Tunneb end tõrjutuna. Sureb noorelt. Tema viimane impressionistlik näitus oli maalidest, mis olid tehtud punktitades, mitte komadena. Püantilistid ehk neoimpressionistid- tõetruum värvide kasutus, teaduslik lähenemine. ¤ George Seurat- teadusele toetumine, värvide mõjutamine. Võtab kastusele värviringi (punane, sinine, kollane + täiendvärvid vahel). Värvide punktid mõjutavad üksteist kõrvuti olevalt. ,,Modell" ,,Kabaree". Harmooniline kompositsioon. ¤ Paul Signac- spektri värvid, intensiivsus värvides (laigud, punktid). Saab pärast Seurat'i surma neoimpressionistide juhiks. ,,Mänd Saint- Tropezi lähedal". KUBISM- Pablo Picasso üritasid leida igas esemes geomeetrilist vormi. ,,Elu".
Kunst sajandivahetusel Postimpressionism II, sümbolism Georges Seurat (1859-1891) Huvi värviõpetuse teooriate vastu, eriti M.-E. Chevreul`kirjutised (kõrvuti asetsevad värvused segunevad vaataja jaoks lõuendil paremini kui paletil jms.) Lihtsustamistaotlus Alates 1883. puäntillism (ka neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi
Neoimpressionism • Neoimpressionism oli kunstivool 19. sajandi lõpul. • Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neoimpressionismini. • Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. • Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju
PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ; ,,Autoportree" ; ,,Paul arlekiinina" ; ,,Portree Olgast tugitoolis" Pariisis Marais kvartalis parim muuseum PAUL CÉZANNE ,,La montagne Sainte-Victoire" ; ,,Sinine vaas" ; natüürmort (vaikelu) oli lemmik. PAUL GAUGAIN ,,Naine puuviljaga" ; Barbaased lood" ; ,,Vairumati" ; hülgas kõik ning pühendus maalikunstile. oli autodidakt (iseõppija) PAUL SIGNAC ,,Roheline Puri - Veneetsia" ; ,,Paadid St.Tropez sadamas" PISSARRO ,,Montmartre'i bulvar" ; linnavaated RAFFAEL ,,Sixtuse Madonna" (Sixtus III järgi) ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" ; ,,Dresdeni Madonna" ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" REMBRANDT ,,Kadunud poja tagasitulek" RENOIR ,,Tütarlaps lehvikuga" RODIN ,,Mõtleja" ; ,,Põrgu väravad" SALVADOR DALI ,,Bibini saare kolm sfinksi" ; ,,Cena" ; ,,Filminäitelja Mae Westi näopilt"
ibiblio.org/wm/paint/auth/degas/ Degas http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/manet/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/manet/ Manet http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/monet/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/monet/ Monet http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/ Renoir http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/pissarro/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/pissarro/ Pissarro http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/signac/http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/signac/ Signac http://www.abcgallery.comhttp://www.abcgallery.com Hea pildikogu Mõiste Prantsuse keelse impression - mulje Impressionism on esmajoones valguse ja õhu maal. vabaõhumaal (plein airisme) Impressionistide teooria järgi valgus "sööb ära" eseme kontuurid, muudab need ähmaseks. Impressionismi loetakse maalilisemaks maalitehnikaks. Impressionistidel ei oma pildi motiiv mingisugust tähtsust
Neoimpressionismil on 2 põhitunnust: 1)puhtad värvid kanti punktikujuliste pintslilöökidena pildi pinnale (täpiline) 2)Värvid pidid segunema vaataja silmas (mitte paletil). Teiste sõnadega- värve segati optiliselt, et nad ei kaotaks oma sära. Neoipressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Tuntuim maal- ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte´i saarel" Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac "Paavstide loss Avignonis" "Antibesi sadam"
AJATELG 1894 IMPRESSIONISM · Eduard Manet · Claude Monet 19.saj keskpaik HISTORITSISM · Samuel Morse 19.saj II pool NEOIMPRESSIONISM · Georges Seurat · Paul Signac · Konrad Mägi 19.saj lõpp POSTIMPRESSIONISM · Vincent van Gogh · Paul Gauguin 19.saj algus&lõpp JUUGENDSTIIL&SÜMBOLISM · Gustave Eifel · Gustave Moreau 20.saj I pool KUBISM · Pablo Picasso · Georges Brauque · Jaan Vahtra 20.saj I pool FOVISM · Henri Matisse · Andre Derain 20.saj esimesed kümnendid ABSTRAKTSIONISM · Vassili Kandinsky · Paul Klee · Kazimir Malevits 20.saj I pool FUTURISM · Umberto Bucconi
NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist •Värvisegamise asemel taotles optilist segu, mida vaataja tajub. Paul Signac (1863-1935) Neoimpressionist Konrad Mägi (eestlane)(1878-1925) Neoimpressionistlik
Eeskujuks võtavad impressionismi kuid pettuvad selles. Postimpressionistid olid iseõppijad ja kõik väga erinevad ja seepärast on neid koos raske nimetada kindlaks stiiliks või vooluks. II. Millist uutmoodi kunsti hakati nimetamapuäntelismiks? 1) Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e. Puäntilismis antakse loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudena. 2) Nimetati veel- Neoimpressionism (divisionism) 3) Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM. III. NEOIMPRESSIONISMI RAJAJA? 1) GEORGES SEURAT- Komponeeritud lõuend, kus iga värvipunkt on välja arvestatud ja kantud kihtidena üksteise peale alustades täisvärvides. Teemad võetud linnaelust. Näitab erinevaid ühiskonna kihte. TÖÖD_ Pärastlõuna de Grande – Jatte`i saarel. III. Milline post- või neoimpressionist meeldis sulle? Maali autor: PAUL SIGNAC; ANTIBESI SADAM Värv kantakse lõuendile punktidena, lähtuvalt värvusteooriast. Neoimpressionismis e
Matisse`i maalidel on justkui omaette maailm, valitud värvid ja kujutatud inimesed ei ole tegelikkusega sugugi sarnased. "Tants" Matisse´i looming on helge, värvirõõmus, pidulik. Andrè Derain Andrè Derain võttis osa kaunite kunstide kursusest Pariisis, kus ta tutvus endast vanema kunstniku Henri Matisse`iga. Matisse`i käe all sai ta teadlikuks Signac`i ja Seurat` maalimisviisi ja värviteooriaga, mis tema kunsti kõvasti mõjutas. "Sild üleRiou" "Henri Matisse`i portree" "Paadid Collioure`s", Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck jagas ateljeed Andrè Derainiga. Mõlemad kunstnikud mõjutasid teineteist, kasutasid sarnaselt erksaid värve ning kandsid neid lõuendile suurte laikudena. ,,Tänav Marly le Roys" "Maastik kolme puuga" "Deraini portree"
impressionism rajaja ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel’’ 1884-1886 Visand oli ka. ,,Tsirkus’’ 1890-1891 Lisaks: ,,Seine Grande-Jatte’i saarelt nähtuna’’ 1888 Paul Signac (1863-1935) ,,Paavstide loss Avignonis’’ 1900 Lisaks: ,,Antibes’i sadam’’ 1896 Henri-Edmond Cross Lisaks (meie õpikus): ,,Rand Lõuna-Prantsusmaal’’ 1891-1892 POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpp Vincent Van Gogh (1853-1890) ,,Natüürmort: Vaas 12 päevalillega’’ 1888
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pühapäeva pärastlõuna GrandeJatte`i saarel. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Paul Signac Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Henri de Toulouse- Lautrec Omapärane postimpressionist, kahe väga pika
Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Post- ja neoimpressionism* Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande- Jatte'i saarel" neoimpressionism Paul Signac Georges Seurat "Paavstide loss Avignonis" "Harbour at Marseilles" neoimpressionism neoimpressionism Neoimpressionistid kandsid värve lõuendile puhtana, segamata, kindlas suuruses punktidena. Seetõttu nim. neid kunstnikke ka puäntillistideks Juugend, sümbolism ja rahvusromantism*
Neoimpressionism oli teatud vastukaaluks kohati liiga laialivalguvaks ja ebamääraseks muutunud impressionismile. Neoimpressionismi tähtsus moodsale maalikunstile seisneb selles, et avastati lihtsa värvilaigu iseseisev tähendus. Siit viis areng edasi fovismi ja abstraktsionismi suunas. 5. Georges Seurat-oli prantsuse maalikunstnik,neoimpressionist. 6. Paul Signac- prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja. 7. Mida tead kunstnikust Konrad Mäest? Lisa tema teostest ka pilte. Eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899–1902 Tartu Saksa Käsitööliste seltsi joonistuskursustel
Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus. Vastandab looduse jäljendamisele inimese tunnete
NEOIMPRESSIONISM Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Pointism ehk püäntillism, Divisionism (jaotamine), impressionismi teaduslik korrigeerimine, spektraalanalüüs. GEORGES SEURAT "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" PAUL SIGNAC POSTIMPRESSIONISM 19.saj lõpukümnditel töötas 4 suurt maalijat, kellest said 20.saj moodsa kunsti eelkäijad. VINCENT VAN GOGH Lõpetas enesetapuga, vend kunstikaupmees Theo (Vincenti jaok olulisim isik, vaimne tugi), oma eluajal ei müünud ta ühtegi teost, vend ostis ta teosed, õnnetu ühepoolne armastus, läks vaimuliku kooli kirikuõpetajaks õppima, läks Pr-le Söekaevurite piirkonda. Rajas kiriku traditsiooni + rajas kooli Theo abiga, jälle õnnetu armastus ja asus
