Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446)
Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck. 17. saj Barokk Ei kasutatud eriti usulisi ega mütoloogilisi teemasid. Kõrgel tasemel zanrimaal, Frans Hals, Rembrandt Harmensz van Rijn, Holland maastik, natüürmort, meremaal, portree. Realistlik kunst. Vermeer van Delft. Kunstnikud õukonna teenistuses enamasti. Temaatikast esindatud enamik zanreid - Vennad Le Nain'id, Georges La Tour, Nicolas Prantsusmaa allegooria, portree, piiblistseenid, maastik jne. Kaks suuna - realistlik ja idealiseeriv. Poussin, Claude Lorrain.
Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen ,,Talle kummardamine", taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid, vasakul Kristuse
Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed
Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid
- Fantaasiaküllane - Töödes kunstniku isikupära - Vastuseis rangetele reeglitele / tekkis vastandumiseks klassitsismile Inglismaa - maastikud Näide: William Turner “Temeraire’i. Viimane sõit” Prantsusmaa - poliitiline, ajalugu Näide: Eugene Delacroix - “Vabadus viib rahva barrikaadidele” Hispaania- Francisco Goya “Saturn oma poega söömas” (õudusfantaasiad) Saksamaa- rahvus romantiline kunst Näide: Caspar David Friedrich “Kloostri kalmistu lumes” IMPRESSIONISM Tekkis 19. sajandi lõpul Prantsusmaal Hüljatute salong Pariisis - töid esitlesid tundmatud kunstnikud, keda ei tunnustatud - Kujutati valgust, õhku (ei omanud tähtsust, mida maaliti) - Kõige tõepärasema kujutluslaadi tipp. - Maalimine komataoliste pintslitõmmetega - Ühest ja samast kohast maaliti seeriaid erineva valgusega erineval ajal.
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suurene
Kõik kommentaarid