄRGUVAD)/HÜDROFOOBSED(MÄRGUMATUD), KUIVAMISKIIRUS, NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME, KIU MUUTUMINE PLASTSEKS, KIU LAHUSTUVUS VEES, NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHAPINNALT
segada terve kogusega. Valmistamine peaks toimuma kohapeal just enne värvimist, kuna see rikneb kiiresti. Kaua seisnud ja halvasti lõhnavat värvi ei tohi enam kasutada. Jäägid on hästi komposteeritavad. [8] 1.7. Õlle-, konjaki- ja veinilasuurvärv Lasuur on läbikumav värv, mis sobib puidule, krohvile, kipsle ja varem värvitud pindade katmiseks või toonimiseks siseruumides, ei kannata niiskust. Töödeldav pind peab olema rasva ja tolmu vaba. Valmistamine on kiire ja lihtne: segada omavahel kokku 1/3 mahuosa värvimulda ja 2/3 mahuosa õlut, veini, konjakit (tume õlu annab tumedama tooni ja ka tugevama liimi). Pind kuivab umbes ööpäeva, paremaks kaitsmiseks võib seda hiljem üle õlitada või vahatada. [8] 1.8. Linaõlivärv Kvaliteetse linaõlivärvi sideaineks on linaseemnetest külmpressitud õli. Linaõlivärv imendub sügavale aluspinda ja on seega väga püsivate omadustega
teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Neeldumine on valguse muundumine keha siseenergiaks. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Kehale ülekandunud soojus hulk sõltub a) temperatuuri muudust (t2-t1) b) keha massist c) keha ainest c (vesi) = 4200J/kg°C Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra
st. delt stlõikke number Materjal Värv betoon mastiks 9 0 d L f b h a f 15,00 cm a 80,00 cm h 120,00 cm d 40,00 cm b 30,00 cm L 30,00 cm Ruum -0,01 m³ Pind 0,82 m² A -296,4435 cm² P 292,08 cm Liik Hind /m3 Materjali kogus Materjal BK501 17 -0,0088933 Mark Hind /kg Kulu L/m2 Värvi kogus Värv MV110 2,63 0,4 -0,0035573 Muud kulud: 35% Üldmaksumus: Maksumus -0,1511862 Maksumus -0,0093558 -0,160542 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga
Hõõrdejõud mis takistab kehade liikumist Jõud mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal Kuidas hõõrdumist vähendada? o Kokkupuutuvaid pindu määrida (õli;vesi), uks, jalgratas, auto mootor, suusad (autotee on libe, autoratta alla tekib veepadi, ei ole kokkupuudet asvaldiga, tekib vesiliug, auto kaotab juhitavuse) o Kokkupuutuvate pindade vähendamine (ümmargused esemed uisud;kelgud) Kokkupuutev pind on väiksem, libiseb hästi pind on suurem, libiseb halvemini Kokkupuutev pind on väiksem kokkupuutev pind on suurem, libiseb halvemini o Millest sõltub liugehõõrdejõud? 1. Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3
20 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 21 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 22 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 23 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 24 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 F3 kesk Err:508 F2 negkesk #NAME? F2 integ Err:508 F3 pind Err:508 F2 max Err:508 F2max ja asukoht Err:508 12,000 10,000 8,000 F1 6,000 F2 4,000 F3 2,000 0,000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Karakteristikute variandid
võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendi autentsus autentne on dokument, mille ehtsust on võimalik kindlaks teha. Dokumendiplank trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplank ja kirjaplank: neid eristab neile trükitavate elementide koosseis. Üldplangil vaid logo ja asutuse nimi, kirjaplangil logo+kontaktandmete väli. Kasutatakse kahte formaati: A4 ja A5. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Vasak 30mm, parem 15mm, ülemine ja alumine 12mm. Täidetav pind jaguneb: kirjapeaväli, adressaadiväli, viidaväli, tekstiväli, kontaktandmete väli. Kirja elemendid: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kasutusmärge, kontaktandmed, koostaja, kuupäev, lisaadressaat, lisamärge, logo, pealkiri, seosviit, tekst, viit. Dokument arhiiviseadus+ISO 15489 Asjaajamine ja dokumendihaldus (koos)
