Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
Hilisrenessanss Istrumentaalmuusika 16. sajandil · Kuni 16. saj. muusika seotud tekstiga · See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaas...
Ilmaliku vokaalmuusika uued vokaalzanrid 1) motett a capella, mitmehäälne, algselt vaimulik teos. A capella- ilma pilli saateta vokaalmuusika. 2) madrigal- kahe või kolme häälne karjase või armastuslaul 3) sansoon- prantsuskeelne, ilmalik, polüfooniline laul. Polüfoonia - mitmehäälsus, kus igal häälel on oma liin(viis) ja kõik hääled on võrdse tähtsusega. 4)Villanella- talupojalaul 5)balletto-tantsulaul Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks vara-, kõrg- ja hilisrenessanss. Vararenessanss 14sajand prantsusmaal tekkis uus muusikastiil ars nova (ladina keelest, uus kunst ) ars nova väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut, kes on esimese tervikteosena loodud missa autor. Kõrgrenessanss 15sajand-madalmaade polüfoonia arendatuima võttena tekkis kaanon- kõik hääled laulavad sama viisi , aga tulevad sisse erinevatel aegadel, võrdsete intervallide järel. Oluliseim helilooja on Josquin Desprez. Tänunooditrüki leiutamisele on temalt säilinud 20
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk. Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ...
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi
Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikeskused: Avignon, Pariis. Tarbemissast(jumalateenistus) kasvas välja kontsertmissa. Missa: 1.Kyrie Ellison(issand halasta),2.gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks
ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele on ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib ehk väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Hilisrenessanss Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal ehk protestantlik kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luterikoraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali kõige väljendusrikkamat viisi laulis terve kogudus, saateviise mängiti orelil. Koraalidest tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Suure
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükiteh...
tervikuga, üllas hingestatus, kolmnurkne Tizian (ca 1480-1576) kompositsioon Tintoretto (1518-1594) Veronese (1525-1588) 16.saj (u. Hilisrenessanss 1530) ja manerism viimane veerand 15. saj-16.saj renessanss Madalmaad Maalikunst: tugeva isiksuse ülistamine oli Maalikunst: võõras, esiplaanil inimeste võrdsus ja õiglus, Vennad Hubert van Eyck (1370-1426) veendumis inimeste patususest ja tühisusest, ja Jan van Eyck (1390-1441)
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1. Selgita mõisted renessanss ja humanism. Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas 14-16.saj. Humanism – väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2. Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus? Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 3. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille. lauto – näppekeelpill klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad viola da gamba – tšello eelkäija pommer, krummhorn ja tsink – puhkpillid 4. Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule. Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne). Madrigal – 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega k...
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill klavessiin ja klavikord klaveri eelkäijad viola da gamba - tsello eelkäija pommer , krummhorn ja tsink puhkpillid 4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule Motett erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ). Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armas...
kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti. Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid( fa-la-la-la-la-la...). 5. Vararenessanss 14.saj Kõrgrenessanss 15.saj. Hilisrenessanss 16.saj. 6. VARARENESSANSS (14. saj) Prantsusmaa Sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Suurimad muusikakultuuri keskused olid Pariis ja Avignon. Lõplikult kujunes välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova . Üks väljapaistvamaid heliloojaid oli Guillaume de Machaut . Itaalia. Trecento
helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel INGLISMAA *Henry 8. õukond * John Taverner, Thomas Tallis, William Byrd
RENESSANSS Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi: 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) 3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva vooluna. Avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600. Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada")
AEG (Eelrenessanss - XIV sajandi lõpp) 1) Vararenessanss - XV sajand 2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530) Millele lisandub omaette käsitletav 3) hilisrenessanss e. manerism (1520 – 1600). Renessansi olulised kunstnikud: Masaccio (1401-1408) Fra Angelico (u.1388 -1455) Piero della Francesca (u.1416 -1492) Sandro Botticelli (u.1445 - 1510) Michelangelo Buonarroti (Michelangelo) (1475 -1564) Leonardo da Vinci (Leonardo) (1452 - 1519) Rafaello Santi (Raffael) (1483 -1520) Giorgione (u. 1478 – 1510) Tizian (u.1490 - 1576) Kõrgrenesansi tunnused: Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel (näiteks Pühas
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus. 12) Kodanlus vajas uut kultuuri, selle kandja...
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
poolt. 105 meetri kõrgune gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel) Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku Tänan Tähelepanu eest! Kasutatud allikad Niguliste kirik http://www.eelk.ee/tallinna.toom Tallinna raekodahttp://veeb.tallinn.ee/raekoda/?id=901 Niguliste kirikhttp://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik Oleviste kirikhttp://et.wikipedia
Kirikut on esmalt kaudselt mainitud 1316.a. ja 1319.a. otseselt, tõenäoliselt kabeli kujul oli olemas juba 13. saj. alguses. Ainus põhikujult 14. sajandist muutumatuna püsinud sakraalehitis, pärast reformatsiooni ainus eesti koguduse kirik Tallinnas. Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel. Pealööv kogudusele, sh. raehärrad ja Suurgildi kaupmehed, külglööv seegielanikele. ornikiiver ehitatud 1630.a., 1688.a. pärast tulekahju taastatud hilisrenessanss. Hävis tulekahjus 29.mail 2002. Uus tornikiiver ja -kell aastast 2003. Peaaltar valmis 1483.a. Bernt Notke poolt ja see kujutab püha Olavit, Annat, Elisabethi ja Viktorit, episoode Kristuse passioonist (kannatustest) ja Elisabethi legendist. Veel väärtuslikke interjööridetaile: Krutsifiks (rist koos ristilöödud Kristusega) võidukaare all ilmselt a-st 1500, tundmatu Tallinna meistri töö.
