JÕUMOMENT JA LIIKUMISHULGA MOMENT 51. Et kinnikiilutud mutrit lahti keerata, paneb töömees mutrivõtmele pikenduseks torujupi ja astub selle otsa peale. Mehe kaal on 900 N. Kaugus mutrist torujupi lõpuni on 80 cm ja mutrivõti moodustab horisontaaliga 19 kraadi. Leida jõumomendi suurus ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1.0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. H...
PÕHIMÕISTED Takt- protsess, mis toimub silindris ühe kolvikäigu jooksul. Kolvikäik- teepikkus, mille kolb läbib liikudes ühest surnud seisust teise. *Surnud seisud on kolvi liikumisel suuna liikumise punktid. Põlemiskambrimaht(Vp.k)- ruum mis jääb kolvi peale kui kolb on Ü.S.S-is. *Ü.S.S- ülemine surnudseis, A.S.S- alumine surnudseis. Töömaht(Vt.m)- ruum, mille kolb vabastab liikudes ühest surnudseisust teise nim. Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)m...
väärtust arvestades saame analüütilised tasakaalutingimused kujul Fix = 0, Fiy = 0, Fiz =0 i i i 11. Staatiliselt määratud ja määramatud süsteemid (ülesanded) Jäikadest kehadest koosnev süsteem on staatiliselt määratud, kui toestuse (laagrite) reaktsioonid on tasakaalutingimustest üheselt määratavad. Kui kolm tundmatut jõudu koonduvad ühte punkti siis on staatiliselt määramatu. 12. Jõu moment punkti ja telje suhtes. Jõu pöördvõimet iseloomustavat korrutist Fh(jõud x õlg) nim.mehaanikas jõu momendiks telje suhtes Mt(F) = ±Fh. : jõu moment telje suhtes võrdub nulliga, kui jõud ja telg paiknevad samas tasandis. Jõumoment punkti suhtes- jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit* Mo(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge
pinnakese asub sümmeetriateljel, ehk xc = 0. Kujundi staatilise momendi Sx abil leian koordinaadi yc yc = Sx0/A y1 = 2/3 * a = 2/3 * 7 = 4,67 (cm) y2 = 1,5 * a = 10,5 (cm) y3 = 3 * a = 21 (cm) Liitkujundi staatiline moment: Sx0 = Sx1+Sx2+Sx3 = A1y1 + A2y2 + A3y3 = a*2a*4,67 + a*b*10,5 + (ba)/2*21 = 7*14*4,67 + 7*9*10,5 + (9*7)/2*21 = 1780,66 (cm 3) ristlõikepindala A = A1 + A2 + A3 = 98+63+31,5 = 192,5 (cm3) Pinnakeskme koordinaat yc = Sx/A = 1780,66/192,5 = 9,25 (cm) Ristlõike keskpeainertsimomendid Iy = Iy1 + Iy2 + Iy3 = (2a*a3)/12 + (a*b3)/12 + (ab3)/48 = (14*343)/12 + (7*729)/12 + (7*729)/48 = 400.167 + 425,25 + 106,3125 = 931,73 (cm 4)
7. Koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus: koonduv jõusüsteem on ekvivalentne resultandiga Fres. seega on keha tasakaaluks tarvilik ja piisav, et Fres= 0. See on tasakaalutingimus vektorkujul. 8. Kolme mitteparalleelse jõu teoreem: Kolme mitteparalleelse jõu teoreem: selleks, et kolm mitteparalleelset jõudu oleksid tasakaalus peavad nad paiknema ühes tasandis ja nende mõjusirged lõikuma ühes punktis. 9. Jõu moment telje ja punkti suhtes: Jõu pöördevõime sõltub jõu suurusest F ja õlast h. Jõu pöördevõimet iseloomustavat skalaarset korrutist Fh nimetatakse jõu momendiks telje suhtes. Jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit M o(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge kaugus punktist). 10. Märgireegel: Moment on positiivne, kui paremakäelist kruvi pöörates liigub kruvi telje positiivses suunas.
