KUNST 15.-16. SAJANDIL (0)

KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL

Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias.
16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik – kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal.

MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL

(RENESSANSS MADALMAADES)

● 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur.
● Madalmaade maalikunsti iseärasused:
- tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks;
- kasvas otseselt välja hilisgootikast;
- ainult tahvelmaal , mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks;
- ideaalse ilu (antiigi järgimine, proportsioonid) otsimispüüded on võõrad, olulisim on inimese hingeelu avamine, ilmekus ja tundeelu intensiivne väljendus;
- peen ja realistlik käsitluslaad, maalitehniline meisterlikkus , värvide sulavus ja intensiivsus;
- tarvitati ainult ÕLIVÄRVE, mis lubasid lõputuid värvivarjundeid, võialik maalida ülipeeni detaile, kõik 15. saj. madalmaade meistrid on peenmaalijad;
- looduse kujutamiseks ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme , areng toimus läbi kogemuse. Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias.
● Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika , värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega.
● Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile.
● vennad
HUBERT van EYCK (u.1370-1426)
JAN van EYCK (u. 1390-1441)
● Madalmaade maalikoolkonna loojad
● Nende ühine töö on suur altar Sint -Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar ( 1420 -1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile:
- suur ühe paari tiibadega altar;
- figuurid elusuurused;
- ruumikujutus pisut abitus; pildil puudub perspektiiviline ühtsus; õhuperspektiiv samuti puudulik – tagaplaanil olevad objektid on sama teravalt kujutatud kui esiplaanilgi;
- imeline värvikäsitlus;
- peenmaalitehnika – üksikdetailide üllatavalt peen, hoolikas ja realistlik teostus ;
- pühalik-tõsine ilmekus ja tundesügavus;
- nii ilus! ☺
● JAN van EYCK (u. 1390-1441)
● Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt).
● Säilinud on ulatuslik Paele altar (1436); peenmaali meistriteos on väike „ Kantsler Rolini madonna“, mis on hämmastav oma detailides ja värvikirkuses (osasid detaile on võimalik vaadelda ainult luubiga).
● Samavääriline teos on ka „Abielupaar Arnolfini portree“ – täpsus ja sära.
● ROGIER van der WEYDEN (u. 1400-1464)
● Lõuna-Madalmaade koolkonna jõuliseim ja andekaim kunstnik.
● Ainestik Maarja elust ja Kristuse kannatusloost.
● Käsitlusviis dramaatiline, rahutu ja pateetiline. Van der Weydeni maalid on tõsised ja karged, täis sügavat ilmekust ja kohati meeleheiteni küündivat traagikat.
● „Kristuse ristilt võtmine“ püüab valu ja kurbust iga tegelase näol ja liigutustes erinevalt väljendada. Tunnete loomutruu kujutamine, lihtne kahekihiline kompositsioon väldib ruumi sügavust.
● Vastandina itaallastele jääb figuuride anatoomiline kujutamine kõikidel madalmaade meistritel tahaplaanile, tähtis on riietus, mille all pole keha eriti tunda.
● Meisterlik portreteerija – portreed on suurejoonelised, ei toonita üksikasju, jäädes veidi ebaeluliseks. „Noore naise portree“.
● Van der Weyden on olnud praktiliselt kogu madalmaade 15. saj. maalikunstnike eeskujuks, mõjutanud ka saksa kunstnikke.
● HUGO van der GOES (1430/40- 1482 )
● Goesi kunstile on omane teatav karge suurejoonelisus ja rangus niii figuurikäsitluses kui ka kompositsioonis.
● Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika.
● Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas ; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika.
● DIRK BOUTS vanem (1415-1475)
● Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta.
● Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas , figuurid puised, tardunud liigutustega .
● Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks.
● Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis.
● HANS MEMLING (u. 1433- 1493 )
● Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane.
● Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav.
● Gdanski ( Danzigi ) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489).
● Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow.
● HIERONYMUS BOSCH (1453-1516)
● Üleminekuaja meister, kes kuulub ajaliselt 15. sajandisse, kuid tema tööde maaliline rikkus laseb teda vaadelda uue suuna teerajajana. Boschi looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Tema loomingut seostatakse Flandrias levinud hiliskeskaegse müstitsismiga.
● Kõige kaugemal itaalialikust humanismist, pessimistlik. Erakordse sugestiivsusega loob ta sümboleid, mis kehastavad iroonilist paroodiat oma aja kommetest. Tõlgendab inimest kui armetut, loomalikku ja irratsionaalset olendit, kes on hukkumisele määratud.
● Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildidl on tavaliselt kujutatud pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal servas aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Eriti armastab ta põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust, kus tema sünge ja sarkastiline fantaasia puhkeb õitsele. Kogu seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise usutavusega.
● Tema tööd on samuti äärmiselt võluva värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega.
● Boschi piltide unenäolik salapära koos peente värvimängudega on suureks inspiratsiooniallikaks 20. sajandi sürrealistidele.
● Triptühhon „Lõbude aed“, „Püha Antoniuse kiusatus“.
● PIETER BRUEGEL vanem (u. 1525- 1569 )
● Suurim madalmaade meister, hüüdnimega Talupoegade Bruegel (armastas eriliselt talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija.
● Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks.
● Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus.
● Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga.
● Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. „Maastik Ikarose kukkumisega“.
● Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali žanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline, orgaaniline ja veenev . Oskab tähele panna ja edasi anda kõiki atmosfäärinähtusi, tabab valguse ja õhu kujutamisel kõige peenemaidki nüansse. Maastikel esinevad figuurid on sulatatud ühtseks tervikuks, aidates maastikku elavdada .
● Bruegheli maalide mõju on väga suurel määral tingitud ka jõulisest ja rikkalikust koloriidist.
● Hilisemates töödes jõudis pessimistliku ja traagilise elukäsitluseni (seotud Madalmaade poliitilise taustaga). Inimesed on väikesed, tühised olendid, kes ei taju ohtu. „ Pimedad “ 1568 – vaimne pimedus ja inimese loomastumine, mille vastandiks on seatud kaunis loodus.
● „Talupoja pulm“, „Madalmaade vanasõnad“, „Laste mäng“, „Laiskademaa“, aastaaegadeseeria.
● SKULPTUUR MADALMAADES
- kuni 16. sajndini valitses gooti stiil
- tähtis on puuplastika, ilusad nikerdatud altarid.
● ARHITEKTUUR MADALMAADES
- renessanss-stiili mõju piirdub enamasti uute kaunistusvormide ülevõtmisega;
- parimaks näiteks on Antverpeni raekoda (1565), kus imiteeritakse itaalia arhitektuurivõtteid.

