Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajaloo ajatabel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Aeg
Stiil
Piirkond
Tunnusjooned
Kunstnikud
13.saj viimane veerand ja 14.saj algus
eelrenessanss
Itaalia, Madalmaad
Eneseteadvus , humanism , ideaal on üksikisik, isikuvabadus , ühtne ja ühemõõtmeline maailm, eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus.
15.saj
vararenessanss
Itaalia
Arhitektuur : proportsionaalsus, baasi ja kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive sisaldavad friisid , kuldlõike reegli kasutamine
Skulptuur : värskus, naiivselt rõõmus põhitoon, piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviidinena, läheneti psühholoogiliselt: inimene kui vaimne ja füüsiline tervik, väline tinglikkus kaob, pühakud hakkasid sarnanema kaasaegsete inimestega
Maalikunst : piiblitegelastest püüti teha elavaid inimesi, tekib ettekujutus ruumist, valgus on suunatud figuuride ühele küljele, looduslähedus, kolmemõõtmeline tegelikkus kahemõõtmelisel pinnal, ebaloomulik kompositsioon , tsentraalperspektiivi kasutamine, tagaplaan hele või lage , hooned või maastik on antud väga teravate joontega, tegelased paigutatud ridamisi, puhtad värvitoonid, tegelased pole taustaga seotud.
Arhitektuur:
Leon Battista Alberti (1404-1472)
Filippo Brunelleschi (1377-1446)
Skulptuur:
Lorenzo Ghiberti (1378-1455)
Donatello (1386-1466)
Andrea del Verrocchio (1436-1488)
Maalikunst :
Masaccio ( 1401 -1428)
Giotto di Bondome ( 1266- 1337 )
Fra Angelico ( 1400 -1455)
Fra Filippo Lippi ( 1406 -1469)
Sandro Botticelli (1444/45- 1510 )
Piero della Francesca ( 1410 /20-1492)
Andrea Mantegna (1431- 1506 )
Paolo Uccello (1397-1475)
Domenico Veneziano (1400-1461)
16.saj esimene kolmandik
kõrgrenessanss
Itaalia
Arhitektuur: mõõtmete suurendamine ja ruumimõju tõstmine, üksikute ehitusvormide lihtsustamine ja tugevdamine, dekooririkkusest ja detailide kuhjamisest loobumine, suurejooneline lihtsus, ülevaatlik, iga üksikvorm on kooskõlas tervikuga , kantkiviehitus, kuplid
Maal ja skulptuur: ideaalne suurejoonelisus, ühtsus, idealiseeritud tõde, tasakaalustatud kompositsioon, joontel on võrratu selgus ja ilu, värvide harmoonia , üksikasjade täielik kooskõla tervikuga, üllas hingestatus, kolmnurkne kompositsioon
Arhitektuur:
Donato Bramante (1444-1514)
Michelangelo Buonarroti ( 1475-1564)
Andrea Palladio (1508- 1580 )
Maal ja skulptuur:
Leonardo da Vinci (1452-1519)
Michelangelo Buonarotti (1475-1564)
Raffael (1483- 1520 )
Correggio ( 1494-1534)
Giorgione (1478-1510)
Tizian (ca 1480 -1576)
Tintoretto ( 1518 -1594)
Veronese ( 1525 -1588)
16.saj (u. 1530) viimane veerand
Hilisrenessanss ja manerism
15. saj-16.saj
renessanss
Madalmaad