näiteks: puit, metall, klaas - hüdrofoobne pind - vesi ei märga pinda näiteks: plastmassid · Liimitav pind peab olema õli- ja rasvavaba · Liimitav pind sile, mitte poleeritud Kas juba liimid? Vara veel! Liimide liigid Pöörduvad liimid Pöördumatud liimid Spetsiaalliimid Pöörduvad liimid · Liimiva aine lahus mõnes lahustis · Liim kõveneb sest et lahusti aurab ära - kliister - kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist · Kõvenemisel toimub keemiline reaktsioon EPO EDP http://www.vkg.ee tooted Spetsiaalliimid 1. Mittekõvastuvad liimid säilitavad kleepuva oleku pikema aja jooksul · kleeplindid · plaastrid · liimpüünised · kärbsepaber Spetsiaalliimid (järg) 2. Kitid, pahtlid liimile on lisatud täiteaineid 3
piisav et jõuhulknurk ja nöörhulknurk oleksid suletud. Jõudude rööptahuka reegel: ühte punkti rakendatud ja mitte ühes tasapinnas asuva kolme jõu resultant võrdub suuruselt ja suunalt antud jõududele ehitatud rööptahuka diagonaaliga. Telje suhtes võetud jõumoment: jõu momendiks P telje z suhtes nim telje risttasapinnale võetud jõu projektsiooni ja õla korrutist, võetuna + vüi märgiga. Jõu moment võrdub nulliga kui 1) jõud P on teljega paralleelne, sest sii on jõu projektsioon telje risttasapinnale võrdne nulliga 2)kui jõu mõjusirge lõikub teljega, sest ülg on võrdne 0. Paralleeljõudude tasakaaluv: Z=0 X=0 Y=0 Varignoni teoreem: kui js taandub resultandiks, siis selle resultandi moment mingi telje suhtes võrdub süsteemi kõigi jõudude momentide algebralise summaga sama telje suhtes. Paralleeljõudede kese: punkti C nim parall keskmeks
Keha liikumisoleku muutumine pöörleval nurkkiirendus 1 radiaan sekundi ruudu kohta 1 rad/s 2 liikumisel (pöörlemisoleku muutumine) Vastastikmõju toime (jõu mõjumine) keha jõumoment M 1 njuuton korda meeter 1N.m pöörlemisele Pöörleva keha suutlikkus teisi kehi liikuma impulsi- L 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2/s panna (pöörlemishulk) moment sekundi kohta Keha omadus säilitada oma pöörlemisolekut inertsi- I 1 kilogramm korda meeter ruudus 1 kg m2 (inertsus pöördliikumisel) moment Kehade seisundi (olukorra) muutumine ja töö A 1 dzaul 1J selleks vajalik pingutus Keha liikumisest tingitud võime muuta kineetiline Ek 1 dzaul 1J
To: Tim Burton From: Ester Kängsepp Subject: Suggested improvements to the shop Date: 28th Feb 2013 1) Purpose The purpose of this report is to suggest ways to make the shop more profitable. 2) Shop condition The shop condition is at this moment very bad. Shop has lost many customers and it has changed a lot lately- has become not so attractive like it used to be and income has decreased because of that. Firstly, it would be a good idea to make some flayers about the shop’s planned changes. 3) Shop’s apperance Secondly, I think it would be useful to refresh shop’s appearance. Paint it all over again and redecorate the interior. Customers would like that and it will invite new people to the shop.
· Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsiooniks nimetatakse jõudu, millega mõjub kehale selle liikumist takistav keha, keha mis moodustab sideme. See on suunatud potentsiaalse liikumissuuna vastassuunda. Näiteks lauajalg. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Punkti, kus tala seinast väljub, märgitakse x-ja y-telje sihilised komponendid ja moment, mis takistab tala pöörlemist. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Kõigi kolme koordinaattelje suunas. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sellised sideme reaktsioonid tuleb märkida risti liigendi teljega ja risti omavahel. · Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
39, tabel 39] valitud reduktori tüüpiks 2-300. 19 10. PIDURI VALIK 10.1. Piduri tüübi valik Ohutuseeskirjade kohaselt, peab kõikidel tõste- ja transpordimasinatel olema piduriseade. Piduri abil on võimalik mehhanismide peatamine, lasti hoidmine vajalikus kõrguses ja lasti langetamise kiiruse reguleerimine. [2, lk 84]. 10.2. Koormuse staatilise momendi Mk leidmine Koormuse staatiline moment Mk on leitud valemiga (10.23) ( Q + G) D tr n 0 ( 80000 + 2100 ) 0.36 0.9 Mk 211.578Nm , (10.23) 2 ip irad 2 2 31.431 kus Mk koormuse staatiline moment Nm; Q tõstetav koormus (Q = 80 kN); G konksuploki omakaal (G = 2100 N [1, lk. 22, tabel 25]); Dtr trumli läbimõõt (Dtr = 0,36 m); 0 kasutegur (p = 0,9);
Lihtsaim jõusüsteem. Koonduv jõusüsteem on ekvivalentne resultandiga, mis läbib jõudude mõjusirgete lõikepunkti. Fres=0 on koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus vektorkujul. Staatikaga määramatu ülesanne- juhtum , kus tundmatute arv on tasakaaluvõrrandite arvust suurem. Kolme mitteparalleelse jõu teoreem- Kolm mitteparalleelset jõudu saavad olla tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad paiknevad ühes tasandis ja nende mõjusirge lõikuvad ühes punktis. Jõu moment telje suhtes- jõu pöörlemisvõimet iseloomustav skalaarne korrutis ±Fh, märkidega + ja eristatakse pöörlemissuunda. Jõu moment telje suhtes võrdub nulliga, kui jõud jatelg paiknevad samas tasandis. Kruvireegel- moment on positiivne , kui paremakäelist kruvi jõuga pöörates kruvi liigub telje positiivses suunas. Jõu moment punkt suhtes- Jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit M o(F), mis on risti jõudu ja
milleks on 50/100/50x6 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,55 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1/y'z1/z'= osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid y2z2= osakujundi nr 2 kesk-peateljestik 2.2 Liitkujundi pinnakeskme asukoht Liitkujundi staatiline moment telje z' suhtes A = Liitkujundi pindala = Liitkujundi staatiline moment telje y' suhtes 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (1) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes = Osakujundi nr 2 staatiline moment telje z' suhtes = Osakujundi nr 1 staatiline moment telje z' suhtes Osakujundite staatilised momendid = Osakujundi nr 1 pinnakeskme C1 koordinaat telje y' sihis = Osakujundi nr 2 pinnakeskme C2 koordinaat telje y' sihis
1.2 U-profiil mõõtmetega 50/120/50x4 Ristlõike pinnakeskme asukoht zo = b -= 1,31 cm U-profiili joonis kasutatavate mõõtmetega Selle profiili olulised andmed toodud Ruukki karaloogi tabelis 1.3 Tala ristlõige 2. Pinna ristlõike asukoht 2.1 Teljestikud y1 (y') z1 (z') = osakujundi nr1 keskteljestik, samuti ka abiteljestik, milles arvutatakse pinnakeskme koordinaadid y2 z2= osakujundi nr 2 kesk-peateljestik 2.2 Liitkujundi pinnakeskme asukoht Liitkujundi staatiline moment telje z' suhtes A = Liitkujundi pindala = Liitkujundi staatiline moment telje y' suhtes 2.3 Liitkujundi staatilised momendid (1) Liitkujundi staatiline moment telje z ' suhtes = Osakujundi nr 2 staatiline moment telje z' suhtes = Osakujundi nr 1 staatiline moment telje z' suhtes Osakujundite staatilised momendid = Osakujundi nr 1 pinnakeskme C1 koordinaat telje y' sihis = Osakujundi nr 2 pinnakeskme C2 koordinaat telje y' sihis
intensity: p = F/b. The value of design factor is: [S] = 4. The beam load case is to be chosen according to the student code last digit A. The dimensions are to be chosen according to the last but one digit of the student code B. Required milestones: 1. Compose a scaled structural model of the beam (according to particular A and B); 2. Calculate the supports’ reactions; 3. Compose the scaled diagrams of bending moment M and shear force Q; 4. Determine the beam’ critical sections (or critical section), compose the strength condition for bending and determine the appropriate INP section with minimum material usage; 5. Compose a scaled sketch of the chosen INP section with diagrams of normal stress and shear stress , acting at the critical section(s); 6