SAKSA MAALIKUNST 15. JA 16. SAJANDIL

15. sajandi 30.aastatel toimub saksa kunstis pööre; maalikunstis, aga ka skulptuuris, vähem arhitektuuris, on märgatavad uued alged. Kunstnikud teevad otsustava sammu maailma objektiivse, tõetruu kujutamise suunas. Märgatavalt üritatakse hüljata pinnaline kujutamisviis ja taotleda ruumisügavuse illusiooni. Otsustava tähtsusega olid saksa maalikunstis madalmaade ja prantsuse meistrite eeskujud . Loobutakse gootipärasest iluideaalist ja asendatakse see looduslähedase karakteriküllusega. Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus. Erilise tähtsuse omandab graafika . Esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane, on HANS HOLBEIN vanem.
● Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi.
● Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega – itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega.
● 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks.
● Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine.
● Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem.
● ALBRECHT DÜRER ( 1471 -1528)
● Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel – võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel.
● Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemindi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu.
● Düreri loomingu paremiku moodustavad just joonistused ja graafilised tööd, sest neis jääb renessansi jäljendamise püüd tahaplaanile, need tööd on kõige isikupärasemad. Vähemhuvipakkuvad on Düreri maaliteosed , arvatavasti seepärast, et kunstnik on püüdnud teadlikult oma laadi kohandada uuele ideaalile, mis jääb talle seesmiselt võõraks.
● Esimese perioodi vase- ja puulõigetes on kaunis palju nurgelisust, puisust ja ülekuhjamist, kuid neis avalduv fantaasiaküllus, mõtete sügavus, tunnete tõepärasus ja soojus , ilmekus ja sisutihedus sunnivad unustama kõik puudused. Puulõikeseeria Kristuse kannatusloost „Suur passioon“ ( 1511 ).
● Vaselõigetes areneb Düreril välja oma võimas isikupärane laad. Huvi inimkeha ideaalsete proportsioonide vastu „Aadam ja Eva“ ( 1504 ).
● Maaliteostena loob ta natuuri järgi hoolikaid, viimase võimaluseni detailirikkaid akvarelle, mis kujutavad maastikke, loomi, taimi jne. Sama tehnikat kasutab ta ka selle perioodi portreedes ja altaripiltides. „Autoportree“ (1500), „Tarkade kummardamine “ (1504).
● Loomingu teisel perioodil reisib ta Veneetsiasse, kust saab tugevaid loomingulisi impulsse, mis mõjuvad ta kunstile uuendavalt ja värskelt. Järgnevad teosed Itaalia mõjudega, kuid laadilt jääb see talle võõraks.
● Periood 1511- 1520 on väga viljakas graafika osas. Lõpetab „Suure passiooni „ puulõiked, seeria Maaria elust. „Suure passiooni“ kõrval loob sama seeria väiksemas formaadis, nn „Väikese passiooni“ (1511). Samast ajast kuulsaimad vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“ (1513), „Hieronymus oma kojas “ (1514) ja „ Melanhoolia “ (1514). Need teosed on sügavad, mõtteküllased, väga ilmekad, tehniliselt täiuslikud, eriti meisterlik on valguse ja õhu kujutamine. („Melanhooliat“ peetakse Düreri autoportreeks).
● Elu viimasel perioodil (reis Madalmaadesse) muutub Düreri maalimisviis vabamaks, vormikäsitlus monumentaalsemaks, suurejoonelisemaks ja rahulikumaks. Rida suurepäraseid portreesid maalis ja vaselõikes, näit. „Õpetlase portree“ (1521).
● Düreri viimane ja kuulsaim ja täiuslikeim teos on „Neli apostlit“, mille kunstnik kinkis a. 1526 Nürnbergi linnale. Apostlid on elusuuruses, teostatud lihtsas ja suurejoonelises laadis, need on võimsalt individualiseeritud karakterfiguurid, on haaravad oma elulisuse, ilmekuse ja hingestatusega.
● Maalijana püüdis Dürer ühendada saksalikku sügavat individualiseerimist, detailirikkust ja psühholoogilist analüüsi itaalia suursuguse iluideaaliga.
● Düreril oli rida imiteerijaid, kes moodustasid tema koolkonna, kelle parimad saavutused jäid just graafikasse.
● MATTHIAS GRÜNEWALD (u.1470-u. 1528)
● Temast suurt ei teata ja ka töid vähe säilinud, tema kunsti hakati hindama 19. sajandi lõpul.
● Maalikunstnik , kelle pearõhk on värviprobleemidel ja valguse kujutamisel. Grünewald on esimene saksa kunstnik, kes lähtub oma loomingus puhtmaaliliselt tunnetatud valguse ja värvi mõjust. Tema loomingule on iseloomulik suur ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus ning vapustav, traagiline paatos.
● Peateoseks on kuulus „Isenhaimi altar“ (u. 1515 ). See on suur tiibaltar kolme paari tiibadega:
- väliskülje keskosa keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil ;
- Kristuse figuur on maalitud hirmuäratava naturalismiga, samuti äärmises ahastavates poosides kaaskondlased;
- hele figuur öisel taustal.
● Grünewald on omapärane kuju kunstiajaloos – Düreri kaasaegne, ei lasknud ennast mõjustada murranguaja vooludest, püüdis suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Meeleolu gootipärane – kuhjatud ornamentika; joonistus nurgeline, sageli lausa puudulik ja ebakorrektne. Figuurides ei taotle ta monumentaalsust, vaid deformeerib meelega kehavorme. Tema loodustunnetus on hilisgootika müstikaga toonitatud äärmuseni viidud naturalism .
● Teda peetakse ekspressionistide eelkäijaks, just tänu värvide kompositsioonile.
● LUCAS CRANACH vanem (1472-1553)
● Cranachi üks parimaid töid on „Puhkus põgenemisel Egiptusse“ (1504) – küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets ).
● Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist – teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused.
● Hilisem looming ebaoluline, kiirustamine ja telliljatele meeldidapüüdmine viib tema loomingu manerismi .
● HANS HOLBEIN noorem ( 1497 -1543)
● Kõige selgemate renessansijoontega meister. Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi.
● Holbein kujundab välja suurejoonelise, selge, psühholoogiliselt veenva portreestiili. Neis on terav tähelepanuvõime, käsitluse külm objektiivsus ja rafineeritud maitse. Koloriit saavutab ainulaadse täiuslikkuse; valitseb soe, kõiki lokaaltoone kokkusulatav üldtoon.
● Holbein on ka silmapaistev graafik.
● Teoseid: „Kunstniku perekond“, „Kaupmees Gisze“, „Henry VIII portree“ jne.

