1. Barokk tekkis 16.saj lõpul Itaalias Rooma linnas. 2.Arhitektid ja ehitised:1)Claude Perrault- Louvre`l loss 2)Jules Hardouin-Mansart-Versailles`loss 3)Bartolomeo Rastelli-Talvepalee,Smolnõi kloostri kirik ja Katariina loss Tsarskoje Selo 4)Niccolo Michetti-Kadrioru loss ja San Susie;5)Dominikus Zimmermann-Wiesikirik Baieris;6)Mathäus Daniel Pöppelmann-Zwinger Dresdenis. 3.Rubens-maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi mütoloogilisi ja portreemaale.Maalis oma abikaasat.Kõik teosed kantud elurõõmust ja hoogsast liikumisest,volüümikad naised,lapsed ja hobused. Rembrandt-abiellumise perioodil maalid väga julged ja rõõmsad.Pärast naise surma maalid hingestatud. 4. Rokokoo nimetus tuleneb erineva merekarbi motiivi järgi. 5.Meelelahutuslik suund,eelistati pehmeid värvikombinatsioone. 6. Klassitsism tekkis 18.saj viimasel veerandil Prantsusmaal. 7.Antiigil. 8.Kaunistused: Varaklassitsismis:barokile ja rokokoole omased elemendid ;Kõrgkla...
PARGI RAJAMINE Lasnamäe klindi jalamile tõid 17. sajandi II poolel kultuurhaljastuse viis jõukat tallinlast, kes said loa ehitada sealsele linna karjamaale oma suvemõisad. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelnidelt nende suvemõisa koos väikse pargiga ning 1718. aasta suvel rajas Tallinnast ida poole Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele lossi- ja pargiansambli, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi ...
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Loe õpikust pt 16 (lk 89-93) 1. Täida lüngad, vali vastused või lahenda ülesanded. Kõik vastused tee siniseks. Barokkstiil kujunes välja … (kus?)Itaalias (millal?)16. saj lõpul. Termin barokk pärineb Portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Millised omadused sobivad barokkstiili iseloomustamiseks. Tee sobivad siniseks. LOPSAKAD KAUNISTUSED; DEKORATIIVNE; TAGASIHOIDLIK; ROHKETE KAUNISTUSTEGA; RANGE; LUKSUSLIK; ASKEETLIK; TORETSEV; LIHTNE SISEKUJUNDUS 2.Koosta ristsõna Euroopa barokkstiili kohta Tutvu ristsõnade loomiseks mõeldud veebikeskkonnaga SIIN Vali ristsõnatüüp Criss-Cross (risti-rästi). Järgi juhendit. 1. Pane oma ristsõnale pealkiri: Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas 2. Sisesta ristsõna ruutude arv (sobima peaks 25x25) 3. Ruudu standardsuurus on 30 4....
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É. Maurice Falconet Peeter I ratsamonument Peterburis. 4. Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e. zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega)...
BAROKK JA KLASSITSISM BAROKK KLASSITSISM kujunes Itaalias 16.saj lõpul Kujunes Prantsusmaal ja Inglismaal varaklassitsism(1760-1800) kõrgklassitsism(1800-1830) barocco-korrapärane poolümar classicus-esmaklassiline, pärl(portugali keelest) parim(ladina keelest) kunst taotleb rahutust ja liikuvust, Lihtsus, reeglipärasus, rangus, vormide ülekuhjamine ja nende suurejoonelisus moonutamine klassitsistlikus arhitektuuris barokkarhitektuuri sünnikohaks eeskujuks antiikehitised, rooma sümmeetrilised ja plokiviisilised KORINTO...
Barokk- korrapäratu ja ümmargune pärl(Barocco). Eriskummaline, tujukas ja veider (Itaaliast) 17. sajandil(natukene 18. sajandi algul), Eestisse jõudis Barokk 1640. aastatel Puudus ühtne kunstivool, kuna igal maal oli Barokk'il erinev stiil ja jõudis erinevatel aegadel. Euroopa maade kolm rühma; Absolutism-kiriku maad(Lõ.-Sa,Poola, Leedu,Hispaania,Itaalia,Austria)-kunst vastab Barokk'i tunnustele. Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim on omad huvid kirikule määranud(Pr., osaliselt - Saksamaa, Inglismaa(enne 1640) sealset kunsti iseloomustab Barokklik-Klassitsism (rohkem Klassitsism). Protestantlikud maad-Põlatakse uhkust ja rikkust. Iseloomulik oli Barokklik-Realism (Hollandis, Eesti,Põ.-Sak.,Soome,Rootsi, revolutsiooni järgne Inglismaa). Üldiseloomustus: barokk rõhustas, et elu on liikumine(kirg, hoog, võitlus jne). Barokk ei armasta sirget joont(eelistatud oli diagonaal).Tugev valguse ja varju kontrast. Arhitektuur-(sise): kirikuid ...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne" · ,,Pluto ja Proserpina" Itaalia maalikunst · 2 suunda Rooma bariokimaalis: 1. Natura...
BAROKK korrapäratu pärl, eriskummaline EUROOPAS 16-17 SAJ. Poliitiline taust · Absolutism - riigis üks valitseja · Kaubanduse ja tööstuse areng · Rahvuste väljakujunemine, eriti Prantsusmaal · Arenenud kapitalismi riikides vabaneti feodaalidest Usulised reformatsioonid, protestantismi pealetung · Mitmel pool tegutses inkvisitsioon · Geograafilised avastused olid avardanud maailma · Maailmapildi avardumine mõjus ka kunsti arengule Barokk Kunsti sünnimaa taas Itaalia ·Maalikunst ·Arhitektuuris ·Skulptuur ·Kõige olulisem ·kirikute ehitamine ·Muutub maaliliseks ·Realistlik esmajärguline ·Paraadlike ·järgiti häid ·lossid monumentide eeskujusid püstitamine ·otsiti...
KUNSTIAJALUGU 19.Barokkarhitektuur Venemaal, Eestis. Kunst Venemaal: · 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome ...
Barokk Tallinna ehituskunstis Merlyn Leichter RK12 barokk arhitektuur Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maard...
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pä...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
See on barokk Barokk kerkis esile 16. sajandil Itaalias. Barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus tegutses katolik kirik, sest kirik oli huvitatud sellest kunstist eriti arhitektuurist. Itaalia, Hispaania Flandria ja Lõuna-Saksamaa olid esimesed baroki piirkonnad. Nende riikides olnud kunsti võib nimetada pärisbarokiks. Baroki ajastul olid väga tähtsateks elementideks inimese olemus, emotsioonid ja meeled. Barokk - kunstile on iseloomulikeks omadusteks: suurus, jõulisus, säravus, ülevus, värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise mere...
Kunstiajaloo perioodid Liisa Tamm Keskaeg • 5.-15. sajand, jagunes omakorda kolmeks perioodiks (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg) • Kiriklik kunst • Kohmakad skulptuurid • Töö valmistaja ei omanud tähtsust: ▫ Skulpuurid ja seinamaalid polnud signeeritud • Romaani ja gooti stiil ▫ Romaani stiil arhitektuuris: ümarkaar, vähe kaunistusi, vähe väikseid aknaid ▫ Gooti stiil arhitektuuris: teravkaar, ohtrate kaunistustega, palju suuri aknaid Pisa torn Pisa torn • Asub Itaalias • Romaani stiilis • Torni ehitati ajavahemikus 12. sajand – 14. sajand • Üks kolmest vanimast ehitisest Pisa Katedraali väljakul • Valisin, sest minu jaoks on see kõige tuttavam keskaegne ehitis • Keskaegsed tunnused: ümarkaared, vähe väikseid aknaid, Pisa torn on eraldi seisev kellatorn, vähe kaunistusi Naeratav ingel Naeratav ingel • Ümarplastika – kuju vaadatav nii eest kui ka külgedelt • Gooti stiilis • Hingeline ning tundeline...
Barokk 11 A klass. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus,sirge joone vältimine ,külluslik üldpilt,liikuv ja rahutu üldmulje,valguslaigud,ärev meeleolu,kontrastsed toonid,väljendusrikkus,võitlus-stseenid,lahingud,seina-ja laemaalingu ühtesulamine. Millal ja kus sai barokk alguse? Sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Seleta mõisteid ja too näiteid : Kunstide süntees- Kus arhitektuur,skulptuur ning maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. Stukkdekoor- Kipsist,lubjast või liivast segatud mördist dekoratiivsed detailid/kaunistused sisearhitektuuris. Voluut- spiraalkujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas,esineb joonia samba kapiteelidel,barokkfassaadidel.Mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul. Kartušš- Kaunistus arhitektuuris,mis koosneb ovaalsest kilbist ning seda ümbritsevast rullis otstega raam...
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja tumeda kontraste. Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsa...
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised...
Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede...
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbar...
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsio...
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku ...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
New Zealand vs Estonia Places to visit Argo Pihtjõe VLE-3 Some facts: Full name: Republic of Estonia Full name: New Zealand Population: 1.3 million (UN, 2010) Population: 4.3 million (UN, 2010) Capital: Tallinn Capital: Wellington Area: 45,227 sq km (17,462 sq miles) Area: 270,534 sq km (104,454 sq miles) Major languages: Estonian Major languages: English, Maori Major religion: Christianity Major religion: Christianity Life expectancy: 69 years (men), 79 Life expectancy: 79 years (men), 83 years (women) (UN) years (women) (UN) Monetary unit: euro Monetary unit: 1 New Zealand dollar Main exports: Machinery, textiles, wood ($NZ) = 100 cents products Main exports: Wool, food and dairy GNI per capita: US $14,060 (World...
Kumu 1.Portree: 1)Matthias Peterson „Fabian Ernst I Stael von Holsteini“ 2)Georg Christoph Grooth „Kindralleitnant Hermann Jensen Bonn“ 3)Tundmatu kunstnik „Toomkooli konrektor Johann Georg Tideböhl“ Eesti olustiku kujutav maal: L. H. Peterson“Koduteel“ 1840 Mõni Tallinna vaade- A.M. Kalju „Tallinna vaade Narva maanteelt“ 1831 2. Suurim maal on „Lorelei needmine munkade poolt“ Minule enim meeldiv maal on „Truu valvur“ 3. „Hulgekütt Pakri saarelt“ Materjalidest on ta kasutanud marmorit, puit, pronksi jm „Lüüriline muusika“ „Koit ja Hämarik“ „Laeva viimne ohe“ „Laeva viimne ohe“ „Koit ja Hämarik“ 4. “Noormees oja ääres“ „Linda“ „Sügis“ „Suvi“ „Linda“ „Hämarik“ Kasutatud on kriiti, söe, pastellid ...
Barokk Eestis Kadrioru loss Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter I aastal 1718. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Lossi arhitektiks oli Itaalian päritolu Niccolo Michetti, ta kavandas lossi itaalia barokkstiilis villade eeskujl tsaari suveresidentiks. Nii Eesti kui kogu Põja-Euroopa üheks kaunimaks barokkarhtektuuri näiteks peetakse lossi peahoone kahte korrust ...
Kronoloogia: Eesti 18. sajandil Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1686 sätestati Rootsi kirikuseadusega Baltikumi kirikukorraldus, mis kehtis 1832. aastani · 1689 1710 ilmus esimene Eesti ajaleht, saksakeelne ,,Revalsche Post-Zeitung" · 169597 suur nälg Eestis, suri 70 00075 000 inimest viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust · 1697 suri Rootsi kuningas Karl XI, uueks kuningaks sai 15-aastane Karl XII · 1699, 24. august sõlmis Liivimaa aadliopositsiooni pagulasliider Johann Reinhold Patkul volitusi omamata Liivimaa rüütelkonna nimel kuningas August II Tugevaga alistumislepingu · 1699, detsember Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu · 1700, 12. veebruar August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni edutult Riiat · 1700...
VÄLIMUS Tsaar oli väga pikk mees, äärmiselt hea kehaehitusega, pigem kõhn, ümmarguse näo, kõrge otsesise, paksude kulmudega. Ta nina oli pigem lühike, kuid mitte ka liiga lühike ja laienes otsast, huuled olid paksuvõitu, näojume punakaspruun. Kenad mustad silmad olid suured, erksad, läbinähtavad ja pärani avatud. Ta nägu tõmbleb, mida ei juhtu küll sageli. See seisneb silmade ja kogu ülejäänud näo kokkutõmmetes. Neid tõmblusi on hirmuäratav vaadata, kuid need kestavad vaid hetke ning annavad talle metsiku ja kohutava ilme. Seejärel kaovad need taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et t...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised ...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
Eesti 18. sajandil Kokkuvõte 18. sajandist Eestis Põhjasõda: (Ülevaade kronoloogias.) Peeter I ja Katariina I Eestis: Peeter I viibis Tallinnas üheksal korral. Ta on öelnud: ,,Kui Tallinn ja Rogerwiek oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja euroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva madalikule, vaid siia." Valitsejana tegeles Peeter I Tallinnas viibides mitte ainult kohalike ettevõtmiste ja probleemidega, vaid pidi siit mujale saadetud ukaaside ja korralduste kaudu jätkama kogu Vene riigi administratiivse ning sõjategevuse juhtimist võitluses Rootsi ja Türgi vastu, rahvusvahelisi sidemeid arendades, Venemaad euroopastades ja oma uut pealinna rajades. Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas ...
Kunstiajalugu. Vararenessanss.(15.saj.) 1. Renessanss (prantsuse keelest, tähendab ,,taassündi")-nimetatakse vanakreeka ja rooma kunsti matkimise pärast 15.-16. saj. Kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". 2. Gootika renessansi ajal-seda sõna seostati nüüd halvustavalt barbaritest gootidega. 3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud k...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
Art Museum of Estonia Art Museum of Estonia was founded on November 17th, 1919, but it was not until 1921 that it got its first permanent building the Kadriorg Palace, built in the 18th century. In 1929 the palace was expropriated from the Art Museum in order to rebuild it as the residence of the President of Estonia. The Art Museum of Estonia was housed in several different temporary spaces, until it moved back to the palace in 1946. In September, 1991 the Kadriorg Palace was closed, because it had totally deteriorated by then. At the end of the year the Supreme Council of the Republic of Estonia decided to guarantee the construction of a new building for the Art Museum of Estonia in Kadriorg. Untill then the Knighthood House at Toompea Hill served as the temporary main building of the Art Museum of Estonia. The exhibition there was opened on April 1, 1993. Art Museum of Estonia premanently closed down the exhibitions in that buildi...
Renessansi teke 15. sajandil 1. Kust tuleb ja mida tähendab mõiste renessanss? Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 2. Milline maa ja linn on renessansi sünnipaik? Itaalia, Firenze 3. Nimeta renessansi perioodid? Vararenessanss, kõrgrenessanss 4. Mida iseloomustab humanism? Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 5. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. 6. Nimet...
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Voluut- spiraalne ehituselement . See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks...
Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal Kolm kohta Eestimaal,milliseid kindlasti tahaks tutvustada oma sõbrale: 1.Maarjamäe loss Pirita tee 56 10127 TALLINN Telefon 6228600 Faks 6228601 post(at)ajaloomuuseum.ee Maarjamäe loss on avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 1017 Piletihinnad Maarjamäe lossis: Täiskasvanud: 3 Sooduspilet: 1,50 Perepilet: 5,50 Tasuta külastuspäevad: Iga kuu viimane neljapäev Rahvusvaheline muuseumipäev, 18. mai Maarjamäe loss Maarjamäe nimeline koht asub Tallinna lahe idakaldal, teel kesklinnast Piritale astangutena tõusval Lasnamäe eelvallil. Esimesed teated suvemõisast Maarjamäel, toonase nimega Strietberg (ka Streitberg), pärinevad 17. sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Introduction Tallinn, the capital city of the Republic of Estonia and of the Harju county, is a town in North Estonia on the coast of the Gulf of Finland. It has nearly half a million inhabitants and covers an area of almost 160 sqkm. It is also an important economic and cultural centre and one of the main ports in the Baltic States. Tallinn is one of the oldest cities on the Baltic Sea. It is unique for its well-preserved architecture from the 13-15 centuries. In contrast to the ancient town-walls and towers, Tallinn of today offers modern hotels, restaurants, sport and cultural centres. Every five years national song and folk dance festivals take place in Tallinn. The yachting regatta of the 1980 Moscow Olympic Games was held at Pirita. History Tallinn means in English "Danish town". The place is believed to have been settled by Finno-Ugric people about 2500 BC. It was first marked on a map of the world by the Arab geographer al-I...
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