Sobiv viimistlemise aeg on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Õlivärvi ei saa värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Puitpind peab olema kuiv, maksimaalne puidu niiskus 15% ja õhu suhteline niiskus alla 60%. Õlivärviga teostatud viimistlus peab vastu orienteeruvalt 20-30 aastat. Õlivärvide kasutamine sisetingimustes Peab võtma arvesse, milleks viimistletavaid pindasid kasutatakse. Viimistlemine sõltub neile langevast koormusest. Kui pind peab vastu pidama kestvale päikesevalgusele ja niiskusele, samuti soojuse vaheldumisele, tuleb selliseid pindasid hästi jälgida. Õlivärv ei tohi kuivada liiga kiiresti(võib tekkida nahataoline kiht, mis pinnalt maha tuleb) ega ka liiga aeglaselt(kogub mustust). Linaõli Hariliku lina seemnetest pressimise teel saadud õli · Sobib toiduainetega kokkupuutuva puidupinna viimistlemiseks. · Neutraalsena sobib ainult sisetingimustesse Kuivamine - +20°C temperatuuril 3-5
Võru 2013 Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on saadaval neljas toonis: must, punane, pruun ja roheline. Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Bituumensindlid s bivad k igile katustele (viil-, mansard-, kelpkatus jne.), mille kalle on vähemalt 11 kraadi. SBS baasil kummibituumenit sisaldav
1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada? Selleks, et ei tekiks verejooksu, püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud
Objekti LIIK ja olemus (antakse edasi graafiliste vüi andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus
Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ja 56 minutit. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja
· Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega! Lihtsustamaks Maa projitseerimist tasapinnale, lähendatakse Maa pinda geoidiga ja seda omakorda ellipsoidiga. Geoid on geomeetriline keha, mille pind on risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga. Geoid ei ole igas punktis kumer, kuna maa mass ei ole jaotunud ühtlaselt. Maa pinnalt lähtuvad loodjooned lõikuvad ühes punktis (Maa raskuskeskmes). Loodjooned ei ole sirged Maa pinna punktist Maa raskuskeskmeni. Geoid on algebraliselt keeruline kujund ja seetõttu lähendatakse seda pöördellipsoidiga, mis on lihtne kujund tasapinnale projtseerimiseks
Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab hüdroisolatsioonil oma üles-annet täita. Loomulikult tuleb enne esimese rea alustamist vundamendipind hoolikalt puhastada ning võimalikult sirgeks ajada. Mõistagi lähevad kõigepealt paika nurgaplokid ja siis jätkatakse nagu tavalise tellismüüri ladumist. Kui esimene rida paigas ning mört kivistunud, tuleb plokirea pealmine pind ideaalselt sirgeks hööveldada (selleks kõlbab tavaline höövel) ning puhtaks pühkida. Alates teisest reast saab juba kasutada mördikelku, mis oskaja mehe käes jätab endast esimese plokirea peale stabiilse paksusega mördikihi. Paljud müürsepad eelistavad siiski vana head müürikellut. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks on mõistlik kasutada kummihaamrit, sest metallhaamer võib plokki vigastada. Kasutatud materjal · http://www.epl
Nimetage kõik teist järku jooned. Elliptiline (esijäljega). silinder,hüperboolne silinder, paraboolne 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi silinder, elliptiline koonus, ellipsoid, vahelist nurka? Nende tasandite normaalide ühekatteline hüperboloid, kahekatteline vahelise nurgaga. hüperboloid, elliptiline 52. Skitseerige kolmvaates üldine teistjärku pind paraboloid,hüperboolne paraboloid. (elliptiline koonus,ellipsoid, ühe- ja 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti kahekatteline hüperboloid, elliptiline saamiseks, kui on antud ellipsi teljed paraboloid, hüperbolne paraboloid). (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber 53. Kuidas tekib joonpind? Tekib sirgjoone keskpunkti rinkid raadiustega a ja b, valime liikumisega nii, et ta lõikaks etteantud
docstxt/1318705066120334.txt
Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Peale planeetide ja nende kuude kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri
5. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? Andmemudel: punkt, joon, pind; topoloogia reeglid (reeglid paiknemise suhtelisusest); generaaliseerimise reeglid (min, max, mõõdud). Andmemudel on vajalik, tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil; annab andmekogule selge graafilise ning atribuudilise struktuuri; kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse: · geomeetria punkt, joon, pind, tekst · atribuudid tabelite struktuur · topoloogiareeglid kuidas digida 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? Esitusmudel on kaardi legend, milles on kujutatud leppemärk ning selle selgitus. Esitusmudel on vajalik, sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril.