Impressionism 1873-1886 * anti edasi hetkemeeleolu * palju heledaid ja intensiivseid toone * elurõõmsad ja päikeseküllased tööd * puuduvad piirjooned (kindel kontuur) Kunstnikud: * Edouard Manet * Claude Monet * Edgar Degas * Auguste Rodin (skulptor) Neoimpressionism 1885 -1899 * mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris
Prantslane Paul Cézanne tunnustas impressionistide heledaid värve ja samas lõhkus tsentraalperspektiivi reegleid ning vaatles objekte erinevatest külgedest neid geomeetrilisteks kehadeks moonutades ja rõhutas kontuure. Pildil oli tähtis visuaalne efekt, mitte sisu. Prantslane Georges Seurat maalis punkte pildile tehes (puäntillism), vastandvärve puhtalt lõuendile tippides kõrvuti, et eemalt mõjuks need segustatud värvina. Värve kõrvutas kindlate reeglite järgi. Paul Signac maalis sarnaselt Seuratile ja nende pildid hakkasid meenutama mosaiike. Signac saavutas häid kompositsioone ja intensiivse valguse edastamise. Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Kujutas palju prostituute ja tantsijaid. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist j.t. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja ning oskas nende eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga
,,Mõtleja" küürakas mees, väga tõetruu. Manet- ,,Eine murul" 2M+N; 1n vees, 2n esiplaanil paljalt (oli kuulus prostituut, slp olid inimesed vihased), taust impressionistlik. Monet- heledad värvid,väikesed pintslitõmbed,emotsioon,valgus,varjud värvilised (nt lilla); stiil: JPN kunst, fotograafia, juhuslikkus, vesiroosid, kaardus sillad. Renoir- läbi lehtede langev valgus, kõrtsid, tantsud, aiapeod. Valadon- täpid. Degas- vanniskäijad, baleriinid. NEOIMPR.: Senrat- hall; Signac- värviline, segatoonid. Maalisid pisikeste punktidena; raamiks lihtne puiduliist, mis värviti ka täpitades. VAN GOGH: hull; 8a maalis; segased suhted naistega; rõõsik; prostituudid; kirjutas ja joonistas vennale; vend proovis teda müüa, aga suutis aint 1 ,,Arles punased viinamarja väljad"; planeeris enesetappu pikalt(või külamehe lasid maha); ,,Kartulisööjad" polnud temalik- tumedad toonid, räpakas, mustad kartulid (sattus kaevurite keskele elama ja slp tumedad maalid); Millet 1
Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas. Sinised tantsijannad. 1898-1899 Puäntillism Prantsusmaa Paul Signac (1863-1935) Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909. Skulptuur Prantsusmaa Auguste Rodin. Mõtleja. 1880. POST- IMPRESSIONISM 1880 - 1900.a. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne. Sainte Victoire'i mägi. u. 1897. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne. Natüürmort sibulatega. 1895-1900. Maalikunst Prantsusmaa
Samal ajal võeti Matisse Rahvusliku Kaunite Kunstide Ühingu (Salon de la Société Nationale des Beaux-Arts) liikmeks, mis andis talle kunstnikuna juurde tublisti enesekindlust. 1897. a. astus Matisse olulise sammu stilistilise vabanemise suunas oma ebatavalise värvivalikuga maaliga ,,Õhtusöögilaud" (,,La Desserte"), mille eksponeerimine Salon-is tekitas väikese skandaali. Järgnevatel aastatel mõjutasid teda enim siiski neo-impressionistid ehk pointillistid (eeskätt nende liider Paul Signac), samuti Cézanne ja van Gogh. 1899. aastal lõpetas Matisse oma tegevuse Salon'is ning hakkas esmakordselt koguma tuntust moodsa kunstiga tegelevates ringkondades. Laiem tunnustus jäi esialgu siiski tulemata. Matisse'i esimene isikunäitus leidis aset alles 1904. aastal. 1908. aastal asutas Henry oma kunstikooli, mis teguses aastani 1911. Ta nõudis seal akadeemilist ettevalmistust. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks
leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Divisionism- Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena
milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna. Ning kuna igal postimpressionistil oligi tegelikult täiesti oma stiil, siis ei saagi postimpressionismi omaette suunaks nimetadagi. Georges Seurat ja Paul Signac moodustasid koos omapärase neoimpressionismi stiili, kus anti loodust edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused nagu näiteks Sügissalong Pariisis, mille tõttu sai alguse fovism. Foovid hülgasid kõik varemad mõttevisiid ja kasutasid hoogsaid ja metsikuid pintslitõmbeid, et maalida teoseid, mis mõjusid erakordselt jõulised. Saksamaal tekkis kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks
Gaugin? Dekoratiivse, monumentaalse maalikunsti rajaja. (Fovism?) 5) Nillistele vormidele püüdis Paul Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Vormidele lähenes geomeetriliselt, üritas maalida loodust ruumiliselt 6) Millise 20. sajandi kunstisuuna rajajaks peetakse P. Cezanne? P. Cezanne oli kubismi rajajaks. 7) Mida tähendab sõnaosa neo sõnas neoimpressionism? Sõna neo tähendab midagi uut, uuendust. 8) Nimeta 2 kuulsamat neoimpressionisti? 2 kuulsamat neoimpressionisti olid Paul Signac ja Georges Seurat. 9) Milliseid fakte tead Henry de Toulouse-Lautreci elust? Lapsepõlves kukkus hobuse seljast ja jäi eluks ajaks küürakaks. Kolis Pariisi, elas seal elulõpuni, maalis Pariisi ööelu. 10) Millises suunas arenes Eesti kunst 20. sajandi algusaastatel? Samas suunas mis Euroopa kunst, voolud jõuavad siia veidi hiljem. 11) Milline oli suhe Eesti maalikunstnike ja impressionismi vahel?
- Jõulised värvid “Millal sa abiellud?” (1892) Paul Cezanne (1839-1906) - Nägi looduses geomeetriat - Abstrahheeris e. lihtsustas vorme - Konstrueeris pildi erinevatest vaadetest - Kubismi eelkäija “Moodne Olympia” (1973) H. de Toulouse-Lautrec (1864-1901) - Väga hea joonistaja - Pani aluse plakatikunstile - Äratas uuesti ellu litograafia “Moulin Rouge’i promenoir’is” Neoimpressionis m e. divisionism e. püantilism ● Paul Signac - prantsuse kunstnik, neoimpressionismi esindaja ● Georges Seurat - prantsuse kunstnik, neoimpressionist Lahustasid nähtava värvuse põhivärvusteks Maalisid värvipunktidega G. Seurat “Pühapäeva pärastlõuna Grand-Jatte saarel” P. Signac “Place des Lices” Historitsism Ajalooliste ehitusstiilide uuestikasutamine ● Neogootika, neorenesanss, neovene jne ● Neo - vana ● Eestis nt Jaani kirik → neogooti, Kaarli kirik → neoromaani
1839-1899 · Inglise päritolu prantsuse kirjanik · Lüürilised maastikumaalid · Elamuste vahetu kujutamine · ,,Udune hommik" · ,,Varane lumi" · ,,Üleujutus" · ,,St. M · ,,Martini kanal Pariisis" George Seurat 1859-1891 · Neoimpressionistide peaesindaja · Täiendvärvuste kasutamine jättis mosaiigi mulje · Püüdis edasi anda hetkelist muljet Paul Signac 1863-1935 · Suur Monet austaja · Sarnaneb Monet töödega · Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid · Tööd väga säravad ja valgusküllased · Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad Konrad Mägi 1978-1925 · ,,Merikapsad" · Eesti kunstnik, kelle tööd on kõige kallimad · ,,Norra maastik" Postimpressionism Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa peale impressionistide näitust 1886.aastal. Paul Cezanne
Detail. Georges Seurat (18591891) juures. 1888. Modell. 188688. Georges Seurat (18591891) Georges Seurat (18591891) Kanal Gravelines'is. 1890. Georges Seurat (18591891) Kabaree. 18891890. Tsirkus. 18901991. Paul Signac (18631935) Paul Signac (18631935) Paul Signac (18631935) Felix Feneoni portree. 1890. Paavstiloss Avignonis. 1900. Mänd SaintTropezi lähedal. 1909. POSTIMPRESSIONISM 19. sajandi lõpukümnenditel töötas kolm suurt maalijat, kellest said 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. Need olid Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Kuigi nad alustasid tegevust koos impressionistidega, lõid nad neist peagi lahku
Impressionismi lühike järg, jäljendati võimalikult tõetruult nähtava maailma värve, kasutati spektrivärve, mis kanti lõuendile väikeste punktidena, mis kogusummas andsid onjektile vormi ja värvi. Maal jättis eredavärvilise mosaiigi mulje. Paarid: kollane-lilla, punane-roheline, sinine-oran. Georges Seurat 1859-1891 Puäntismi ideoloog. Valdavalt maastiku ja linnavaated, ka natüürmordid. ,,Kankaan" ,,Tsirkus" Paul Signac 1863-1935 Seurat' õpilane, mõttekaaslane POSTIMPRESSIONISTID- olid kunstnikud, kes lähtusid impressionismist, kuid maalimisel püüdsid värvide kaudu edasi anda oma hingeseisundeid, emotsioone. 19. sajandi lõpul tötöas 3 suurt maalijat, kes olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijateks. Vincent van Gogh 1853-1890 Hollandi maalikunstnik, iseõppija. Ei otsinud oma teostele põnevat sündmustikku, vaid maalis kõike mis tundus huvitav