Maalikunst: tugeva isiksuse ülistamine oli võõras, esiplaanil inimeste võrdsus ja õiglus, veendumis inimeste patususest ja tühisusest, inimest ei peetud maailma keskpunktiks, tahvelmaal , ideaalne ilu võõras, inimese hingeelu avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne väljendumine, peen ja realistlik käsituslaad, värvide sulavus ja intensiivsus, tarvitati õlivärve, lõputud värvivarjundid, peenmaalijad, õhuperspektiivid
Skulptuur: kuni 16.saj valitses gooti stiil, puuplastika, nikerdused
Arhitektuur: uued kaunistusvormid, imiteeritakse Itaalia arhitektuurivõtteid
Maalikunst:
Vennad Hubert van Eyck (1370-1426)
ja Jan van Eyck ( 1390 -1441)
Rogier van der Weyden ( 1400-1464)
Hugo van der Goes ( 1430/40- 1482 )
Dirk Bouts vanem ( 1415-1475)
Hans Memling ( u.1433-1493)
Hieronymus Bosch (1453-1516)
Pieter Bruegel vanem ( u.1525-1569)
15.saj – 16.saj
renessanss
Saksamaa
Maalikunst: hüljatakse pinnaline kujutamisviis, taodeldakse ruumisügavuse illusiooni, looduslähedane karakteriküllus, gootipärane tinglikkus, naturalism , kalduvus müstikasse, erinevate karakterite jäädvustamine, jutustamisoskus, olulisel kohal graafika
Maalikunst:
Hans Holbein vanem ( 1460- 1524 )
16. saj esimene veerand
kõrgrenessanss
Saksamaa
Maalikunst: suurejoonelisus põimus ekspressiivsuse ja dramaatilisusega, siirad väljendusvõimalused, loodusvormine ja kogu nähtava maailma tõetruum ja veenvam jäädvustamine
Maalikunst:
Albrecht Dürer ( 1471 -1528)
Matthias Grünewald (u.1470-1528)
Lucas Cranach vanem ( 1472- 1553 )
Hans Holbein noorem ( 1497 -1543)
15.saj-16.saj
renessanss
Prantsusmaa
Arhitektuur: gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, viilud, friisid, simsid, poolsambad, kõrged liigendatud rikkalikult kaunistatud katused, nurkades ümartornid, keskel tornlinnus
Skulptuur: erinevad laadid, paljud töötavad hilisgooti laadis
Maalikunst: pinnaline käsitlus, rahulikult suurejooneline, kuiv, peategelased on esile tõstetud värvidega, täpsus, peened kostüümid, maalilisus, sügavus, selge stiil,
Arhitektuur:
Pierre Lescot (u.1510-1578)
Skulptuur:
Jean Goujon ( u.1510-1565)
Maalikunst:
Jean Fouquet ( u. 1420 -u. 1481 )
Jean Clouet (u.1485- 1541 )
Francois Clouet ( u.1505- 1572 )
17.saj
barokk
Itaalia
Arhitektuur: sakraalehitised, paarissambad , ümarkaared, viilud, kolmveerandsambad, keerdsambad, dekoratiivsete raamide kasutamine, risaliidi kasutamine, fassaadipinna lainelikus või astmelisus, vormide kuhjumine ja ebasümmeetria
Maalikunst: loobutakse eestvaate rõhutamisest ja pidulikust tasakaalust, toonitatakse liikumist, asümmeetriat ja paatost, heleda-tumeda kontrastid , jõud, ilmekus, kangelaslikkus , inetus, vulgaarsus , tõusev diagonaal , materjalide loomutruu edasiandmine, ruumi avardumise efekt, soojad ja küpsed värvitoonid, sujuvad värviüleminekud,
Arhitektuur:
Giogomo Vignola ( 1509- 1573 )
Carol Maderna ( 1556 -1629)
Lorenzo Bernini ( 1598 - 1680)
Maalikunst:
Annibale Carracci ( 1560-1619)
Caravaggio ( 1573- 1610 )
17.saj
barokk
Hispaania
Värviline, naturalistlik puuskulptuur , sakraalehitised