97. KAHEKATTELINE HÜPERBOLOIDID 2 2 + 2 = 1 a b c X2 Y2 98. ELLIPTILINE PARABOLOIDID + = 2Z p q X2 Y2 99. HÜPERBOOLNE PARABOLOIDID ( SADULPIND ) = 2Z p q X2 Y2 Z2 100.KOONILINE PIND + =0 a2 b2 c2 8 101.RING SILINDRILINE PIND x 2 + y 2 = R 2 X2 Y2 102.ELLIPTILINE SILINDRILINE PIND + =1 a2 b2 X2 Y2 103.HÜPERBOOLNE SILINDRILINE PIND 2 2 = 1 a b 104.PARABOOLNE SILNDRILINE PIND Y 2 = 2 pX 105.ERIJUHUD
Peale krundi kuivamist kantakse hüdroisolatsioonimastiks nurkadesse, vuukidesse, läbiviikudesse ja teistesse erinevate materjalide liitekohtadesse ning pannakse peale Kiilto nurgatugevdus lint. Läbiviikudesse ning kanalisatsioonitorudele on olemas 55mm ja 110mm kanga tükid, kui on suurus erinev tuleb see ise välja lõigata. Kui on tugevduslindid paigaldatud kantakse tervele seinale üks kiht hüdroisolatsioonimastiksit, mis kuivab normaaltingimustes umbes 2 tundi. Kui pind on kuivanud kantakse seinale teine kiht Fibergum-i. Põrand: Esmalt eemaldatakse põrandalt tolm tolmuimejaga. Seejärel krunditakse põrand Start Primeriga segatuna veega 1:4. Põrandapinda kruntides võib kasutada rulli, valades väike kogus krunti põranda pinnale ning sealt seda laiali ajades. Kui on soovitud vannituppa põrandakütet tuleks see peale kruntimist kinnitada põrandale. Järgmiseks pannakse põrndale Kiilto Kestonit Termo tasandussegu (Tsemendialusel,
suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevus aine loomusest? 4. Pindpinevus kui jõud, pindpinevus kui töö. Pindpinevust defineeritakse kahel viisil: 1) pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. 2) Pindpinevus on töö, mida on vaja kulutada pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 5. Milliseid meetodeid kasutatakse pindpinevuse määramiseks? 1. Kapillaarse tõusu meetod- Kapillaarse tõusu põhjustab pindpinevusjõud Fd. See on pindpinevuse määramise kõige täpsem meetod. 2. Stalagmomeetriline meetod-Loetakse kindlast ruumalast tekkinud tilkade arvu 3. Mulli suurima rõhu meetod- Siin mõõdetaks rõhku, mida on vaja rakendada, et suruda läbi
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1
SAHARA KÕRB Nimi PAIKNEVUS Maailma suurim kõrbeala. Laiub Aafrika põhjaosas. Pindala üle 8 milj. km2. Ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks
8 ,6 8 ,5 8 ,4 8 ,3 8 ,2 8 ,1 8 7 ,9 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Tabel 3. Ähijärve värvus ja läbipaistvus Kuupäev Sügavus (m) Kiht Läbipaistvus (m) Värvus 15.5.00 5 pind 1,5 Roheline- tumekollane 26.7.00 6 pind 1,9 Kahvatu kollane 5.10.01 5 pind 1,8 Kollane 7.5.01 6 pind 2,8 Kollakas-
parandusvärviga ja pintslipudeliga. Kriimus rooste esinemisel enne värvimist kasutada roostekrunti. Põhjalikuks ja paremaks tulemuseks oleks vajalikud tööd ja materjalid: • Pese detail veega. • Pese detail silikooni pesuvahendiga • Kata kinni ümbritsevad detailid • Väikeste deffektide parandamiseks sobib väga hästi ühekomponentne kriimupahtel. Miinuseks on pahtli pikk kuivamisaeg aga kodustes tingimustes kasutamiseks ideaalne. • Lihvi pind paberiga P240 • Krundi kogu töödeldav pind krundiga. • Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja metallikvärviga värvimisel P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500. • Puhasta pind silikooni pesuvahendiga. • Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist. • Kanna peale sobivas toonis värv. Väikese mõlgi parandamine • • Pese detail veega. • Pese detail silikooni pesuvahendiga.
Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda. Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10 5 Ehitisealune pind Ehitise horisontaalprojektsiooni pind. Ehitise ehitisealune pind ääratakse 1m2 täpsusega. määratakse Hoonealuse pinna hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Varem ei võetud arvesse hoone osi, mis ei ulatunud maapinnast vä välja, katmata välistreppe, keldrite valgusš valgusšahte ja ka kõnnitee või maapinna kohal olevaid varikatuseid, rää räästaid staid jms. 11
Kas kreenikatse tulemus võtab vabapinna mõju arvesse? 43. Kas vabapinna mõju sõltub vedeliku kogusest tankis? 44. Kuidas sõltub laeva õõtsumisperiood GM-i suurusest? 45. Kuidas teha laeva õõtsumine sujuvamaks? 46. Kas staatilise püstuvuse kõvera kuju sõltub GM-i suurusest? 47. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt kaadumisnurk (angle of vanishing stability)? 48. Kuidas leida staatilise püstuvuse kõveralt GM? 49. Mida näitab staatilise püstuvuse kõvera alune pind? 50. Missugustes ühikutes väljendub staatilise püstuvuse kõvera alune pind? 51. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 30º? 52. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 0º kuni 40º? 53. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º? 54. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum? 55. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk? 56
Kodutöö on tehtud eeldusel et on tehtud lõiketöötlus kaldenurkade eemaldamiseks. Töödeldavaks materialiks valutehnoloogia kodutöö põhjal on valuteras. Marsruuttehnoloogia Järjekord Paigaldus Töödeldav Mida tehti Lõikeriist Lõikeriista pind materjal 1. 1. Otspind Otspinna lõiketöötlus Otsalõiketera
väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine Kolmepeane Sisemine toppelihas Reieluu Reie eemaldamine, pööraja istmikuluu toppemulgu sisemine pöörliauk välja pööramine pind Ülemine kaksiklihas istmikuoga Alumine kaksiklihas
Kool Referaat LAKID Nimi Kursus Juhendaja: 2012 Vesialuseline EELTÖÖTLUS Varem lakkimata puitpind: Pind puhastada tolmust ja mustusest. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Kuivanud pind lihvida liivapaberiga 100-120 ja eemaldada lihvimistolm. Varem lakitud pind: Vähe kulunud lakitud pind pesta puhastusvahendi VIVACLEAN vesilahusega vastavalt kasutamisjuhendile. Läikiv pind matistada liivapaberiga 120-150 ja eemaldada lihvimistolm. Kulunud lakipinnalt eemaldada kogu lakk. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Pind lihvida liivapaberiga ja eemaldada lihvimistolm. LAKKIMISTINGIMUSED Lakitav pind peab olema kuiv ja puhas. Õhutemperatuur üle +15 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Lakkimise ajal vältida tuuletõmbust ja kõrget temperatuuri (üle 28°C). LAKKIMINE Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