füüsikalisi omadusi. Sageli võrdles ta värvide kasutamist maalimisel muusika loomisega heliredelil. Algusaastatel tuli Matisse'il äraelamiseks kõvasti vaeva näha, aga õnnestus näidata oma töid grupinäistustel Pariisis 1890. aasta keskel ja sellega saavutas soodsa tähelepanu. Ta reisis Londonisse ja Corsicasse ning 1898 abiellus Amélie Parayrega kellega sai ta kolm last. Sajandivahetuseks oli mõjutasid teda progressiivselt Georges Seurat ja Paul Signac, kes maalisid ,,pointillistlikus" stiilis väikeste värvitäpikestega pintslitõmmete asemel. Ta lõpetas näitused ametlikus galeriis ja alustas näituseid rohkem progressiivsemas Salon des Indépendantsis 1901. aastal. Aastal 1904 oli tal esimene isiknäitus Ambroise Vollardi galeriis ja ta sai tunnustatud kui üks modernistliku kunsti juhtfiguure. Matisse suur loominguline läbimurre saabus aastatel 1904-05. Külaskäik Lõuna-Prantsusmaale Saint-
(1901), ,,Põrguväravad" (1880-1917), ,,Mõtleja" (1904). 8) NEO- JA POSTIMPRESSIONISTID + 2 INIMEST MÕLEMAST. V: *NEOIMPRESSIONISTID: Kunstnikud, kes kandsid värve lõuendile puhtana, segamata, kindlas suuruses korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega - palju täppe üksteise kõrval lõid uue värvi, musta värvi ei kasutatud. Arvati, et nii saab kõige paremini loodust kujutada. Nt Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac. *POSTIMPRESSIONISTID: Kunstnikud, kes tegelesid mõnda aega impressionismiga, kuid pettusid selles ja valisid uue suuna (iga kunstnik erineva). Nt Paul Cézanne ja Paul Gauguin. 9) ERINEVUSED NEO- JA POSTIMPRESSIONISTIDE VAHEL. V: Postimpressionismi on raske pidada konkreetseks stiiliks või vooluks. Kasutatakse ainult prantsuse kunsti kohta. Neoimpressionism seevastu oli konkreetne
(sarnaselt imperssionismile), aga Seurat tahtis oma meetodi järjekindlamalt teadusele toetada. Ta arvestas, et värvilised objektid mõjutavad üksteise nähtavat värvust sellega, et heidavad üksteisele oma täiendvärvuses varjundeid. Selleks kasutaks ta värviringi. Kandis toone pinnale punktitaoliste laigukestega. Värvainete segamise asemel taotles ta optilist segu, mida vaataja tajub teatud kaugusel pildist. 4. Kaks kuulsat neoimpressionisti: Prantslased Georges Seurat ja Paul Signac. 5.Halvasti. 6. Henri de Toulouse-Lautrec on kahe väga pika ajalooga ptransuse aadliperekonna viimane võsu. Lapsepõlves juhtunud luumurdude tõttu kasvas ta moondunud kehavormidega kääbuseks. 7. Ta sukeldus Montmatrte'il toimuvasse, trotsides oma invaliidsust. Elades viletsuse piiril, säilitas ta aristokraatliku vabadusetunde ja üleoleku. Ta jälgis ümbritsevat. 8. Inimesi kujutades näitab ta nende ühiskondlikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 9
kirjud, töödes domineerivad tugevad kontrastid.Vincent van Gogh – heledad, kirkad värvid, üritab värvide kaudu maalida oma tundeid ja emotsioone.Henri Rousseau – joonistas lapselikke pilte.22. Mis on neoimpressionism. Kirjelda nende maaliteooriat (seotud värvidega). Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul.Vastandvärvusteprintsiip. Transformeeritakse pildi pinda. Neoimpressionistid G. Seurat ja P. Signac püüdsid erineval viisil, kuid puhtmaaliliste vahendite abil ületada impressionismi hajuvust, taastada maalikunstis kompositsiooni tähtsus. Neoimpressionistid kasutasid vikerkaare-värve korrapäraste väikeste pintslitõmmetega, niinimetatud punktidena (siit termin “puäntillism”). Punktide valikul ja paigutusel püüti arvestada rangeid reegleid. Neoimpressionistide tööd on veelgi valgusküllasemad kui impressionistidel. Korrapärased
kompositsioon, poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner, Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür.Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid: nad kandsid segamata värvid väikeste punktide või komadena tihedalt üksteise kõrval lõuendile, arvestades, et silmataju optilisel segunemisel tekib teatavas kauguses soovitud toon. Neoimpressionismi peaesindajad: Georges Seurat ja Paul Signac. Postimpressionism (ld. post pärast) ei ole vool ega stiil, on pigem rahvusvaheline kunstiliikumine, tahe luua uut kunsti. Tänapäeva moodsa kunsti ajalugu algab postimpressionistidega. Postimpressionismi olulisemad esindajad panid aluse 20. saj. kunsti olulisematele arenguliinidele: Vincent van Gogh ekspressionistlikule suunale; Paul Gauguin monumentaalsele stilisatsioonile (süntetismile); Paul Cezanne geomeetrilisele vormianalüüsile, kubismile.
Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot- tütrega aias. NEOIMPRESSIONISM- mõned peavad viimaseks impr etapiks, värvida tuleb spektrivärvidega, panid värve väikeste pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk, punkt. Seurat- esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama ja merevaated (marsei purjed, mererand, mänd. POSTIMPRESSIONISM- 19 saj lõpp, vastutöötamine impressionismi ebamäärasusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Cezanne- maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel kompositsioon, uuesti lokaaltoonid, põhimõttex looduse silmaspidamine ja jälgimine, ei
Sisley, Auguste Rodin. 19. saj lõpp Neoimpressionism Divisionism, puantillism, optilised efektid, kompositsioon, dekoratiivne stilisatsioon. Georges Seurat, Paul Signac. Paul Cezanne, Paul Gauguin, Vincent van 19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Gogh, Henri de Tolouse- Lautrec.
Mitme vaatenurga kasutamisega lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt, mis oli seni Euroopas loogiline kasutada. Motiivid olid ülikitsad (natüürmordid, maastik, staatilised figuurid). Suplevad naised; Sinine vaas. Postimpressionistid II: puäntillism: loodust anti edasi korrapäraste punktitaoliste värvilaikudega (nimetatud ka neoimpressionismiks). Rajajaks on Seurat (eesmärk väljendada tõetruult nähtava maailma värve; Grande-Jatte saar). Kasutas nn värviringi. Suur mõjutaja on Signac (tee Portrieux-s). Nende meetodid täiendasid teineteist ja nende teosed hakkasid meenutama mosaiike. Henri de Toulouse Lautrec: ühendab oma töödes ilmekalt üksikasjade täpse jälgimise juugendliku üldistusega; (Jane Avril). Nähti uue kunstisuuna algust: nabiidid (prohvetid). Sinna kuulusid Serusier; Bonnard; Vuillard. Rühmitus järgis Gauguini õpetust. Fovism ja ekspressionism: 1903 aastal astutati Sügissalong, mis eksponeeris 20
19. Impressionism(19.saj viimane veerand). Päritolumaa Prantsusmaa. Maalitakse valgust ja õhku. Pintslitõmme komataoline. Absurdsed kompositsioonid(tugev fotograafia mõju). MONET-loodus; PISSARRO-suurlinn; RENOIR-portree; DEGAS-ballett. 20. Neoimpressionism(19.saj lõpp). Päritolumaa Prantsusmaa. Pintslitehnika on punktitaoline. Maal muutus mosaiigitaoliseks. Huvi optika vastu. SEURAT(rahvas rannas) SIGNAC ja Konrad MÄGI. 21. Historitsism(19.saj lõpp-20.saj). Hist.-mi vormisüsteemid: NEOGOOTI(Londoni parlamen- dihoone, Big Ben, Toweri sild, Sangaste loss) NEOROMAANI(Alatskivi loss, Neusch- wansteini loss, Kaarli kirik) NEOBAROKK(Brüsseli tänavad) NEORENES- SANSS(Vladimiri palee, paljud rahvusteatrid) NEOVANAVENE(Aleksander Nevski katedraal). Raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt. Eiffeli torn(1890). EKLEKTIKA
Postimpressionistid I: toimus 19. sajandi lõpus, kunstnikud, kes pettusid impressionismis. Valitud suund oli igal kunstnikul oma, nad olid pärist erinevatest maadest, seega ühine päritolumaa puudub. Kõige suurem tähtsus on Vincent van Goghil, Paul Gauninil ja Paul Cezannel. Nad andsid tõuke uute suundade arengule. Postimpressionistid II: sajandivahetusel; vastanduti impre.le väga erinevalt Tekkis neoimpressionism, rajaja oli Georges Seurat. Teda oli mõjutanud hiljem aga Paul Signac. 2 perioodi siis. Fovism: 20. sajandi algus, Pariis. Väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatamisel, ei pidanud vajalikuks olla täpsed detailides, loodusele vastupidised värvid. Foovide rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani. Keskseim kuju oli Henri Matisse ,,Tants". Georges Rouault. Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L
mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Postimpressionistid tegutsesid impressionistide ajal ja ka peale neid. Neist tuntumad nimed on Vincent van Gogh, P. Gaugin, P. Cezanne, P. Signac. 13 Sisukord · Sissejuhatus · Impressionismi teke · Impressionismi iseloomustus · Postimpressionism · Kunstnikud · Sisukord 14
Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinema, moodustuma uue värvi mulje. nt : pun + sin =lilla 26 Lähtusid spektri analüüsil põhinevast värvusõpetusest. (värvide lahutamine spektrivärvideks. Nim. ka divisionism e pr. k. ,,diviser" lahutama, jagama) Esinadajad: Georges SEURAT (1859 1891) 27 Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86 Paul SIGNAC (1863 1935) 28 Avignoni loss ......................liiga mõistuslik, optika seadusi arvestav. Ratsionalistliku lähenemislaadiga, ei leidnud laialdast poolehoidu. 29Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? Loetakse postimpr. hulka, loomingus juba juugendlik joon (väljavenitatud figuur). Aine poolest lähedane impressionistidele (teater, kohvikud) Tema jaoks on oluline eelkõige terviklik dekoratiivne kompositsioon. Ei sea esiplaanile sisu.
Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: „Pühapäeva pärastlõuna Grande – Jatte`i saarel“ 1886, „Kankaan“ 1889 – 1890. Georges Seurat (1859 – 1901): Pühapäev Grande-Jatte'i saarel (1884-86) ● PAUL SIGNAC (1863 – 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: „Punane poi“ 1895, „Galata linnaosa Istanbulis“, „Santa Maria della Salute kirik Veneetsias“. Paul Signac (1863 – 1935):
kasvavat või hõljuvat, teatraalne poos puudub 20.saj neoimpressionis Prantsusmaa Maalikunst: Valguse tõepärane kujutamine, Maalikunst: m optilised efektid, kompositsiooniks vahetu mulje Georges Seurat (1859 1891) (divisionism, edasiandmine, kaasaegne elu, kohvikukontsertid, Paul Signac (1863 1935) puäntillism) laadapidustused, tsirkus, maastikumaalid, portreed, aktid, tardunud mulje, vormid lamedad ja läbipaistvad, sadama- ja merevaated, hele punane, sinine, kollane toon 20
Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses pounktikestena. Kunstnikke kutsuti ka puäntillistideks ja divisionistideks. Värvide valik oli kindlaks määratud ja tänu sellele olid ka maalid eredavärvilise mosaiigse muljega. 1886.a. võeti maal ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte'i" viimasele impressionistide näitusele. Seurat maalis palju suplejatest ja rannast aga kuulsaim maal on tal ,,Tsirkus". Teine kuulsam neoimpressionist oli Paul Signac. Tema töödes oli palju helepunaseid, siniseid ja kollaseid toone. Ta austas väga Monet kunsti. Enamik tema maale on mere- ja jõevaated. Eesti kunstnikest oli neoimpressionismist mõjutatud Konrad Mägi, kes maalis palju Saaremaa ja Norra maastikke- ,,Merikapsad".
