Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EMIL NOLDE (1867-1956)
Ekspressionism.Graafika Die Brücke (eesti keeles "sild") Saksa ekspressionistide rühmitus Dresdenis Loodi 7.juunil 1905. aastal ja eksisteeris 1913.aastani Ühingu moodustasid neli noort athitektuuritudengit (Ernst Ludwig Kirchner, Fritz Bleyl, Erich Heckel ja Karl Schmidt-Rottluff) Aastal 1906 sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi. 1912 aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Ühingu eesmärgiks oli välja töötada ühine stiil, järgijaskonna leidmine ning ühiste näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või
2.Rühmituse juhiks oli Henri Matisse , keda hindasid kõrgelt prantsuse vastupanu liikumisest osavõtjad ja kelle töödest on tuntumad Tants ja Peterburis Ermitaazis eksponeertav Punased kalad, mida nõuavad tagasi tema pärijad. 3. "Ilus" oli saksa Ekspressionistide arvates sõimusõna pildile ja "Die Bürcke" kunstnikud: Ernst Ludwig kirchner ja Karl Schmidt-Rottluff püüdsid oma kunstiga inimest ja ühiskonda äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid 4.Kubismi arengus eristatakse kolme perioodi: · 1906-1908 Cezanne´ilik etapp, kerge geometriseerimine · 1908-1912 Analüütiline kubism(kujutatava lahutamine geomeetrilisteks osadeks)
dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Ekspressionismi viljelemisel Saksamaal olid eriti silmapaistvad Dresdeni kunstnike rühmitus ,,Die Brücke" [di brüke] (1905-1913) ja Münchenis grupeering ,,Der Blaue Reiter" [der blaue raiter] (1911-1914), kes koos panid aluse ekspressionismi ,,esimesele lainele" (1905-1914). ,,Brücke" rühma kuulusid Erich Heckel [eerih hekkel] (1883-1970), Ernst Ludwig Kircher [ernst ludvig kirhner] (1880-1983), Karl Schmidt-Rottluff [karl smitt rottluff] (1884-1976). Hiljem liitusid sellega Emil Nolde (1867-1956), Max Pechstein [maks pehstain] (1881-1955), Otto Müller (1874-1930). ,,Brücke" oli radikaalsete poliitiliste ja sotsiaalsete vaadetega, mida nad väljendasid läbi moodsa linliku ainese või maastike ja inimkujude. ,,Brücke" rühmituse meistrid harrastasid innukalt ka puulõiget, mis põhines must-valge pindade rõhutatud ilmekusel ja toetus saksa keskaegse puulõike eeskujudele.
· Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ekspressionismile (nagu kogu moodsale kunstile Saksmaal) tegi lõpu Hitleri võimuletuleks 1933.aastal. Tähtsamad kunstnikud: · Otto Dix- väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, sõjakoledusi Ernst Ludwig Kirchner- Die Brücke rajajaid, peamine teema: suurlinn ja sealsed inimesed · Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab primitiivsust. Robustne, värvikas, ilmekas
Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid Eestis.Kristjan Raud: Millal?, Kalevipoeg põrgu väravas, Ohver, Kandlemängija, Puhkus rännakul
Ekspressionism Ekspressionism ( Prantsuse keeles expression= väljendus) on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses ja muusikas. Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt Saksamaal. Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard Munchi ja Vincent von Goghi. Osa ekspressionisme moodustas 1905. a. Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild"). Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad
Giagomo Balla, Garlo Carra, Gino Severini, Umberto Tullio Crali- Nose Boccioni Dive on the City Vassili Kandinsky, Franz Marc, Paul Klee, Frank Stella, Ellsworth Kelly- Al Held, Kenneth Sinine, roheline, Noland, Ellsworth kollane, oranz, Kelly- punane Henri Matisse, Maurice de Vlaminc, Andre Derain, Raoul Dufy, Henri Matisse- Blue Georges Braque Table-Cloth Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Emil Nolde- Flower Schiele garden: Pansies Page 3 Sheet1 Jean (Hans) Arp, Marcel Duchhamp, Francis Picabia, Kurt Francis Picabia- Schwitters Papillons Joan Miro, Andre Masson, Yves Tanguy, Salvador Dali, Rene Magritte, Joan Miro - The Max Ernst Village of Prades Page 4
Ekspresiivne suund: Vassili Kandinsky „Improvisatsioon 26”, „Kompositsioon 4” 2. Geomeetriline suund: Piet Mondrian „Punane puu”, „Õitsev õunapuu” EKSPRESSIONISM Eesmärk: kunstniku eneseväljendus. Väljendamine: vormide ja värvide üldistamine ning rõhutamine. Prantsusmaal – elurõõmus, helgemates toonides. Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga” Saksamaal – pessimistlik, süngemates toonides, ühiskonnakriitiline. Karl Schmidt-Rottluff „Maastik jahtidega”, „Kaks pead” DADAISM Eesmärk: protest traditsioonilise kunsti vastu; naeruvääristada seda, esitades kunstiteosena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Annab asjale uue tähenduse. Vaataja šokeerimine. Tehnika: kollažitehnika, montaažid juhuslikest ja väärtusetutest materjalidest, kasutati valmis esemeid. Marcel Duchamp „Purskkaev”, „Jalgratta ratas”, „Nõude rest” SÜRREALISM
moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (1880-1838) Maastikud, linnavaated, aktid, portreed Alates 1911 Berliinis, kus maalis teravate kontuuridega dünaamilises laadis suurlinnavaateid Ludwig Kirchner, "Naised tänaval" (1913) Ludwig Kirchner, "Potsdamer Platz" (1914) Ludwig Kirchner, "Autoportree
põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Kunstnikke: Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Ludwig Kirchner, Käthe Kollwitz, Franz Marc, Emil Nolde, Max Pechstein, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Schiele. Heliloojaid: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern.
juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Kõike kujutati Emil Nolde õhtusöömaaeg" 20.sajandi algus Lääne-Euroopas dramaatilise valguses, kasutati räigeid värvikontraste, Karl Schmidt- ,,Maastik inimesi kuj, sageli inetute ja jõhkratena. Rottluff jahtidega" Lähtuti Paul Cezanne'i taotlusestest, igas esemes üritati ,,Tüdruk pallil" Kubism leida täiuslikku geomeetrilist vormi. Mõju avaldas ka Hispaania, Pablo Picasso ,,Portugallane" 20
1933 nimetasid natsid tema tööd "väärastunuks" ning 1937 müüdi või hävitati üle 600 tema kunstitüki. 1938 sooritas ta enesetapu. 2. Kuninglik tehnikakõrgkool arhitektuur Palju lisaaineid, nt: - vaba käega joonistamine - kunstiajalugu 1903- 1904 õppis Münchenis. 1905 läks tagasi Dresdenisse ja sai seal oma kraadi. 3. 1905 aastal lõi Kirchner kahe teise arhitektuuritudengiga kunstnikeliidu nimega Die Brücke. Nendeks teisteks olid Bleyl, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel. Nad õppisid arhtektuuri vaid oma vanemate soovil ja neid ühendas kirg kunsti vastu ning soov saada tunnustatuks. Nad teadsid et see võimalus on väike ning esimesi näitusi saatiski ebaedu. Sellegipoolest olid nad rahul, sest neid oli tähele pandud. Nad tahtsid luua midagi uut ning jätta vana akadeemilise stiili selja taha. Sild on sümboliks teelt vanalt uuele. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti 20. sajandi kunsti. 1913 lagunes Die Brücke
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õ...