Maalikunst: ei ole äärmuslik ega reaktsiooniline, sakraalmaal, portree, tormiline temperament , irratsionaalsus, rahutu meeleolu, sünge ekstaatilisus, pidulikkus, venitatud figuurid , väikesed pead, ebakindlus poosides, karakteriseeritud inimtüübid, ebamäärane ruumikujundus, katkendlik kompositsioon, külmade toonide domineerimine , usuline andumine,
Maalikunst:
El Greco ( 1541- 1614)
Diego Velázquez (1599-1660)
Bartolomé Esteban Murillo (1618-1682)
Francisco Zurbarán (1598-1664)
17.saj
barokk
Flandria (Belgia)
Arhitektuur: arhitektooniliste osade kuhjamine, nende omavaheline murdmine ja moonutamine, ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus
Skulptuur: maaliline ja radikaalne
Maalikunst: siiras, tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika, intensiivne kehalise ja vaimse elu kujutamine, massid piki diagonaale, lopsakad inimkehad, vabad efektsed poosid , õrn värviharmoonia
Maalikunst:
Peter Paul Rubens (1577- 1640)
Anthonis van Dyck (1599- 1641 )
17.saj
barokk
Holland
Arhitektuur: väikese kupliga torn, suhtuti vaenulikult kirikute kaunistamisse
Maalikunst: loodus, žanrimaal, maastik, natüürmort, meremaal , portree, realistlik, teravad individuaalsed jooned, elulisus, tervikuks ühendatud figuurid, valgus, vari, hele-tume, rahu, suletus, keskendatus, kiirgavad värvid
Arhitektuur:
Jakob van Kampen ( 1596 -1657)
Maalikunst:
Frans Hals vanem (1580- 1666 )
Rembrandt Harmensz van Rijn ( 1606- 1669 )
Vermeer van Delft (1632- 1675 )
17. saj
barokk
Prantsusmaa
Arhitektuur: klassitsistlik põhitoon, profaanarhitektuur , lossiarhitektuur, oluline siseruumide mugavus ja otstarve
Skulptuur: vanad prantsuse renessansi traditsioonid, antiikkunsti mõjud, itaalia barokkskulptuuri eeskujud , rahulik selgus, terav karakteristika, sale sarmikas joon, sümmeetriline, tasakaalukas, idealiseeritud
Maalikunst: maastik, piiblistseenid, allegooriad, portreed, olustikustseenid, talupoegade elu, tõetruu, ilmekad tüübid küünlavalgel, lihtne kompositsioon, sidumata figuurid, väge figuure, rahu, tasakaal, reeglipärasus, fantaasiaküllus, rasked pruunid toonid, külgedel puud massidena, keskel vaade kaugusesse, soojad kuldtoonid
Arhitektuur:
Louis Le Vau (1612-1670)
Jules Hardouin -Mansart ( 1646 -1708)
Charles Le Brun (1619-1690)
Skulptuur:
Pierre Puget ( 1622- 1694)
Maalikunst:
Vennad Le Nain ’ Id ( Antoine , Louis, Mathieu) (17. Saj. I Pool)
Georges La Tour ( 1593 - 1652 )
Nicolas Poussin (1594- 1665)
Claude Lorrain (1600- 1682)
17.saj
barokk
Saksamaa
Arhitektuur: maaliline, dünaamiline, teatav raskepärasus, rakendatakse rohkem detaile ja ilustusi
Arhitektuur:
Mathäus Daniel Pöppelmann (1662-1736)
17.saj
barokk
Venemaa
Arhitektuur: barokk ja rokokoo stiil
Skulptuur: Prantsuse mõju
Arhitektuur:
Niccolo Michetti (1675- 1743 )
Alexandre Leblond ( 1679 -1719)
Bartolomeo Rastrelli (1700- 1771 )