PRANTSUSMAA KUNST 15. JA 16. SAJANDIL

● ARHITEKTUUR
● Ideeliselt väga sarnased Itaalia renessansiga, kuid ajapikku kujunes välja täiesti oma stiil.
● 15. sajandil oli tunda gooti mõjusid, 16. sajandiks on need täiesti kadunud.
● Prantsuse renessanssarhitektuuri arngut mõjutasid eelkõige kuningate ja aristokraatia tellimused .
● Loire’i jõe orgu kerkis rida imeilusaid losse – Amboise, Blois , Chambord, Azay-le-Rideau, Chenonceaux jt, millel oli veel osaliselt gootipärane põhiplaan ja masside jaotus, kuid juba renessansipärased detailid ning dekoor (viilud, friisid, simsid, poolsambad jne.).
● Eripäraks nendel lossidel on kõrged, fantastiliselt liigendatud ja rikkalikult kaunistatud katused. Ehitise nurkades asetsesid ümartornid, keskel tornlinnus.
● Pariisist lõuna pool ehitati Fontaineblau jahiloss, kus töötasid sisekujundajatena itaalia maalijad ja skulptorid, pannes aluse nn Fontaineblau koolkonnale .
● Pariisis alustati 1546. aastal Louvre ’i lossi ehitamist, arhitektiks PIERRE LESCOT (u. 1510 - 1578 ).
● Lescot’ stiil:
- kõrge viiluga katus;
- fassaad koosneb kahest täiskorrusest ja poolkorrusest;
- korruse ja katuse vahel balustraad ;
- frontooniga aknad;
- ümarkaar;
- üldkompositsioon selge ja harmooniline;
- rikas ja maitsekas dekoor.
● Lescot’ poolt on kavandatud tähtsaim ja kaunim Louvre’i läänefassaad.
● Louvre’i ehitamine jätkus edaspidigi ja loss valmis alles 19. sajandil.
● SKULPTUUR
● Erinevad laadid, paljud töötavad hilisgooti laadis.
● JEAN GOUJON (u.1510-1565)
● Prantsuse skulptuuri tippmeister.
● Kuulsaim töö ja prantsuse renessansiskulptuuri parim ja tüüplisim meistriteos on nn. „Süütute kaevu “ reljeefid – ilmalik ja elurõõmus, elulised , täis rütmi, elegants ning suur ilmekus.
● Goujon võttis osa Louvre’i lossi loomisest, kus ta valmistas terve rea skulptuure fassaadi ja siseruumide tarbeks.
● MAALIKUNST
● 15. sajandi prantsuse maalikunstis võib eristada mitmeid erinevaid koolkondasid.
● JEAN FOUQUET (u.1420-u.1481)
● Miniatuurmaalid võluvas laadis, jääb siiski gootipäraseks.
● Töid säilinud vähe, mõned tahvelmaalid, enamuses portreed. Stiililt huvitavad ja omapärased – käsitlus on pinnaline, lai, kuiv ja rahulikult suurejooneline.
● Peategelased on esile tõstetud just värvidega.
● „ Etienne Chevalier Püha Stphanusega“, „Madonna inglitega“.
● 16. sajandi prantsuse maalikunst on väga tugevate itaalia maali mõjudega. Iseseisvamad kunstnikud on isa ja poeg Clouet’d.
● JEAN CLOUET (u.1485-1541)
● Tegutses portreemaalijana François I õukonnas.
● Portreed, väga täpsed ja peened kostüümid.
● „Kuningas François I portree“
● FRANÇOIS CLOUET (u.1505- 1572 )
● Töötab isa maneeris, kuid on maalilisem ja sügavam. Stiililiselt väga selge, asjalik ja peen. Maalinud hulgaliselt portreesid kuninga perekonnast ja õukonnast.
● „Suplev naine“, „Austria Elisabethi portree“.
12