Mary Cassat 1844-1926 Loozis - August Rodin - keeruline paigutada kuhugi Calais kodanikud - pind on jäetud meelega krobeliseks Mõtleja - sümbolism, realism, ei ole antiikne Jumala käsi - sümbolistlik, realistlik, näitab, et suudab sama mida kõrgrenesanss Põrguvärav - väga reljeefne Puäntillism Täpitamine Georges Seurat Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel Oluline on impressionistlik värvikäsitlus Eiffeli torn ja tsirkus Istuv poiss Paul Signac Avignoni paavstiloss Mustkunstnik Post - imprssionism Dekoratiivsus, sümbolism, eksotism - väliskultuuride lembus, ekspressionism, vorm, plakat ja VAESUS Paul Gauguin 1848-1903 Autoportree - loobutakse ruumilisusest Autoportree kollase kristusega Naaised - tunneb, et eurooplased tahavad just seda, aafrika naised Valge hobu Oled sa armukade? - vaadates ainult tausta on tegemist abstraktse kunstiga Kes me oleme... - Van Gogh maalimas päevalilli - suurd ühtlased värvipinnad - Gauguinlik
neid karikatuursuseni, ta oli algselt mõjutatud impressionistidest, kuid hiljem Gauguinist, Jaapani puulüigetest ja juugendist. Nabiid olid vaimustunud Gauguini sünteetilisest stiilist ning katsetasid nii sümbolistliku sisu kui ka juugendliku dekoratiivsusega. Nad olid ainuke seos välismaal oleva Gauguini ja Euroopa vahel. Hiljem hakkas paljusid nabiisid huvitama impressionism. Maal: Georges Seurat Paul Signac Henri de Toulouse-Lautrec Maurice Denis (nabii) Pierre Bonnard (nabii) Eduard Vuillard (nabii) Fovism - Nende joonistus oli tinglik, kuid värvid puhtad ja kõlavad. Värvid kantud lõendile suurte korrapäratute laikudena. Nad hülgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid
Häll. Ema ja õde. · Neoimpressionism: Loetakse impressionismi viimaseks staadiumiks. Kunstnikud, kes rajasid oma kunsti teaduse saavutustele. Maalida tuleb spektrivärvidega, värvid, mis tekivad värvide lahustumisel prisma abil. Kandsid värve maalidele pisikeste punktide, ovaalide või nelinurkadena. · Georges Seurat- 86. ndal aastal pani välja esimese neoimpressionistliku näituse. Asniere'i suplejad. Peamiselt merevaated ja tsirkus. · Paul Signac(1863-1935)- Eelistatud sadama ja merevaated. 21.11.2012 · Klassitsism: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus. Mõjustatud valgustusideedest. Mõjutas USA iseseisvussõda 1776-1783 ja USA tekkimine. Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. Mõjutanud ka Napoleoni sõjad.Kapitalismi areng, kolmanda seisuse osatähtsuse tõus poliitilises elus. Tööstuse areng. Antiigihullus. 18. sajandi keskpaigas leiti üles Pompei, kus algasid väljakaevamised. Kõik
1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM
1886. aastal pani ta välja esimese neoimpressionistlikus stiilis maali ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel". Sellele järgnes rida maale suplus- ja rannamotiividega ning teatri- ja tsirkuseelu kujutamisega. Seurat` töödele on iseloomulik range ja äärmiselt lihtsustatud vormikäsitlus. Ta pani rõhku joone väljendusrikkusele ja armastas oma tegelasi stiliseerida. Teoseid: ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel" 1886, ,,Kankaan" 1889 1890. PAUL SIGNAC (1863 1935) Teine juhtiv neoimpressionist on Paul Signac, kelle eelistatumad alad olid sadama- ja merevaated. Merest võlutud Signac andis neoimpressionistlikul viisil edasi lainetel liikuvat ja killustunud valgust. Tema töödes domineerivad heledad punased, sinised ja kollased toonid. Teoseid: ,,Punane poi" 1895, ,,Galata linnaosa Istanbulis", ,,Santa Maria della Salute kirik Veneetsias". POSTIMPRESSIONISM
sära. Neoimpressionism oli teatud vastukaaluks kohati liiga laialivalguvaks ja ebamääraseks muutunud impressionismile. Neoimpressionismi tähtsus moodsale maalikunstile seisneb selles, et avastati lihtsa värvilaigu iseseisev tähendus. Siit viis areng edasi fovismi ja abstraktsionismi suunas. Neoimpressionismi rajajaks oli Georges Seurat. Oli suuna põhiteoreetik. Kuulus maal Pühapäeva pärastlõuna GrandeJatte`i saarel. Teine kuulsam neoimpressionismi esindaja on Paul Signac. POSTIMPRESSIONISM II OSA Paul Gauguin (1848-1903) Elulugu Prantslane. Sündis ajakirjaniku peres. Ema oli Peruu päritolu, Gauguin elas lapsena m õnda aega Peruus. Maalima hakkas alles keskeas. Enne töötas ametnikuna, algul b örsi maakleri kontoris, hilje m pangas. Kunstis on ise õppija.1890. aastate algusest kuni sur mani elas Polüneesias Loomingu iseloomustus Esialgu oli m õjutatud i mpressionis mist. Lõunamere saartel kujunes välja Gauguini o mapärane maali mislaad
Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses. Jälgides kunsti arengut, saab tõdeda, et avangardi ajaloos kahanes motiivi ja süzee osatähtsus veelgi, "mis" asemele tõusis ainuoluliseks ,,kuidas" (on maalitud). Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS).
annaabi.ee 