Foovidega algas suur muutus Lääne-Euroopa kunstis, tekkis ekspressionistlik suund. VÕRDLUS: *Mõlemad kasutasid lihtsustatud üldistatud joonistust ning teravaid värvikontraste. *Fovistid väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, rõõmu nägemisest. *Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. EKSPRESSIONISTIDE ESINDAJAD: Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff, Emil Nolde, Oskar Kokoschka, Egon Schiele. Kubism Arenes üheaegselt foovidega. Eelkäijaks Paul Cezanne. Rajajateks peetakse Pablo Picassot ja George Baraque'i. PABLO PICASSO *20. saj kunsti sümbol ja legend. *Noorukina äratas sünnimaa kunstielus tähelepanu. *Suhtumine kujutatavasse esialgu imetlev, järgneb pettumine ja masendus. *Algusaastail teoste peateemaks inimelu sünged küljed. *Sinine periood (1901-1904) õnnetud,
o Puulõiked o Pintslilöök rahutu ja järsk Vaatajat taheti äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid. TEKKIMISE PÕHJUSED: o 1. MS eelaimus o Lootusetus, väljapääsmatus o Peale sõda: sõja koledused, elu varjuküljed „Die Brücke“ (sild) Dresdenis 1905-1913 – rühmitus, kuhu koondusid osa esimese põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT-ROTTLUFF; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe. „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE Järelekspressionism – DIX, Grosz Ekspressionismi areng jõuab abstraktsionismini KUBISM 1907-1925, Pariis Cezanne’i retronäitus Sügissalongis 1907
foovid.Väljenduslik kunst Saksamaal, sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika.19 ja 20 sajandi vahetusel olid noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks Ferdinand Hodler ja Edvard Munch, aga huvi tunti ka postimpressionistide ning Kaug-Ida ja keskaja kunsti vastu. 1905.a. ekspressionistide rühmitus ,,Die Brücke"(,,Sild") Dresdenis, mille oli Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938) ja Karl Schmidt Rottluff(1884-1976), hiljem liitus ka Emil Nolde (1867-1956),Oscar Kokoschka(1886-1980) ja Egon Schiele(1890-1918). Enese väljenduse põhisisuks oli rahutus ,ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus.Kõikke kujutati dramaatilises valguses.Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel, kasutasid lihtustatud,üldistustatud või nurgelist joonistust,teravaid,tooreid värvikontraste või ,,poriseks" ning tuhmiks muutetud koloriiti
Just see eraldabki neid prantsuse foovidest. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus niihästi naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik- sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi kasinat sissetulekut. "Brücke" -rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka, üldistatud joone. Aastail 1911-1913 tegutses Münchenis veel üks Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endit "Blaue Raiter". Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914.
Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja hiljem liitus lühiajaliselt ka Emil Nolde. Selle aga lõpetas jõhkralt Esimene maailmasõda. Peale sõda oli teine ekspressionistide laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed , puhuti lausa karikatuursed pildid väljendavad jõuliselt maailmavalu, ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Ekspressionism oli koos kubismiga omamoodi vaheaste moodsa kunsti liini teel abstraktsionismi suunas. 1907. aastal kerkis esile kubism. Selle suuna algatajaks võib pidada 20
- Lemmiks motiiviks oli inimene, keda kujutab jõulise ja karmina. Üritab inimest naeruvääristada. Armastab välja tuua nälginud ja viletsuse inimesi. - Suutis viia kokku surma ja erootika. - Pintslitehnika on väga minimanistlik. - "Surnud ema"; "Rase naine ja surm";"Väike puu"; "Autoportree musta vaadiga"; "Lamava naine roheliste sukkadega". Karl Schmidt-Rottluff (1884-1976) - Saksa kunstnik. - Kõige jõulisemad ja looduslikumad teosed. - Pärast sõda hakkas kujutama kristust ja teisi usuteemalisi figuure. - "Sissesõidutee"; "Autoportree kaabuga"; "Vestlus surmaga". Emil Nolde (1867-1959) - Usu teemalised maalid, natüürmordid, müstilised maastikud, mis on primitiivsed, kuid samas täis kirge.