mooduliga. Kui jõud on risti teljega, siis projektsioon on null. Mida nimetatakse jõu projektsiooniks tasapinnal? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Millal on see null? Jõu projektsiooniks tasapinnale nim vektorit, mis jääb vektori alg ja lõpppunktide projektsioonide vahele sellel tasapinnal. Erinevalt jõu projektsioonist teljele on jõu projektsioon tasapinnal vektoriaalne suurus. Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit, mis võrdub sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. F Panna kirja vektorvalem jõu momendi kohta punkti O suhtes, ja kirjeldada F
variant lööke, lõtk, lööke, lõtk, lööke, lõtk, lööke, , suur lööke, , suur suur suur suur suur suur suur suur üle- suur ülekanta nurklõtk üle- nurklõtk üle- nurklõtk üle- nurklõtk kantav nurklõtk v Siduri kantav kantav kantav moment moment nõutud moment moment moment eripära Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Analüüsida, millised masinad võiksid olla ühendatud mootoriga (vastavalt koormuse liigile ja tööreziimile). Mis on pakutud sidurite omadusteks, eelisteks ja puudusteks? ________________________________________________________________________________________
Past Simple Yesterday, last year, II pv(-ed)+ did Was/ were + III pv Had/got + sth + III pv Lihtminevik last week Present Am/is/are + Am/ is/ are + being + Am/ is/are + have/get At the moment, this Continuous I pv + -ing III pv + -ing + sth + III pv week, now Kestev olevik Past Continuous Was/were + Was/were + being + III Was/were + have/get + Last night at 8 p.m. Kestev minevik I pv + -ing pv -ing + sth + III pv
HENRIK VISNAPUU 9.a klass KES TA OLI? Eesti luuletaja Dramaturg kirjanduslikkriitik ELULUGU Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 Helme kihelkonnas. Henrik Visnapuu sündis paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Ta õppis Reola vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Ülikool jäi lõpetamata. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949. aastal USA-sse. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirj...
Summavektori projektsioon mingil teljel võrdub - liidetavate vektorite samal teljel võetud projektsioonide algebralise summaga. Kui F = F , siis Fx = Fx, Fy = Fy, Fz = Fz 35.Sõnastada teoreem kolme jõu kohta. Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme jõu mõjul, millest kahe mõjusirged lõikuvad, siis kõik need jõud asuvad ühel ja samal tasapinnal ja nende mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 36.Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks punkti suhtes nim. sellesse punkti rakendatud vektorit vektoriaalne suurus, mis võrdub puntkist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. See on vektoriaalne suurus. (F ) = r * F M 0 37.Mida
Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. 38. Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel? Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele võetud projektsioonide algebralise summaga. 39. Sõnastada teoreem kolme jõu kohta. Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme mitteparalleelse jõu mõjul, mis asetsevad ühes tasapinnas, siis nende jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis. 40. Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõumomendiks punkti suhtes nim sellesse punkti rakendatud vektorit, mis on võrdne sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. Mo= ± Fh 41. Mida nimetatakse jõu F õlaks punkti O suhtes ja millal on see 0? Punktist O jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku h nim jõu F õlaks punkti O suhtes. Jõu õlg on 0 siis, kui jõu mõjusirge läbib punkti O.
Null on siis, kui jõud on tasapinnaga risti. 38. Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel? Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele võetud projektsioonide algebralise summaga. 39. Sõnastada teoreem kolme jõu kohta. Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme mitteparalleelse jõu mõjul, mis asetsevad ühes tasapinnas, siis nende jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis. 40. Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõumomendiks punkti suhtes nim sellesse punkti rakendatud vektorit, mis on võrdne sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. Mo= ± Fh 41. Mida nimetatakse jõu F õlaks punkti O suhtes ja millal on see 0? Punktist O jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku h nim jõu F õlaks punkti O suhtes. Jõu õlg on 0 siis, kui jõu mõjusirge läbib punkti O.