Skulptuur:
Carlo Rasrtrlli (1675-1744)
17.saj
barokk
Eesti
Arhitektuur: Hollandipärasus, Itaalia stiil, maaliline lahendus, rikkalikud dekoratsioonid
Skulptuur: värviline puuskulptuur, looduslähedased motiivid, maalilisus
Arhitektuur:
Niccolo Michetti ( 1675-1759)
Skulptuur:
Christian Ackermann ( 1641-1719)
18.saj
rokokoo
Prantsusmaa
Saksamaa
Itaalia
Inglismaa
Kesk-Euroopa
Kerged, märgulised ornamendid, seinte pinnad heledad, suured peeglid , eelkõige sisekujunduse , tarbekunsti, skulptuuri ja maalikunsti stiilinimetus
Maalikunst: hele ja plastiline koloriit , õrnroosad ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia, diagonaalne kompositsioon, hajuvad piirjooned, figuurid tantsisklevas poosis , sinakaskollane ja roosa toon
Skulptuur: pehmed, õrnad ja ümarad
vormid, portselanist pisiplastika , koketeeriva maiguga
Prantsusmaa skulptuur: voolav painduvus , graatsia, sillerdav elurõõm, romantiline, erootiline alatoon , lihtrahva argipäev
Prantsusmaa skulptuur:
Antoine Watteau ( 1684-1721)
Edme Bouchardon ( 1698 -1762)
François Boucher (1703-1770)
Jean Honoré Fragonard (1732-1806)
Jean Siméon Chardin (1699- 1779 )
18. saj viimane kolmandik
klassitsism
neoklassitsism
Kesk- ja Ida-Euroopa
Itaalia
Venemaa
Prantsusmaa
Inglismaa
Arhitektuur: sümmeetrilised ehitised, sambad, fassaadid meenutasid templit, lihtsus, rangus , reeglipärasus, suurejoonelisus, praktilise funktsioonita monumendid, triumfikaared, võidusambad, auväravad
Skulptuur: eelistati marmorit , kreekapärane riietus, inimkeha harmooniline ja arenenud, ellistati alastifiguure, soliidne , range
Maalikunst: mütoloogilised, allegoorilised, religioossed maalid ja portreed, suureformaadilised, tasakaalukas kompositsioon, rahulik, sümmeetriline, tegelastel teatraalsed poosid, tegevus maali esiplaanil, tagaplaanil vähe detaile, maali pind on sile, moraliseeriv, tõsine, ratsionaalne
Prantsusmaa maalikunst: mütoloogilised, religioossed, allegoorilised kompositsioonid, sõnastatav sisu
Venemaa arhitektuur:
Antonio Rinaldi (1710-1794)
Jean Baptiste Vallin de la Mothe (1729-1800)
Kõrgklassitsistlikud arhitektid :
Andrejan Zahharov (1761-1811)
Carlo Rossi (1775-1849)
Andrei Voronihhin (1759- 1814 )
Skulptuur:
Antonio Canova (1757-1822)
Jean Antoine Houdon ( 1741 -1828)
Bertel Thorvaldsen (1768-1844)
Maalikunst:
Jaques Louis David ( 1748 -1825)
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867)
Prantsusmaa:
Jean Auguste Dominique Ingres (1780- 1867)
18. saj ja 19. saj
Kulges koos klassitsismiga
romantism
Lõuna-Euroopa
Saksamaa
Šotimaa
Inglismaa
Maalikunst: oluline üksikisiku sisetunne , tunnete ja instinktide rõhutamine, müsteerium, irratsionaalne , maalilisus, äge lookumine, dramaatilisus, tunnete ohjeldamatu
väljendus, järsud kontrastid
Inglismaa maalikunst: piirjoonte kadumine, valgus ja vari esinevad kosmilises võistluses, varjundirohkus