Renessanssi iseloomustab "kunstide taassünd antiigi vaimus". Renessansi tekkepõhjused : 1.) kaubanduse areng 2.) kaupmeeste, pankurite ja töösturite rikastumine 3.) õpiti tundma antiikaja kunsti 4.) tekkis kujutlus ideaalsest ühiskonnast 5.) antiik oli seotud Itaaliaga, kus renessanss tekkis Renessanss jaguneb kolmeks suuremaks perioodiks: 1.) vararenessanss 14.-15.sajand 2.) kõrgrenessanss 16.sajand 3.) hilisrenessanss 16.sajandi lõpp Vararenessanss Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze. Kõigepealt toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi. (Eeskujuks oli Vana-Rooma Phantenon). Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze Katedraal, Firenze leidlastekodu). Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
Keskaja muusika 5.-13.saj. Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahva muusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika Eu...
saj Leonardo da Vinci"Madonna kaljukoopas" Renessanss 15.saj Holbein- "Henri VIII portree" Renessanss 16.saj Bosch"Lõbude aed" renessanss 15-16saj Tizian nn Urbino Veenus, Renessanss 16 .saj Dürer "Rüütel, surm ja kurat" Renessanss 16.saj El Greco"Krahv Orgaze matus" Renessanss 16.saj Bruegel- "jahimehed lumes" Renessanss 16.saj Püha Peetruse basiilika ja väljak Roomas. Basiilika- hilisrenessanss, autor Bramante, Kupli autor Michelangelo Väljak- barokk, autor Bernini L.Bernini "Püha Teresa ekstaas"barokk Caravaggio"Püha Peetruse ristilöömine"barokk 17saj D.Velazquez "õuedaamid" barokk Vermeer van Delft "kunstniku ateljee"barokk 17.saj Rembrant "Öine vahtkond" barokk 17.saj Rubens "Leukippose tütarde röövimine"barokk David "Horatiuse vanne" klassitsism 18.saj Ingres "Suur odalisk" klassitsism 19saj A
GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame k...
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa
saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest teksidest ja kasutati igal maal oma emakeelt. Saksamaa protestantliku kirikulaulu hakati nimetama luteri koraaliks. 4) Motett nii vaimulik kui ilmalik ja erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5) Madrigal Ilmalik polüfooniline laul 6) Sansoon prantsuse iilmalik laul Hilisrenessanss heliloojad : Orlando di lasso (1532 1594) [Orlandus Lassus] Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 1594) Thomas Morley John Dowland Barokk (17.saj 18.saj I pool) Barokk võrsus 16. Sajandi teisel poolel Itaalia hilisresessansis. Tuleneb Portugali keelsest sõnast "barrocco" (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja
9. Millist etendust peetakse esimeseks ooperiks? 9. Kuidas nimetati esimesi oopereid, kas: tragöödia, komöödia, draama, muusikaline draama 10. Kas esimestes ooperites oli tähtsam tekst või muusika ja kust võeti ainestik (ooperi teema)? 11. Keda peetakse nn. "ooperi isaks" ja miks? 12. Järjesta ajastud kaugemalt tänapäevani: klassitsism, barokk, renessanss, romantism, hilisbarokk, vararenessanss, antiik, hilisrenessanss 13. Kas on õige, et ooper sündis klassitsismiajastul? Kui ei, siis millal? 14. Kas on õige, et barokkooperis (17.saj.) kasutati väga vähe lauljaid, etendused olid tagasihoidlikud? Mis oleks õige? 15. Millal ja kus valmis maailma esimene ooperiteater? 16. 18. saj. sündis koomiline ooper, miks see meeldis rahvale rohkem kui tõsine ooper? 17. Barokkajastul oli ooperis juhtivaks maaks ......................, klassitsismiajastul aga ..............? 18. Kas W.A
taassünniajastu. Muutustel oli üsna mitu põhjust: · Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid · Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma, mil korraga valitses 2 paavsti) · 15-16 saj maadeavastused, mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt · Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal.