Jõu asendamist temaga ekvivalentseks jõusüsteemiks nimetatakse jõu lahutamiseks komponentideks. 4. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused Koonduvad jõud on tasakaalus, kui jõuhulknurgas viimase vektori lõpp-punkt langeb kokku esimese vektori alguspunktiga. Resultant =0, järelikult ka jõudude geomeetriline summa on 0. Seega, koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et nendele jõududele ehitatud hulknurk oleks suletud. 5. Jõupaari moment Jõupaari mõju kehale iseloomustab: 1. Tasapind, milles asub. 2. Paari moodustavate jõudude suurus. 3. Jõuõlg. 4. Jõudude suund (pöörlemise suund). Nende komponentide koosmõju nimetatakse momendiks. Jõupaari momendiks nimetatakse ühe jõu suuruse korrutist õlaga, võetuna kas + või märgiga. + vastupäeva; - päripäeva. M=F1*h 6. Jõu moment punkti suhtes Jõu F momendiks punkti O suhtes nimetatakse jõu suuruse F korrutist õla pikkusega võetuna + või märgiga
I will never fotget the day... I will never forget the day when i was in the country, at my grandmother's, i was listening to the sounds of nature. Everything was quiet, as if everything was standing still. There was a gentle breeze, and the sough in the branches made the morning almost perfect. You could hear birds from further away. I was alone. I had time to enjoy the moment. I was restless and couldn't stand still, so i got up and went to do my usual affairs. To this day i still think and wish i could sit outside early in the morning and listen to the nature. Time has passed by so much, that now i spend much of my free time at the computer, and do not fall asleep until 3 in the morning, and so i do not have the time to go outside in the early mornings. Life has a habit of presenting us with obstacles which are not easy to surpass.
nimimomendi piirkonnas ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus rööpergutusmähis 3. Pehme tunnusjoon (3, joon) Momendi suurenemine põhjustab märgatava nurkkiiruse vähenemise. Sellise tunnusjoonega on jadaergutusmootor ja liitergutusmootor, millel on ülekaalus jadaergutusmähis, suure rootoritakistusega asünkroonmootor. 4. Tõusev tunnusjoon (4 joon) Moment kasvab nurkkiiruse suurenemisel. Tõusva tunnusjoonega on alalisvooluliitergutusmootor, millel on ülekaalus vastusuunatud jadaergutusmähis, samuti asünkroonmootor käivitamise alguses. ALALISVOOLU-RÖÖPERGUTUSMOOTOR Mootorireziimis on elektromagnetiline moment võllimomendist suurem mehaanilise momendi (hõõrdekao ja ventilaatorikao) võrra. Rööpergutusmootori mehaaniline tunnusjoon on sirge.
Negative Sentences: Subject DO/DOES Verb (present form) e.g. he, she, a dog, etc. + NOT + e.g. go, make, have, etc Present Continuous The Present Continuous is mainly used to express Basic form the idea that something is happening at the Subject + IS/ARE + Verb +ing (continuous verb) moment of speaking. The Present Continuous also describes activities generally in progress (not at He is sleeping. the moment). Another use of the tense is to talk I am visiting grandpa in the afternoon. about temporary actions or future plans. You are always coming late for the meetings! Use the Present Continuous:
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT I (-s) DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv. I learn English I am learning English I have learned English. I get up at 7 every day. I'm reading a good book at the I've learned 10 words today. He doesn't get up at 7. moment. He hasn't learned any new What time do you get up? He isn't reading anything at the words today. moment. How many words have you What are you reading at the learned today? moment? 1 Korduv tegevus. 1 Praegu toimuv. 1 Äsja lõppenud 2 Püsiv olukord
Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius Suure rihmaratta tinglik radius Väikese rihmaratta tinglik raadius 2.2.1 Seos rihmaharude jõudude vahel Selles ülesandes ei analüüsita rihmülekande konstruktsiooni, seega 2.2.2 Rihmaharude tõmbejõud Rihmarataste poolt võllile ülekantav moment M = (F f) R = (2 f - f )R = fR => ; F = 2f