Prantsusmaa maalikunst:

Eugène Delacroix ( 1798 - 1863)

Inglismaa maalikunst:
William Blake (1757-1827)
William Turner (1775- 1851 )
Johann Heinrich Füssli (1741-1825)
Prantsusmaa:
Théodore Géricault (1791-1824)
Eugéne Delacroix (1798-1863)
Saksamaa:
Caspar David Friedrich ( 1774 -1840)
Hispaania:
Francisco Goya ( 1746 -1828)
19.saj keskpaik
realism
Prantsusmaa
Maalikunst: otsene ümbrus, tõsielu kujutamine, võltsimatu, asjalik ja objektiivne kujutamine, maaliti nähtut seda ilustamata ja idealiseerimata, paljastav, kriitilis-pessimistlik, jõuline, raskepärane, kurvameelne
Maalikunst:
Jean François Millet (1814-1875)
Gustave Courbet (1819- 1877 )
20.saj
impressionism
Prantsusmaa
Maalikunst: muljete maalimine, valguse ja õhu maal, kaob täpseid kontuuri toonitav joonistus , varjude kasutamine nõrk, ei tarvita musta värvi, suur heledus, skitseeriv maalitehnika, täpne kujutis elust, maastikud , põllud, sillad , raudteed, taevas, vesi, pilved , purjekad, tantsijannad, neegrid jne, maastik esiplaanil, pilt ülevalt- või altvaates
Skulptuur: maaliline üldilme, varjundirohke pinnatöötlus, ähmase ebamäärasuse efekt, liikumise toonitamine, figuurides midagi kasvavat või hõljuvat, teatraalne poos puudub
Maalikunst:
Édouard Manet (1832 – 1883)
Claude Monet (1840 – 1926)
Auguste Renoir ( 1841 – 1919)
Edgar Degas (1834 – 1917)
Camille Pissarro (1830 – 1903)
Alfred Sisley(1839 – 1899)
Skulptuur:
Auguste Rodin (1840 – 1917)
20.saj
neoimpressionism
(divisionism, puäntillism)
Prantsusmaa
Maalikunst: Valguse tõepärane kujutamine, optilised efektid , kompositsiooniks vahetu mulje edasiandmine, kaasaegne elu, kohvikukontsertid, laadapidustused, tsirkus, maastikumaalid , portreed, aktid , tardunud mulje, vormid lamedad ja läbipaistvad, sadama- ja merevaated, hele punane, sinine, kollane toon
Maalikunst:
Georges Seurat ( 1859 – 1891)
Paul Signac (1863 – 1935)
20.saj
postimpressionism
Prantsusmaa
Maalikunst: vägivaldsus, kohmakas ruumikujundus, süntees, kehade kujutamine ruumis, rütmilised, liigendatud kompositsioonid, silindrid, kuubid, koonused , ruumiillusioon, värvivarjundid, värviastmestik rikas ja valgusküllane, stiliseeriv tendents , dekoratiivsus, tugevad kontrastid, sünge, tumedad pruunid toonid, kirglik ja siiras kaasaelamine, rahutus , vorm robustne, nurgeline ja jõuline
Maalikunst:
Paul Cézanne (1839 -1906)
Paul Gauguin (1848 – 1903)
Vincent Van Gogh (1853 – 1890)
Henri de Tolouse-Lautrec (1864-1901)
20.saj
sümbolism
Prantsusmaa
Inglismaa
Saksamaa
Ida- ja Põhja-Euroopa
Maalikunst: sünd, erootika , armastus, üksindus,surm, elu igavene ringkäik jne, salapärasus, irratsionaalsus, kunstnike fantaasia vallandus, loov aktiivsus, põnevate detailide kombineerimine, pahe ja vooruse vastasseis, sadism, iharus, neuroos, unenägude kujutamine, ebausutavad maastikud, naise kuju
Maalikunst:
Gustave Moreau ( 1826 -1898)
Odilon Redon (1840-1916)
Akseli Gallén-Kallela (1865-1931)
Gerhard Munthe (1849-1929)
19.saj lõpp ja 20.saj algus
juugend
Euroopa (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria)
Ameerika
Taimevormid , rokokoo, kohalik rahvakunst, dekoratiivsus, kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud, maalikunstis lähedane sümbolismile
Maalikunst: figuurid sarnanevad siluettidega, ei taodelda ruumilist sügavust, silmapiir tõstetud silmapiirist välja, sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned, ühtlased värvipinnad, dünaamilisus, maaliti looduse komponente ( lilled, loomad, linnud putukad jne), looklevad kõverjooned, ebasümmeetria
Maalikunst:
Gustav Klimt ( 1862 -1918)
Edvard Munch (1863-1944)
20.saj
fovism
Maalikunst: värvide väljendusrikkus, vastandlikkus (punased puutüved), puhtad lokaaltoonid, ekspressiivsus, loobuti valguse-varjuga modelleerimisest ja ruumilise sügavuse illusioonist, lainetav joon, kontrastsed värvid, harmoonilisus, lai kandiline pintslitöö, rohe-sini-lilla värvikasutus