Eestis Karl Pärsimägi. 6.Ekspressionism. Expression- väljendus. Kasutatakse enamasti Saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal, D resdenis rühmitus ,,Die Brücke"(sild), kus liikmed tegutsesid enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Kõik oli väljakutsuv. Saksamaal. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline ja kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda. Karl Schmidt-Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees. Teine rühmitus ,,Der blaue Reiter" (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus. Vassili Kandinsky , kes oli vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalidel sagedaseim objekt, ratsanik, sai rühmituse sümboliks. Hiljem arenes kunstniku loomingust abstraktsionism. Otto Dix maalis 1
Emil Nolde, Ernst Ludwig Kirchner, Karl 20. saj Ekspressionism ja "Die Brücke" Schmidt- Rottluff, Egon Schiele. Side loodusega jääb väikseks, pilt on omaette nähtus, pinnad, hele-tumedusega modelleeritud mahud, pruunid, rohekad, hallid toonid, objekti erinevate vaadete üheagne kujutamine, kollaaz
ning taotlesid lihtsustatud joont kui väljendusjõulisuse suurendajat. f ovistide võtmefiguur oli Henri Matisse, kes koos Maurice Vlamincki ja Andre Derainiga lõi maalistiili, mis sarnaselt van Goghi loomingule käsitles värvi objektist eraldi, andmaks edasi valguse või ruumimuljet. Paralleelselt prantsuse fovistidega moodustas Dresteni rühm saksa kunstnikke (Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel) ekspressionistliku rühmituse Die Brüche(Sild). Van Gogh sillutas teed tundepuhanguid kujutava kunsti, stiihiliste värvide ja pintslitõmmete, kujumuutuse abil objektide esiletoomise ja kirglikkuse juurde. Tema piltide elujõulisuse mõju ulatus kaugemale talle vahetult järgnenud kunstnikest. Francis Bacon, kes parafraseeris mitmeid van Goghi töid, tõlgendas näiteks van
Ta oli graafik, skulptor ja maalikunstnik. Maalis naisi (eriti prostituute), keskonda ja oma emotsiooni. Väljendas tundeid kunsti kaudu. Oma teostes kasutas vihjeid Aafrika kunstile 1)"Autoportree sõdurina",(tundis võimetust maalida sõja tõttu.) 2)”Street, Berlin” 3) Kopf des Malers Erich Heckel Nurgelistes töödes olevad figuurid piinatud ja tugevas ängis. Kunstnik vaimustus vene romaanikirjanikest. 1)Autoportree 2)lamav Franz 3)Maja Dangastis Karl Schmidt-Rottluff Ekspressionist. Teostes on müstilised maastikud, eredad värvilaigud ja lihtsustatud vormid. Jõuilised graafilised lehed, eriti puulõiked. 1)"Sissesõidutee" (1910) 2) "Õhtu mere ääres" (1919) 3) "Vestlused surmast" (1920) 4)"Rohelise habemega mees" (1920) Uuri: Kes olid ja milline oli nende kunstnike looming: Ernst Barlack ja Wilhelm Lehmbruck. <- Ernst Barlack-skulptor, religioossed teemad,
klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildi juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal ,,Die Brücke" , linnas nimega Dresdenis . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchnen , Emil Nolde ja Karl Schmidt- Rottluff. 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Egon Schiele ja Oskar Kokoschka . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutu, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsuses. 8) Saksa ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid tooreid värvikontrste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve
Noorte kunstnike suurimateks eeskujudeks kujunesid Ferdinand Hodler ja Edvard Munch. Saksa eksperssionism järgis romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule maalikunstis. Esimese põlvkonna saksa eksperssioniste moodustas 1905.aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke". Rühma loomise idee püsitas Ernst Ludwig ja sinna kuulusid Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde. Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone. "Väljendamisest" rääkisid mõlemad nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud, kuid ometi see, mida väljendati oli üsna erinev. Prantsuse kunstnikud väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, saksa eksperssionistide põhisisuks oli aga rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu.