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
eeldas filosoofiliste kontseptsioonide toetumist teadusele. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil tegi kirjasõna kättesaadavaks nii õpetlastele kui vaimulikele ja laiematele massidele. Soodustus rahvuskirjanduse teke ning levik Renessandikultuuri kulg jaotatakse kolmeks etapiks, millel on eri maadel erinevad ulatused ning erinevad tekke- ja lõpuajad. Esimese ulatust võiks määratleda 15, sajandi keskpaigani, sellele järgnes 16. sajandi teise kolmandikuga lõppev kõrgajastu ja lõpuetapina hilisrenessanss, mis jõudis loojakuni 17. sajandil. Vastavalt kultuurietappidele omandas ka kirjandus omapärase ilme. Vararenessansi sõnakunst kujutab inimesi, kes ületavad senised seisuslikud hierarhilised tõkked. Tegelaste eesmärk on kergesti saavutatav. Üldine häälestus on optimistlik. Samasugune häälestus valitseb ka kõrgrenessansi perioodil, kuid tegeleaste taotlused on tihti seotud sotisaalsete probleemidega
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn
taotlustega. Renessansiajastu inimesed olid veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises. Renessanss oli kirjanduses suurte isiksuste ajastu Renessansikultuuri kulgu jagatakse kolmeks etapiks, millel on eri maades erinevad ulatused ning tekke- ning lõpuajad. I 14.- 15 .sajandi keskpaik - tekkeajastu II 15.sajandi keskpaik - 16.sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks saab inimene kogu oma muutuvuses, teostes näidatakse inimlike kirgede võitlust, eelistatakse individualistlikke kangelasi, kelle tugevad iseloomud kehastavad igakülgselt ja täielikult inimlikke küsimusi. Renessansikirjanikud kujutavad enamasti endi kaasaega, uudseks nähtuseks on looduskirjeldus, renessanss
surma tõttu pooleli Peetri kirik pidi olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis Töö jätkajaks sai Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal Filippo Brunelleschi Leidlaste varjupaik (kodu) Üks esimesi töid Selle selge liigendus ja rangete propotsioonidega vormid sisaldavad mõningaid olulisi renessansi põhielemente Kõrg-ja hilisrenessanss (manerism) trükipressi leiutamine trükikunst pani aluse teadmiste ja teooriate kiire ja laialdasele levimisele Muutus arhitektuuri vormikeel; akende reeglipäraste vahedega reastamise asemel koondati need rühmadeks või jäeti akende vahele vaheldumisi kitsamad ja laiemad seinapinnad Aknaid raamistati soklite, sammaste ja pilastritega dünaamilisus, seiseruumide maaliline kujundamine ja hoone liigendatus Kõrgrenessanssi näidisehitis Roomas San Pietro in Montorio
RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku see hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hin...
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümboli...
a tehtud nikerdatud kivist, ning tekitab loksudes erinevaid heli, värvi ning jaheduse efekte. Otsetõlkestähendab chadar "salli". char-bagh neljast osast koosnev islami aed. Mõistet seostatakse paradiisiaia kontseptsiooniga. Char tähendab hindu keeles "neli". charmille (< pr.) kõrge hekk, mis on lõigatud nõnda, et tekiks tasane seinataoline pind. Cinquecento (it.) nn hilisrenessanss, ca 1500-1600 (1550). a. clumps (ingl.) puuderühmad laiuval muruväljakul (maastikuaias). compartiment de broderie (pr.) suur ühtselt kujundatud parter, mis arenes välja varasemast prantsuse parterist. cotile (it.) esindusõu, ka majandushoov cottage garden (< ingl.) inglise taluaed. Vanaaegsed lilled, õlgkatusega majad jms. cour d'honneur (pr.) esindusõu, auhoov barokklossi kolme hoonetiiva vahel. croix de S.André (pr.) x-kujuline teerist (sks
hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad. Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt: 1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur 2. Põhja prantsusmaal truväär 3. Saksamaal minnesinger Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud. Pillid: 1. Lauto 2. harf 3. salteerium ( kandle taoline) 4. fiidel (viiuli eelkäija) Renessanss Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks: 1. vararenesanss (14.saj) 2. kõrgrenessanss (15.saj) 3. hilisrenessanss (16.saj) Renessanss tekkis 14.-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse euroopa maadesse madalmaadesse Prantsusmaale Inglismaale ja Saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg. Renessanss tuleneb prantsuskeelsest sõnast renaissance mis tähendab taassünd. Pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde. Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal, vaid oluliseks muutus inimesekeskne elutunnetus.
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema ...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit,...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
uusajale. Sai alguse Itaalias 14. saj lõpul, teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15. saj II poolel ning kestis enamikel maadel 16. saj lõpuni, Põhja-Euroopas isegi kuni 17. saj keskpaigani. Jaguneb tavaliselt vara-, kõrg- ja hilisrenessansiks; jagunemine on eri maades erineva ulatusega ja ilmneb kõige paremini Itaalias. Vararenessanss (14. saj lõpp –15. saj) Kõrgrenessanss (16. saj I veerand) Hilisrenessanss (16. saj) Ehitustüübid: kuppelehitused, teatrid, raamatukogud, linnalossid ehk palatsod (palazzo), linnalähilossid ehk maamajad ehk villad, lodžad. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu. Majoolika. Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendusvõtted kuplite ja võlvide ehitamisel. Renessansi peamiseks teeneks oli antiigi klassikalise orderi ehituskunsti eeskujuks võtmine. Suurt tähelepanu osutati profaanehitistele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