Maalikunst:
Henri Matisse (1869 – 1954)
Maurice de Vlaminc (1876-1958)
André Derain (1880-1954)
Raoul Dufy (1877-1953)
Georges Braque (1882-1963)
20.saj
ekspressionism
Maalikunst: loobuti tegelikkuse jäljendamisest ja mulje jäädvustamisest, rahutus, maailmavalu, ühiskonnakriitika, kujutati kõike dramaatilises valguses, teravad ja toored värvikontrastid, punase-musta kombinatsioon, inimene jõhkra ilmega , sisemine piin ja traagika, kehaline ja moraalne viletsus , erootika, surm, tasakaalutu kompositsioon, nälginud ja sünged figuurid
Maalikunst: Die Brücke
Emil Nolde (1867-1956)
Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938)
Karl Schmidt - Rottluff (1884-1976)
Egon Schiele (1890-1918)
20.saj (algus 1907)
20.saj (1907-1909)
20.saj (1909-1912)
20.saj (1912-1914)
20.saj (pärast 1914.aastat)
kubism
cézanne’ ilik kubism (fassettkubism)
analüütiline (hermeetiline kubism)
sünteetiline kubism
kristalne periood“
Pinnad, jooned, hele-tumedusega modelleeritud mahud, pruunid, rohekad ja hallid toonid, objekti erinevate vaadete üheaegne kujutamine, geomeetrilised kujundid
Fassettkubism: kujutatavate esemete taandamine geomeetrilistele põhivormidele ja erinevate vaatepunktide ühendamine
Analüütiline kubism: kasvab vaatepunktide arv, lammutub geomeetriliselt taust ja sisu, kuni kujutis muutub arusaamatuks ning võetakse kasutusele kollaažitehnika, säilib mingil määral looduslik motiiv , oluline geomeetriline vorm, üks detail läheb sujuvalt üle teiseks
Sünteetiline kubism: käsitluslaad oli varasemast abstraktsem, teostes kasutati vihjeid reaalsusele (tähed, numbrid , ajaleheväljalõiked), puhtad värvitoonid, kadus vajadus morelli järele, kollaaz -tehnika kasutuselevõtt
Kristlane peiood“: vormid on muutunud selgeteks ja kasutatakse puhtaid selgeid värve
Pablo Picasso (1881-1973)
Georges Braque (1882-1963)
Fernand Léger (1881-1955)
Juan Gris (1887-1927)
Robert Delaunay (1885-1941)
Piet Mondrian (1872-1944)
André Lhote (1885- 1962)
20.saj (1909-1916)
futurism
Plaane esitati manifestidena, rütmikas linnaelu , kaasaegne elu, masina liikumise hoog , rahutult voogav kriiskavavärviline mosaiik , piirjooned lagunenud, esemed näivad hajuvad ümbritsevasse ruumi, kindla keskpunktita kompositsioon, motiivide kordumine, vormide ja värvide üksteise sisse suundumine
Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944)
Giacomo Balla (1871- 1958)
Carlo Carra (1881- 1966)
Gino Severini (1883- 1966)
Umberto Boccioni (1882- 1916)
Luigi Russolo (1883- 1947)
20.saj ( 1910 ?
abstraktsionism
Pole võimalik midagi ära tunda meid ümbritsevast reaalsusest, irratsionaalne tundeküllus, emotsionaalne jõud, rutakad ja kindlasuunalised mustad jooned, mis tõusevad, laskuvad võin on ringjalt ühendatud, oluline on värvi ja vormi ühtsus, salapära, pingestatus, pargivaated, värviküllus, salapära, põnevus
Vassili Kandinsky (1866- 1944)
August Macke (1887- 1914)
Franz Marc (1880- 1916)
Paul Klee ( 1879 - 1940)
20.saj (1910?)
geomeetriline abstraktsionism
( neoplastitsism , konstruktivism)
Vertikaalsed või horisontaalsed jooned, punane, kollane, sinine, puud, luited , kirikud, tasakaalustatud, kompositsioon,
Piet Mondrian (1872-1944)
20.saj (1913)
supermatism
Puhta ruumi väljendus, vorm, värv ja ruum ühtivad, valitsevaks kujundiks ruut, kollane, punane, sinine, pruun, roheline, must
Kazimir Malevitš (1878- 1935)
20.saj (1916-1922)
dadaism
Seosetute elementide juhuskil ühendamine, prahi kokkukleepimine või ühendamine, fotomontaaž, fotoreljeef, rayogram, ready - made, tasapinnaline paigutus , sünge ja haavatav ühiskond
Jean (Hans) Arp (1887-1966)
Marcel Duchamp (1887-1968)
Francis Picabia (1879-1953)
Kurt Schwitters (1887-1948)
Max Ernst (1891-1976)
George Groz (1893- 1959 )
Man Ray (1890-1976)
20.saj (1923- 1945)
sürrealism