Kahel erineva mooduliga vastassuunalisel paralleeljõul on resultant, mis on nende jõududega paralleelne, kusjuures selle moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite vahega. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse väliselt osadeks, mis on pöördvõrdelised nende jõudude moodulitega. 6. Mis on jõupaar? Kahe võrdvastupidise parelleeljõu poolt moodustatud jõusüsteem. 7.Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega. M(F1) = F1*l.Paari moodustavate jõu momentide algebraline summa suvalises tsentris võrdub jõupaari momendiga Kaks ühes tasapinnas asetsevat jõupaari on ekvivalentsed kui nende momendid on geomeetriliselt võrdsed. 8. Mis on koonduv jõusüsteem?Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. 9
Future simple Will + I 1) decisions at the moment of speaking 2) predictions based on what we know or believe Be going to future am is > going to I are 1) decisions made before the moment of speaking 2) predictions based on what we can hear or see Present smiple time clauses - ajamruslause expressing future i will call u as soon as i reach home
vektorkorrutisega. L0=r x mv 67. Kuhu on suunatud antud tsentri O suhtes võetud punktmassi liikumishulga momendi vektor? Milline on selle moodul? Vektor Lo lähtub vaadeldavast tsentrist 0 ja on alati risti r ja mv vektoritest moodustuva tasapinnaga,suunatud kruvireeglijärgi, kui pöörata r vektorit mv suunas. Moodul Lo=r*mv*sin( lambda)=mv*d, kus d on tsentrist liikumise sihile tõmmatud ristlõigu pikkus 68. Kirjutada punktmassi liikumishulga moment tsentri O suhtes kolmerealise determinandi abil. L0=[i j k; x y z; mx' my'mz'], kus r=[i j k] L0=iL0x+jL0y+kL0z 69. Mida nimetatakse punktmassi liikumishulga momendiks telje suhtes? Valem. masspunkti liikumishulga moment telje suhtes defineeritakse analoogiliselt jõu momendiga telje suhtes. Masspunkti liikumishulga momendiks telje suhtes nimetatakse skalaarset suurust, mis on võrdne selle
See on null, kui jõud on tasandiga risti. 38.Millega võrdub summavektori projektsioon mingil teljel? Summavektori projektsioon mingile teljele on võrdne liidetavate jõudude samale teljele võetud projektsioonide algebralise summaga. 39.Sõnastada teoreem kolme jõu kohta. Kui vaba jäik keha on tasakaalus kolme jõu mõjul, milest kahe mõjusirged lõikuvad, siis need jõud on ühes tasapinnas ja nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis. 40.Defineerida jõu moment punkti suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit, mis võrdub punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. M o (F ) = r × F 41. Mida nimetatakse jõu F õlaks punkti O suhtes? Jõu F õlaks punkti O suhtes nimetatakse punktist jõu mõjusirgele tõmmatud ristlõiku. 42
1.1. Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0...1000p/min 2. Lahenduskäik 2.1. Odavam sidur Selleks, et valida jäiksiduri seast õige ja odav sidur, tuleb kõigepealt arvutada võlli läbimõõt. Kuna meil on teada Mv siis saame arvutada läbimõõdu järgnevalt : 2.1.1. Võlli läbimõõdu arvutamine Valin odavamaks siduriks ääriksiduri. Kataloogist "Elastsed sidurid" leidsin sobiva ääriksiduri ning selle järgi sobib mulle sidur numbriga 107, mis kannatab 1403 Nm väändemomenti. mm
Jõud on vektor suurus.Põhiühikuks NNewtoni teine seadus a=F/kehale rakendatud jõudude kogum on jõusüsteem.Kehade kogum mis on omavahel seotud sidemetega, on kehade süsteem. alati võrdne nulliga.Graafiliselt on võimalik kujutada jõu momendi suurust punkti suhtes kahekordse kolmnurga pindalana , mis saadakse jõu algus ja lõpupunkti ühendamisel vaadeldava punktiga. 3.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi resultandi moment mingi samal tasapinnal oleva punkti suhtes võrdub seda jõusüsteemi moodustavate jõudude momentide algebralise summaga.Tõestus sellele oleks geomeetriline.Resultandi moment võrdub komponentide momentide summaga. 3.2. sumMo=0Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et selle jõusüsteemi moment kahe punkti suhtes, mis ei asu jõudude koondumispunktiga samal sirgel, võrduvad üheaegselt nulliga. 3.3
Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 Jõupaari moment jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega. Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva.
Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 Jõupaari moment jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel. momendi mõistega. Def: jõupaari momendiks nim. paari ühe jõu suuruse korrutist õlaga võetuna kas pluss või miinusmärgiga. + märk on siis kui jõupaar püüab pöörata keha vstupäeva. märk on siis kui ta püüa pöörata keha päripäeva.