20.saj ekspressionism Maalikunst: loobuti tegelikkuse jäljendamisest ja Maalikunst: Die Brücke mulje jäädvustamisest, rahutus, maailmavalu, Emil Nolde (1867-1956) ühiskonnakriitika, kujutati kõike dramaatilises Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) valguses, teravad ja toored värvikontrastid, Karl Schmidt-Rottluff (1884-1976) punase-musta kombinatsioon, inimene jõhkra Egon Schiele (1890-1918) ilmega, sisemine piin ja traagika, kehaline ja moraalne viletsus, erootika, surm, tasakaalutu kompositsioon, nälginud ja sünged figuurid 20.saj (algus kubism Pinnad, jooned, hele-tumedusega modelleeritud Pablo Picasso (1881-1973)
Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus ,,Die Brücke" (sild), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline, kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda. Karl Schmidt-Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees. Teine rühmitus ,,Der blaue Reiter" (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus. Vassili Kandinsky vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalide sagedaseim objekt oli ratsanik, sellest sai ka rühmituse sümbol. Hiljem arenes kunstniku loomingust abstraktsionism. Otto Dix maalis 1
klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta I Täida lüngad! 1) Ekspressionismi eelkäijateks oli Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal rühmituse ''Die Brücke'', linnas nimega Dresden . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchner , Karl Schmidt-Rottluff ja Emil Nolde . 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Oskar Kokoschka ja Egon Schiele . 7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsus. Nad kujutasid kõike dramaatilises valguses 8) Saksa ekspressionistid deformeerisid inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid teravaid, isegi tooreid värve. 10)
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Lihtsustasid inimesi ja esemeid, nende joonistus oli lihtsustatud, üldistatud ja nurgeline. Värvide puhul olid tihti toored kontrastid või siis meelega poriseks jäetud koloriit. Inimene on tihti sünge ja karikatuurse ilmega, et edasi anda ühiskonna seisundit või indiviidi hingeelu. Tegeleti palju graafikaga, mis pidi samuti väljendama kirglikult inimeste tundeid. Maal: Ernst Ludwig Kirschner Karl Schmidt-Rottluff Emil Nolde Oskar Kokoschka Egon Schiele Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga mitmelt küljelt. Analüütiline kubism säilitas looduslike esemete põhibaasi, kuid nende valik oli äärmiselt piiratud (majad, puud, eriti natüürmordid). Vajalik oli eseme kindel geomeetriline vorm. Side
Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7. Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? ,,Die Brücke" Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.sajandi alguses 8. Kubism 1. Kuidas võiks eesti keeles kõlada nimetus ,,Kubism"? Kunsti kujutamine läbi geomeetria 2. Kes rajasid kubismi?Kust said eeskuju? Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Nad said oma eeskujud Aafrika neegriplastikast ja Cezanne'i loomingust. 3. Mida tead Pablo Picasso kui kunstniku noorus ajast? Milliseid perioode oli tema loomingus? Kunstiõpetaja poeg Varajane tuntud kodumaal
Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5
Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt. Ekspressionism Ekspressioon väljendus. Mõistet kasutatakse enamasti saksa väljenduskunsti kohta. 1905. aastal moodustus Saksamaal Dresdenis rühmitus ,,Die Brücke" (sild), kus tegutseti enamasti puulõike ja litograafiaga. Töödes oli sageli jõhkrust, värvide porist või toorest koloriiti. Ernst Ludvig Kirchner stiililt nurgeline, kujutas kunstlikku ning tühja keskkonda. Karl Schmidt-Rottluff vaimustus Aafrika kunstist, iseloomulik väljenduste süntees. Teine rühmitus ,,Der blaue Reiter" (sinine ratsanik) kogunes Münchenis. Ühtse stiili asemel sidus rühmituse liikmeid eesmärkide ühtsus. Vassili Kandinsky vene päritolu, väljendas oma sisemisi ja vaimseid probleeme. Tema maalide sagedaseim objekt oli ratsanik, sellest sai ka rühmituse sümbol. Hiljem arenes kunstniku loomingust abstraktsionism. Otto Dix maalis 1
1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix väga ühiskonnakriitiline, sarkastiline, kujutab inetust, suurlinna pahesid, s õjakoledusi. Ernst Ludwig Kirchner Die Brücke rajajaid, pea mine tee ma: suurlinn ja sealsed ini mesed. Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa
Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: „Autoportree sõdurina“ (1915), „Naised Berliini tänaval“ (!913). ● KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: „Sissesõidutee“ (1910), „Vestlused surmast“ (1920). ● EGON SCHIELE (1890-1918)
siiski tunduvalt kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EGON SCHIELE (1890-1918)
kirglikum. Tema pildid on üles ehitatud teravate sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele ja puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Väga palju vastandas oma maalides ühiskonna eliiti ja heidikuid. Alates aastast 1907 viljeles ta puugravüürist lähtuvat nurgelist ja lamendatud vormidega stiili. Berliinis olles maalis ta kunstlikku ja tühja linnakeskkonda. Teoseid: ,,Autoportree sõdurina" (1915), ,,Naised Berliini tänaval" (!913). KARL SCHMIDT-ROTTLUFF (1884-1976) Tema oli grupi kõige jõulisem ja looduselähedasem liige, teda ei huvitanud eriti intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920).
annaabi.ee 