Unenäod, hallutsinatsioonid, laste ja vaimuhaigete visuaalne eneseväljendus, müstika, vägivaldne ja hälbeline seksuaalsusega seotud sümboolika, esemetevahelised suhted olid äärmiselt moondatud ja mõistusevastased, tardunud valgus, salapärasus, suured erksavärvilised pinnad,
Joan Miró (1893-1983)
André Masson (1896-1987)
Yves Tanguy (1900-1955)
Salvador Dali ( 1904 -1989)
René Magritte (1898-1967)
Max Ernst (1891-1976)
Man Ray (1890-1976)
Paul Delvaux ( 1897 - 1994)
Giorgio de Chirico (1888-1978)
20.saj (1942-1957)
abstraktne ekspressionism
Ameerika
Suureformaadilisus, poliitilised, majanduslikud, ühiskondlikud probleemid, ühtlaselt värviga kaetud, abstraktne geomeetriline vorm, must valge või erksad värvid, kollane, sinine, punane, erootilise tähendusega naisfiguurid ,
Arshile Gorky (1905-1948)
Jackson Pollock (1912-1956)
Wiilem de Kooning (1904-1988)
Franz Kline (1910-1962)
Mark Rothko (1903-1970)
Robert Motherwell (1915-1991)
Mark Tobey (1890-1976)
Adolph Gottlieb (1903-1974)
Barnett Newmann (1905-1970)
Ad Reinhardt (1913-1967)
Clyford Still (1904-1980)
Sam Francis (1923-1994)
Helen Frankenthaler (1928)
20.saj (1940ndad)
informalism
Euroopa
Väike formaat , laigud, jooned, üksteise peale kuhjatud materjal, kramplik joon, värvid liituvad, äratundmatuseni moondatud näod, sinine, roheline, kollane
Jean Dubuffet (1901-1985)
Hans Hartung (1904-1989)
Antoni Tăpies (1923)
Pierre Soulages (1919)
Gérard Schneider (1896-1986)
Georges Mathieu (1921)
Alberto Burri (1915)
Karl Appel (1927)
Wols (1913-1951)
20.saj (1960ndad)
neodada
Sotsioloogiline reaalsus , reaalsed materjalid, individualismist loobumine, sinine, katkiste viiulitega kompositsioonid, kirjutusmasinad , fotoaparaadid, liikrusmärgid, elektrilambid
Yves Klein (1928-1962)
Jean Tinguely (1925-1991)
Arman (1928)
César (1921)
Jasper Johns (1930)
Robert Rauschenberg (1925)
20.saj ( 1950ndad )
popkunst
Ümbruses olev nähtus, tarbimisühiskond, lihtsad ja mõistetavad, erksad ja kooskõlata värvid, huumor, erootika, rahvapärasus, moonutatud ruumikujundus, hajutatud joonistus, tühjade alade ootamatu vaheldumine lopsakate värvipindadega, kolmemõõtmelisus, korrapärane punktistik, haigused, surm, häving
Richard Hamilton (1922)
Peter Blake (1932)
Ronald B. Kitaj (1932)
Richard Smith (1931)
David Hockney (1937)
Claes Oldenburg (1929)
Roy Lichtenstein (1923)
James Rosenquist (1933)
Tom Wesselmann (1931)
Jim Dine (1935)
George Segal (1924)
Edward Kienholz (1927)
Andy Warhol (1928-1987)
Vasakule Paremale
Kunstiajaloo ajatabel #1 Kunstiajaloo ajatabel #2 Kunstiajaloo ajatabel #3 Kunstiajaloo ajatabel #4 Kunstiajaloo ajatabel #5 Kunstiajaloo ajatabel #6 Kunstiajaloo ajatabel #7 Kunstiajaloo ajatabel #8 Kunstiajaloo ajatabel #9 Kunstiajaloo ajatabel #10 Kunstiajaloo ajatabel #11 Kunstiajaloo ajatabel #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dengue Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajaloo Ajatelg
7
docx

Kunstiajaloo Ajatelg

Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, kujutamise p

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo ajatabel
7
xls

Kunstiajaloo ajatabel

RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus

Kultuurilugu
Kunstiajaloo konspekt
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi ­ Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas S

Ameerika vähemusrahvad
KUNST 15 -16-SAJANDIL
12
doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik ­ kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL

Kunstiajalugu
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR
33
docx

KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR

KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi-

Kategoriseerimata
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu
174
pdf

Kunstiajalugu

Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

hermanna profiilipilt
hermanna: materjal on ülevaatlik ning annab põhilisemad pidepunktid
22:43 06-01-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun