Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On orga...
..................3 Isiksuse omadused......................................................3 Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt.
· Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane: - võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. - Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) - Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. · Eneseteadvus (metatase) iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: - iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia - introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine
nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju meedia koos oma kollase ajakirjandusega. Suur hulk eesti elanikke loeb just meelsamini kollast ajakirjandust ja vähemus keskendub tõeliselt tähtsatele uudistele. Samuti on Eesti probleemiks ingliskeelsete väljaannete tõlkimine, kuna muid keeli eriti ei osata
Renessanss on üks ajajärk , mis oli 1300-1600 aastal. Renessanss hakkas arenema keskaja lõpus ning lõppes baroki alguses. Renessanss tähendab Prantsuse keeles taassündi. 2.1 RENESSANSSI ALGUS Renessanssi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Renessanssikultuuri iseloomustas eneseteadvus. Kirikuõpetus kaotab oma aktuaalsusening inimene õpib oma elu kindlustama nii materiaalselt kui ka vaimselt. Renessanssi ajal tekkis inimesel usk oma enda jõusse. Inimesi iseloomustas tol ajal suur teadmistejanu , soov uurida ning avastada uusi asju, hakati väärtustama erootikat ning meelelist armastust. 2.2 MUUSIKA ARENG Kirikumuusika kõrval muutus oluliseks ka ilmalik muusika, suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes mängisid õukondades ning rikaste kodudes. Itaalias muutus populaarseimaks lauluks Madrigal mis tähendab tõlkes emakeelset laulu. Tihti põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel, kuna need olid inimestele tuttavad ning...
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15
südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. 3. sügav uni. Algusest siiani u. 20 min. 4. sügav uni. Umbes 30 45 min. 5. REM uni e. kiire uni e. paradoksaalne uni. Tavaliselt nähakse unenägusid. Sügava une staadium. Vastu hommikut pikeneb. Öö jooksul u. 4 sessiooni. Üks tsükkel kestab u. 90 min.-100min. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, suurendada agressiivsust. Eneseteadvus Teadvuse üks vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast. · Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. · Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. Tunnetusprotsesside e. Kognitiivsed protsessid · Aistingud- meeltega saadav info · Taju saadavast infot tervikpildi, kujundi loomine · Mälu - info salvestamine, säilitamine, taastamine · Mõtlemine kujunditega manipuleerimine
KT Renessanss 15. Sajandil toimusid Itaalia kunstis suured muutused, millest sai alguse renessanss. Renessanss vastandub nagu uued kultuurid ikka, sellele eelnenud keskaja kultuurile. Suurim erinevus on renessanssile omane eneseteadvus. Renessanssiajastulõpiti uuesti tundma antiiki ning selle hiilgust taaselustama. Renessanssi kõige tugevam alus on siiski humanism - veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba arengehk enam pole oluline inimese päritolu, vaid see, mida inimene teha suudab ja kelleks ta saanud on. 15. Sajandil ehk vararenessanssi perioodil oli Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks Firenze. Üheks esimeseks renessanssi suurmeistriteks arhitektuuris oli Firenzes tegutsenud Filippo brunelleschi, kes
Või autoga ühe kindla teekonna pidev sõitmine autoroolis võime ühel hetkel avastada, et oleme sõitnud mitmeid kilomeetreid ilma, et oleks seda endale teadvustanud või selleks mingeid pingutusi teinud. 1.3 Mis on eneseteadvus? Kuidas Eneseteadvus on teadlik olemine PG lk 12-15. inimese teadvus erineb loomade iseenda psüühikast ja kehast ning teadvusest? sellest, et me oleme teadlikud. Nt. Me õpime oma keha tundma ning teame, mis on meile hea (millist toitu peame sööma, milline väliskeskkonna temperatuur on sobilik)
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund
Usub, et võib kontollida suurt osa oma keskkonnast. Usub, et on ise oma õnne sepp Usub, et tema rahulolu ja edu sõltuvad peamiselt temast endast, tema võimetest ja jõupungutustest Internaal on täpselt vastupidine kui eksternaal. 20. Isiksuse struktuur, komponendid -> Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3-4 komponendina Temperament Iseloom Võimed Orientatsioon Veendumused, väärtused 21. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine -> Mina isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseendavastandamisega ümbritsevale maailmale ja teistele inimestele ning mis kindlustab teadvuse ja käitumise järjepidevuse. Eneseteadvus teadvus, millel on subjekti enda omadused. Seega on eneseteadvs psüühiliste protsesside kompleks, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti.
Kommunikatsioon - Informatsiooni edastamine, vastvõtmine, suhtlus. Identiteet - Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes; eneseteadvus. Indeks - Selline keelemärk, mille tähistaja on loogiliselt või põhjuslikult seotud tähistatavaga. Sümbol - Selline keelemärk, mille tähistaja ja tähistatava vahel on meelevaldne kokkuleppeline seos. Funktsioon - Ülesanne, kohustus, roll. See, mis tuleb kellelgi või millelgi teha. Euferism - sobimatuks peetava sõna või väljendi asemel kasutatav mahendav sõna. Keelemärk - Signaal (tähistaja), millega on seotud kokkuleppeline tähendus (tähistatav). n.Sõnad
kiirusel. Eriti silmapaistvad olid Itaalia ja Madalmaad. Seal kujunesid linnad äärmiselt tähtsateks kaubanduskeskusteks, mis kindlustasid riikide rikkuse ja arengu. Sellest tulenevalt hakati hindama osavaid, ettevõtlike ja andekaid inimesi, kes saavutsid oma edu just tänu oma iseloomuomadustele. Jumal hakkas kaotama oma tähtsust, inimesed kasutasid ratsionaalset mõtlemist ning nägema ilmaliku maailma võlu. Selle tohutu arengu ja muutuste tulemusena kasvas inimeste eneseteadvus. Enam ei tahetud leppida võõra võimuga ega katoliku kiriku pealesurumistega. Levima oli hakanud ketserlus ehk inimesed, kes lõid lahku katoliku kiriku õpetusest ja selle järgimisest. Ketsereid kiusati ja prooviti hävitadada, kuid inimeste eneseteadvus oli siinkohal tugevam. Ketserite tegevus viis paljudes maades välja reformatsioonini ehk usupuhastuseni, pöördumaks tagasi kristlike algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust
· Talude päriseks ostmine · Eestlaste haridustaseme suurenemine. · Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine, 1872 aastal, võeti kasutusele Põhja Eesti keskmurre, selle otsustas eesti kirjameeste selts. · Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks · Esimeste eestlaste enese hulgast võrsunud haritlaste ilmumine Rahvusliku liikumise juhid: · J. V. Jansen · C. R. Jakobson · J. Hurt Tähtsus · Tõusis eestlaste eneseteadvus ja arenenes rahvustunne · Pandi alus laulu- ja mänguseltsidele, millest kasvas välja rahvuslik teater. · Laulupidude traditsiooni algus 1869 · Eestikeelse ajakirjanduse algus · Hariduse edendamine VENESTAMINE VENESTAMINE- tsaari valitsuse poliitika, Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. · Eestis ja Liivimaal rakendati ülevenemaalised seadused · Kehtestati venekeelne asjaajamine
............................................................................... 2 Daniel Goleman...................................................................................................................4 Ka Goleman on sellele tähelepanu juhtinud:"Üheks lahenduseks on uus nägemus sellest, mida annaks teha koolis, harides õpilast kui tervikut, viies klassis kokku nii mõistuse kui ka südame. Ennustan, et kord tuleb päev, mil haridus hõlmab selliseid elulisi inimlikke pädevusi nagu eneseteadvus, enesekontroll, empaatia ning kuulamise, konfliktide lahendamise ja koostöö kunst, ja see on täiesti tavaline."................................................... 6 Teadlased vaidlevad, millised võiksid olla primaaremotsioonid või kuidas emotsioone üldse jaotada. Kuhu rühma panna armukadedus, usk ja lootus? Vaidlused emotsioonide klassifitseerimise üle jätkuvad ning ja järgnevatel lehtedel toodud jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma............
perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu · Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks · Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina · Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine! · Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! · Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine.
Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75
1. Milline on psühholoogiateaduse eesmärk? On peamiselt psüühika ja käitumise üldiste ja igalpool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailde uurimine. 2. Milline on psüühika eesmärk? Psüühika eesmärk on maailmast tervikpildi loomine 3. Mis on eneseteadvus ja millal see inimesel tekib? Teadlik olemine ja arusaamine iseeendast. See tekib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim vorm oranguatngil ja simpansil. 4. Millises vanuses omandab laps keele, hakkab mõtlema kujundite ja sümbolite abil? VT. Piaget Laps omandab keele 1,5-3 eluaastal ( preoperatsiooniline mõtlemise areng)ja loogiline mõtlemine( kujundite ja symbolize abil) 6-12 eluaastal ( konkreetsed operatsioonid) MA EI TEA KAS LOOGILINE MÕTLEMINE ON SAMA MIS SÜMBOLID JA KUJUD
lapsepõlves. · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab · Mina-teadvus, · Käitumise suhteline püsivus, · Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga. Ehk siis lühemalt: kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ning sotsiaalne roll. Eneseteadvus selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega, s.t saadakse aru, et ümbritsevad keskkonnas on veel minutaolisi objekte ehk suhe: mina ja maailm. 1.2 TEOORIAD ISIKSUSE ARENGUST 1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1
23. Isiksuse kontrollkese (eksternaalsus ja internaalsus) Ekstravertsus tendents eelistada inimesi üksiolekule Introvertsus tendents eelistada üksiolekut inimestele 24. Isiksuse struktuur, komponendid Isiksuse komponendid: · Ego (teadvuslik mina) · Isiklik alateadvus (teadvusest väljatõrjutu) · Kollektiivne alateadvus (inimese kui liigi mineviku kogemus, autonoomsed arhetüübid) Isiksuse struktuur -Superego (ülimina)-Ego (mina)-Id (see) 25. Eneseteadvus ja mina-pilt, nende kujunemine Eneseteadvus on teadvus, millel on subjekti enda omadused Mina pilt on kujutlused ja reaktsioonid iseenda kui objekti, antud situatsioonist osavõtja kohta, milles eriliselt tähtsad on teiste inimeste arvamus. 26. Isikutaju ja selles esinevad vead Isikutaju · Isikutaju toimub tavaliselt üldiselt üksikule (isikut tajutakse kõigepealt kui teatavasse rühma kuulujat, alles seejärel kui unikaalset)
iseendast, millele inimene tasakaalustab indiviidi enda ja tugineb, olles ühiskonnas teiste aktiivne. See on inimeste ootusi identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa Eneseteadvus kujuneb järgmistel tasanditel Hinnanguline tasand: mina-ideaali olemasolu, Kognitiivne : teadmised enda kohta, kujutlus oma väärtuse ja väärikuse oma mõtlemisest tunnetamine
1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta. 1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja
hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadumise äärel osa saami keeltest (pitesaami ja umesaami Rootsis ning terisaami Venemaal), liivi ja vadja keel, sölkupi ja eenetsi keel. Soome-ugri keelte elujõudu toetavad tegurid 1. tugev identiteet 2. noortekultuuri olemasolu 3. suurenenud eneseteadvus 4. hõimurahvaste abi 5. riiklik rahaline toetus vähemustele Takistavad tegurid 1. väike osakaal üldisest rahvastikust 2. linnarahvastiku väike osakaal 3. hajutatus väljaspool oma territooriumi 4. tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/lykuningas/laanemeresoome- keeled http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 https://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://bellavere.blogspot.com.ee/2012/10/10klass-eesti- keel
Levinud on peeglitest: uuritavate otsmikule tehakse nende teadmata maitsetu, nahal tundetu ja lõhnatu punane laik, mida ilma peeglita näha võimalik ei ole. Kui laps/primaar peegli ette satub, on võimalik aru saada, kas ta tunneb enda peegelpildi ära (saab aru, et see on tema enda peegeldus ja punane laik on tema enda küljes - st tal on eneseteadvus) või huvitub lihtsalt punasest täpist peeglil. Kui tal on eneseteadvus, saab ta aru, et tegu on tema endaga ja katsub oma enese otsaesistel punast laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni
Majanduse KT Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused
Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Richard LaPiere - reis läbi USA Hiina abielupaariga. John Bowlby - kiindumisteooria. Robert Sommer - personaalne ruum. Distants ja orientatsioon.
IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10. koordinatsioon- kooskõla 11. impotentsus- meeste suguvõimetus 12. frigiidsus- naiste sugukülmus 13. lümfisõlmed- lümfisoonte teel paiknev elund 14. prostitutsioon- partnerile seksuaalse lõbu pakkumine raha eest 15. sotsiaalne kompetentsus- oskus suhtlemist alustada ja grupiga liituda
consciousness) - teadlik võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava tähendusest, reguleerida oma tegevust ja näha ette selle tagajärgi, eneseväljendusvõime. Eneseteadvus (self-awareness, self- consciousness) - arusaamine oma eksistentsist ja oma isiksuse järjepidevusest; enda ja välismaailma eristamine, iseenda äratundmine. Olukordade ja tuleviku analüüs lähtudes sellest, mida see mulle kaasa tuua võib.
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
"Christabel" "Kubla Khan" Saksa filosoofia tutvustamine Müstika William Wordsworth (07.04. 1770 23.04. 1850) Couckermouth 1778 suri ema Mõtisklus enesetapust 1783 isa suri Annette Vallon Mary Hutchinson Dorothy Wordsworth 1810 tüli Coleridge'iga 1812 suri kaks last Looming Tähtsaim teema loodus Fantaasia, ühiskond, suhted Surm, lein, Luulerevolutsioon Loomingule avaldas mõju Prantsuse revolutsioon Eneseteadvus ja mälu (ehk aja inimlikkus) "Lüürilised ballaadid" "Prelüüd" Robert Southey (12.08. 1774 21.03. 1843) Bristol Visati koolist välja 1799 eksperimendid naerugaasiga 1795 abiellus Edith Frickeriga 1795 Portugal Don Manuel Alvarez Espriella Soovitas Charlotte Brontë' il mitte kirjutada 1838 Caroline Anne Southey Autobiograafia Revolutsionäär 1816 suri poeg Vimm Coleridge' iga Suurbritannia riigipoeet (Scott ütles ära) Looming
- õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo
· Martini ja armukese (Isabelli) vahelised suhted Sümbol: Ohvrilaev · "Elu väljaspool elu" · Armusuhe loodi vanale ajaloolisele kombele · Delose saarele ohverdati noori süütuid tüdrukuid Teose märksõnad · Väärtushinnangud · Inimsuhted · Noorte keeruline elu · Peresisene läbisaamine Kirjandis · Inimesed ja inimsuhted täiskasvanutevahelised suhted, lastening täiskasvanute vahelised suhted · Haridus- vanemate mõju, eneseteadvus ning -kindlus Lugemiselamus · Tihe sündmustik, huvitav sisu · Loogiline, mõistetav tekst · Palju paralleele tänapäevaga · Saab kasutada kirjandis paljude näidetena Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Gert_Helbem%C3%A4e http://sites.google.com/site/konspektid/kirjanduse-vihik
2014). Lisaks objekti esinemise kiirusele tuleb arvestada ka muude segavate faktoritega, seega on katsete tegemisse kaasatud 'maskeerimine'. (Bachmann, 2014) Sõlmimisprobleemi juures on kindlasti väga oluline see, et millised on need neurobioloogilised protsessid, mille koosesinemisest piisab, et tagada mingisugunegi teadvustatus. (Luiga, 2008) Kasutatud kirjandus: 1) Luiga, I. (2008). Teadvus, eneseteadvus, uni. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/Teadvus_ja_Uni2008AY.pdf 2) Tamm, G. (2014). Meeled. Vaadatud 10.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/267519/mod_resource/content/1/PP_loeng_Meel ed_2014_PP_GTamm.pdf 3) Bachmann, T. (2014). Taju ja teadvuse eksperimentaalne uurimine. Vaadatud 16.09.2014 aadressil: https://moodle.ut.ee/mod/folder/view.php?id=84508
Isiksuse aktiivsus enda arendamisel - õppija muutub tegutsevast inimesest uurivaks ja tähelepanekuid tegevaks ning intuitiivsest tajujast arusaajaks ja analüüsijaks. Oma arengus pidev osalemine eeldab indiviidilt iseseisvat mõtlemist, teadlike valikute ja otsuste langetamist ning aktiivset uute teadmiste loomist. (Suutlikud elukestvalt arenema ja oma arenguprotsessi juhtima on ainult subjektina toimivad indiviidid). Isiksuse tunnused – süsteemsuse ning terviklikkuse määrab eneseteadvus, mis on psüühiliste protsesside kompleks, mille abil inimene teadvustab ennast tegevuse subjektina. Isiksus on indiviidi sotsiaalne kvaliteet, mis väljendub inimestevahelises suhtlemises ja võimaldab indiviidil olla sotsiaalselt efektiivne. Isiksus saab avalduda vaid teadliku ning ühiskondlikult vastutava subjektina toimimise läbi. Isiksuslik identsus - ühiskonna ootustele vastamise alusel loodud nägemus iseendast, mis teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist
Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS! sinna 8, küsimusele võib veel lisada, et gootile iseloomulik kõrgus muutub madalaks! 9). Mida tähendab sõna renessans ja miks see kasutusele võeti? RNESSANS- selle teljeks on humanism, esile tõstetakse inimese tarkus, julgus, ilu, isikuvabadus. eesmärke saavutati vahendeid valimata,pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele ja ihule (kehavormide esiletõstmine). Võeti kasutusele seoses uue maailmavaate kujunemisega. 10)
Renessanss sai 14-17 sajandil alguse Itaaliast; Jumala kõrvale tekkis ka eneseteadvus; humanism isiksus sai vabalt areneda; ideaalinimene ( tugev, ilus, tark, julge); suured mõjutused antiikaja kunstist, kirjandusest, filosoofiast(hinnas olid antiigioskustega kujurid, maalijad ja ehitusmeistrid), Taavet; suured maadeavastused nt Ameerika ja leiutati graafika ning trükipress; õpiti tunda puu- ja vaselõiget ning söövitust; tööde signeerimine; kunst on looduslähedane ja realistlik; ehitati ilmalikke hooneid ja rajati kaitsesüsteeme, kuna kasutusele tulid tulirelvad; jagunes eel-, vara- ja kõrgrenssanssiks. Madalmaade renessanss kujunes 15-16 sajand Belgias ja Hollandis; kunst oli ilmalik ning armastati kujutada talupoegi; maalikunst oli realistlikum( olustikumaalid); polnud antiigimõjutusi; kunstnike eesmärgiks inimese hingeelu avamine; tahvelmaali tähtsus(eriti peened); palju tiibaltareid e kappaltareid; kasutati õlivärve; kujutle...
-17. saj. Türgi sõjaväe peamine löögijõud. Janitsaride vägi kaotati 1826.a. Türgi armee ümberkorralduse käigus. Türgi ike kutsus esile kreeklaste vastupanu. Paljud kreeklased põgenesid välisriikidesse(Itaalia, Austria,Venemaa). Väliskreeklaste tegevusalaks olid kaubandus, meresõit, tavaliselt olid varakamad kui kodukreeklased. Suure Prantsuse revolutsiooni mõju vabadusvõitlusele Prantsuse revolutsiooniga seoses hakkas Balkani poolsaare rahvastel tärkama rahvuslik eneseteadvus. Kreeklaste rahvusliku eneseväärikuse allikaks oli kuulsusrikas minevik. 1814. aastas asustati Venemaal Odesa linnas revolutsiooniline salaselts ,,Philike Hetaireia", juhiks sai 1820. aastal Vene armee kreeklasest kindral Aleksander Ypsilanti(pildil) Isesisvumine 1821.aasta märtsis algas Kreeka ülestõus, millele andis tõuke Venemaa kreekalastest vabadusvõitlejad, kes teel Kreekasse purustati Türgi poolt. 1822. a kutsuti kokku Rahvuskogu, kes kuuluts Kreeka iseseisvaks
kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kuritegevus kadus. Neg: hakati esitaa sotsiaalseid nõudmisi; liikumine väljus usulistest raamidest6)1804.A talurahvaseadused.Mis olid seaduste vastuvõtm põhjused?Mõisnikke sundis talupoegade seadustega nõustuma see, et mõisnike laenu saamine sõltus sellest, kuidas rüütelkond talupoegade kaitseks samme astub.7.Too välja 5 olulist momenti seaduste sisust. Teokoormiste norm,
probleemidega hakkama ja emolik kultuur aitab neil need mured unustada.Ka need noored, kelle vanemad neid piisavalt ei jälgi.Vanematel ei ole oma lastele piisavalt aega, nad ei jõua oma laste muresid kuulata, neile tähelepanu pöörata. Selle subkultuuri liikmed on noored ning pigem on emode stiil levinud noorte tüdrukute seas, kuigi on ka poisse. 6. Kas selle subkultuuri liikmetel on olemas arusaamine endast kui selle kultuuri liikmest, st. kas kultuuril on olemas eneseteadvus, ühtsustunne? Selgitus: Mitmed subkultuurid on sellised mis tekivad ja püsivad tänu liikmete enda initsiatiivile, sellisel juhul on liikmed kindlasti teadlikud sellest, et nad kuuluvad sellesse kultuuri. Aga mõned subkultuurid on nö. avastatud inimeste poolt kes ise sellesse kultuuri ei kuulu, sellisel juhul võib olla, et need inimesed keda selle kultuuri liikmeiks peetakse ei teagi ise, et selline kultuur on olemas ja et nad sinna kuuluvad; sellisel kultuuril puudub eneseteadvus.
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londoni...
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist,...
Sel ajal oli ka Rootsi aeg ja on ka palju sõdasid olnud, näiteks Liivima Saja-aastane sõda, mis tegelikult kestis vähem. Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist. Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis, mis viis kapitalismini. Uusaja alguseks peetakse 19. sajandit, mil kaotati pärisorjus või siis paigutatakse selle aja algus asehalduskorra kehtestamisele. Uusaja lõpuks võib sobida mitu varianti, näiteks Esimese maailmasõja algust, ,,Tartu renessanssi" ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust, Eesti Vabariigi väljakuulutamist. Eestlased on selle 11 000 aasta jooksul saanud kõvasti kannatada, nad on olnud väga
Kust see tähendus/mõte tuleb? Kas elul on mõte? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või vastupidi? Kes või mis on jumal? Miks on maailmas kurjus? Kes on selle eest vastutav? Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. Isiksus, kes pole loodusjõud, stiihia ega tung, vaid inimese laadi olend, kellel on eneseteadvus, ta suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid.
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire * Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus kurnatus * Unesränne e. somnambulism une ja ärkveloleku kombineeritus ei mäleta kõndimisest midagi 17) Mis on eneseteadvus? Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. * Ärkvel olek eneseteadvus on kõige suurem * Iseeneslikud teadvuse seisundid unistused, unenäod, uni sisemiste jõuvarude taastaja * Sensoorne derivatsioon välismaailmast saadav info on vähenenud 18) Mis on uimastid, nende liigid Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid, kohv), mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks. Uimastid jagunevad legaalseteks ja illegaalseteks. Uimasteid saab kuritarvitada.
Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust. 9. Eneseteadvuse teke inimestel ja loomadel (J.Allik) Eneseteadvuse teke- Eneseteadvus on kõik see, mida keegi iseenda kohta teab ütelda, mida inimene saab pidada endale kuuluvaks, puudutagu see tema keha, sotsiaalseid seoseid või oma peas mõeldud mõtteid. William James kõneles inimese materiaalsest, sotsiaalsest ja vaimsest minast. Eneseteadvus on tema arvates mitmekihiline ja ühe mina asemel oleks täpsem kõnelda paljudest minadest. Eneseteadvust iseloomustab veel ka ulatuse mõõde.
Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea algusperioodil õpib laps kõnelema ja liikuma; koolieeliku põhitegevuseks on mäng, arenevad fantaasia, iseloom ja tahe. *PUBERTEEDIIGA saabub noorukitel suguküpsuse saavutamisega. Iseloomulikeks tunnusteks on kiire areng, enesevalitsemisraskused, ärrituvus, tundlikkus ja hormonaalsed häired. Ilmnevad eneseteadvus, iseseisvustung. *NOORUKIIGA kestab 21-22 eluaastani, algab iseseisva töö ja elu ajajärk. *TÄISKASVANU varajases küpsuseas arenevad võimed maksimumini, luuakse perekond jms. Hilises küpsuseas (kuni 60. aastat) saavutatakse karjäärialaseid tipptulemusi. *ELATANUEAS toimub aeglane taandareng, kahaneb õppimisvõime, ilmnevad tervisehäired. *VANURIEAS süveneb taandareng veelgi. *SURM kliiniline surm (inimene on kaotanud teadvuse, südame töö on lakanud, samuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