density. Values concerning family life are coming more forth, career and such kind of personal ambitions are kept in the backround. Also it is often mentioned that making a successful career in a small town is largely impossible, because of the lack of different resources and opportunities. By these it is commonly ment a uncompetitive education and few opportunities to develop extracurricular activities. In my opinion it is again a misunderstanding. I am at the moment eighteen years old and I have spent all my life in a beautiful small town called Tartu. From the early age I have been interested in photography and the world in general. Photography is a pretty expensive hobby and starting with it was quite difficult in the beginning. I had to take photographs with really poor cameras and more than once I heard how somebody was laughing over me because of my uncompetitive equipment. Still I remained selfconfident and full of determination. Time passed and
Järelikult peab pöörlemistelg olema suunatud lehe tasandiga risti. Seda arvestades defineeritakse jõumomendi vektor M O , mille moodul arvutatakse valemist (6.3) ja mis on suunatud piki pöörlemistelge. Tema täpsem suund määratakse kruvi reegliga kui jõud F mõjutab pöörlemist ümber punkti O kruvi pöördliikumise sihis, siis tema moment punkti O suhtes on suunatud kruvi kulgliikumise sihis. MO r O F Nii näiteks mõjutab vaadeldaval joonisel jõud F pöörlemist päripäeva, mistõttu tema momendi vektor on suunatud joonise sisse.
Henrik Visnapuu Elulugu Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1889 Helme kihelkonnas. Pere oli suur, kuid esimesed neli last surid imikueas. Kokku jäi ellu viis last. 1899. aasta sügisel alustas Henrik Visnapuu õpinguid. Koole vahetas ta igal sügisel, kuna pere kolis pidevalt. 1906. aastal läks Visnapuu Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogikaklassi. 1907. aastal omandas Visnapuu algkooliõpetaja kutse ning töötas 1907-1912.aastail õpetajana mitmetes Tartumaa vallakoolides. Samal ajal soovis Visnapuu õpinguid jätkata, peamisteks unistusteks olid Tartu Ülikool ja elu Tartu linnas. 1912-1917 elaski Visnapuu Tartus. Päeviti teenis Visnapuu raha eesti keele õpetamisega tütarlastekoolis, õhtuti õppis gümnaasiumi õhukursustel. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Visnapuu õppis Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat. Tartus kujunes V...
8. Käivitusmomendi kordsus k =2,0 9. Vääratusmomendi kordsus v =2,2 10. cos n 0,83 11. Nimimoment Tn=10,1 Nm 12. Sagedus 50 Hz 1.1 Leiame ideaalse tühijooksu punktid : Kuna rooto pöörleb magnetvälja pöörlemise kiirusel, siis libistus s=0 ja mootoori poolt arendatav elektromagneetiline moment on samuti: T 0 =0, kus (1) T0 - ideaalse tühijooksu moment, 2f1 0 = 1 = (2) p 2 50 0 = 1 = = 157 s -1 2 1.2 Nimitööpunkti koordinaadid määrame valemiga, milles olevad suurused saame sildi pealt :
, x + Fres, y + Fres , z , 2 2 9. Resultandi moodul 10. resultandi suunakoosinused cos a = cos(x, Fres)= Fres,x / Fres; cos b = cos(y, Fres)= Fres,y / Fres; cos g = cos(z, Fres)= Fres,z / Fres. Kolme mitteparalleelse jõu teoreem: kolm mitteparalleelset jõudu saavad olla tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad paiknevad ühes tasandis ja nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis. 11. Jõu moment telje suhtes Jõu pöördevõime sõltub jõu suurusest F ja õlast h. Jõu pöördevõimet iseloomustavat skalaarset korrutist Fh nimetatakse jõu momendiks telje suhtes. Mt(F)=±Fh 12. Jõu moment punkti suhtes Jõu F momendiks punkti O suhtes loetakse vektorit Mo(F), mis on risti jõudu ja punkti läbiva tasandiga ja mille moodul võrdub korrutisega Fh (kus h on jõuvektori mõjusirge kaugus punktist). See on vektorkorrutis: Mo(F)= r ´ F, kus r on kohavektor. M Oz = xFy - yFx . 13
analüütiline tingimus. a) vektoriaalne: F= ma, m0; a=0F=0. tasakaalu puhul peab koonduva jõusüsteemi resultant olema 0 ehk F=0 (NB! kui kiirendust pole järelikult ka liikumist pole; m0) b) geomeetriline: Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et nendest jõududest ehitatud jõuhulknurk oleks kinnine, ühtse ümberkäigu suunaga. c) [F]=(Fx)2+( Fy)2+( Fz)2 - kõik need summad peavad =0 siis on ka jõu moodul 0 12. Jõu moment punkti suhtes. Jõu moment telje suhtes. A)Punkti suhtes (märgiga suurus) DEF: Jõu momendiks punkti suhtes nimetatakse sellesse punkti rakendatud vektorit, mis võrdub sellest punktist jõu rakenduspunktini tõmmatud kohavektori ja jõu vektorkorrutisega. M0(F)=r x F. Vektor M0(F) on risti tasapinnaga, mis moodustub tegurvektoritest r ja F. Vektor M0 on suunatud sinnapoole, kustpoolt vaadatuna vektori r pööre mööda lühimat teed F poole, on näha toimuvana vastupäeva. NB! kummat pidi
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). ...
59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest? 60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75
Z2 Y- Y2 ZC 2 Y 2.3 Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid : SZ ' Y c= A SY ' Z c= A Liitkujundi pindala : A = AL + AU = 1,65 + 4,2 = 5,85 cm2 2.3.1 Liitkujundi staatiline moment telje Z’ suhtes : S Z =S LZ + S UZ ' ' ' Osakujundite staatilised momendid : S LZ =Y c 1 ∙ A L ' : L-profiiliga kujundi staatiline moment S UZ =Y c 2 ∙ A U ' : U-profiiliga kujundi staatiline moment Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid : h 7
was already gone. The next noise she heard were someone's fast, almost running feet on the stairs that led to her chamber-room. Soon the door opened and a warm hug followed it was her older sister, Mary. Laurel wanted to say `good morning!' like she always did, but something in sister's crying voice stopped her. "Oh poor Laurel!" said Mary, "When Elisa entered the kitchen and said you didn't notice her, I...I just..." And she started to cry, feeling very helpless at the moment. Laurel whispered then, "Don't be sad! I'm sure the doctor will help me! I feel like in a dream...it's so..." But she couldn't be strong any more and soon tears overhold her as well. Fast footsteps were heard again, but this time an older man entered the small room. "The doctor is here, Mary!" announced Elisa and ran off to kitchen to look after the porridge soup they were supposed to have for breakfast. "Hello..." said Mary and the old man bowed politely back. "My name is dr
all. First of all, what do we claim to be a soul? It is our conscience with no form or location. It is the energy that is a part of the whole universe. In consideration of this, every human being has their own soul. This is what makes us all different and unique. Because of this, how can we even question the weight of our lives, when it seems to be completely different for everyone? Well, let's think about the moment of death. It is the exact moment, where our energy leaves our bodies. It has been scientifically proven that at this moment, every human being loses weight - 21 grams on average. Then comes the question that cannot be proven whether this loss is our souls or not. The movie ''21 grams'' brings up a subject that everything we are weights only 21 grams. It is a weight of a chocolate bar, a hummingbird. Still, without these few grams we cannot live without. With these facts, life seems truly inconsequential to me
2) Välise jõu rakendamisel vaba vurri teljele, mis ei ole peatelg, ei liigu peatelg mitte rakendatud jõu suunas, vaid ristsuunas sellele. Seda vaba vurri omadust nimetatakse pretsessiooniks. 3) Lühiajaline välisjõu mõju –näiteks löök- peateljele ei muuda tema suunda, küll aga põhjustab tema kiire võnkumise tasakaaluasendi ümber. Neid võnkumisi nimetatakse nutatsiooniks. 2. Vurri kineetiline moment Vurri võib vaadelda kui N masspunktist koosnevat keha. Valime vurri ümber liikumatu punkti O pöörlevast vurrist masspunkti mi , mis asub punktist O kaugusel ri ja mille joonkiirus on vi vi ri mi vi o Joon 3 Kiirusega vi liikuva masspunkti mi iseloomustab kõige täpsemalt tema liikumishulk, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega ja mida joonisel kujutab vektor m i vi
Inglise keele harjutused, testid: www.ilearn.ee Prepositions of time at 8 o'clock at the weekend at 10.30. at the moment AT at midnight / midday at the end of ... at night at Christmas / at Easter I start work at 8 o'clock. She can't sleep at night. We are going on holiday at the end of October. Are you busy at the moment? on Sunday(s) / Monday(s) on Monday morning
mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arendama teatavat võimsust. Seega tuleb staatiliste momentide ja jõududse taandamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
