Kõrvuti neorealismiga tärkas siin abstrakne kunst, milles 40.aa. lõpus tugevnes ekspressiivne tiib. Laia pintsli hoogsate liigutustega maalisid Emilio Vedova, Afro Basaldella, Giuseppe Santomaso ja Renato Birolli. Emilio Vedova nimetu Afro Basaldella ''Senza titolo'' Giuseppe Santomaso''cantiere'' Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeme kaootilisi, pastoosseid, nagu pritsitud ja kohati laiali hõõrutud või kraabitud intensiivsete värvide niresid, mis maalis Wols (A.O.W.Schulze-Battmann) Wo ls Wols Juba 1945 oli Jean Fautrier eksponeerinud pilte sarjast ''Pantvangid'' , sõja veristest sündmustest ajendatud, kuid peaaegu abstraktseid teoseid. Tihedate reljeefsete, valgega segatud värvimassidega maalis ta maharaiutud päid, mis on kaotanud konkreetsuse, kuid säilitanud eksistentsiaalse õudustunde. Kindlast ja selgest vormist loobumise pärast nähti
1940- ndad Informalism Euroopa Pierre Soulages, Gerard Schneider, Georges Mathieu, Alberto Burri, Karl Appel, Wols. "Uus realism", reaalsete materjalide, objektide kasutamine kunsti tegemiseks. Yves Klein, Jean Tinguely, Niki de Saint
kunstnikud. Informalism: Itaalias, peale II MS. Kollaazid koos väärtusetute materjalidega; metallitükid, vanad katkised kotid jne. Alberto Burrri ,,Punane plastiline põleng". Spatsialism (ruumikunst): Itaalia, peale II MS. Pidi kaotama piirid maalikunsti ja skulptuuri vahel. Lucio Fontana ,,Roheline ovaal". Ekspressiivne abstraktsionism: Pariisis. Esimene, kes maalis reljeefselt paksu värviga kindlate piirjoontega kujundeid, oli Jean Fautrier ,,Akt". Saksa päritolu kunstnik Wols ,,Joonistus". Neodada: 1950 60 nii Pariisis kui ka New Yorgis. Aastakümne vahetuses selekteeris Pariisielu Yves Klein ,,Reljeef ja sinine käsn". Jean Tinguely ,,Apoteoos New Yorgile" kasutas oma teostes ühiskonna ,,jääke" vanad masinaosad jne. assamblaazhid - ,,uue realismi" kolmemõõtmelised teosed. New Yorgi neodada: Jasper Johns ,,Lipud", ,,Märklauad"; Robert Rauschenberg ,,Voodi". Neodada üheks variandiks võib pidada utiilkunsti: Mark de Suvero, Louise Nevelson.
Georges Mathieu (1921) Alberto Burri (1915) Karl Appel (1927) Wols (1913-1951) 20.saj neodada Sotsioloogiline reaalsus, reaalsed materjalid, Yves Klein (1928-1962) (1960ndad) individualismist loobumine, sinine, katkiste Jean Tinguely (1925-1991) viiulitega kompositsioonid, kirjutusmasinad, Arman (1928) fotoaparaadid, liikrusmärgid, elektrilambid César (1921)
Fourth level Fifth level nimeta figuur värviline litograafia 68,6/53,3 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level kompositsioon 1947 wols neodada Click to edit Master text styles Second level yves klein Third level Fourth lev Fifth sinine pesukäsn 1959 kuiv pigment, sünteetiline käsn, metall, kivi 35 x 12 x 10 Click to edit Master text styles Second level
-Nicolas De Stael (vene päritolu aadlik) Pariisi tekib uut tüüki abstraktsionism impressionistlik abstraktsionism. Puudub puhas geomeetria, maalilisus, kokku sulavus, looduse ja orgaanilise maailma põhjal loodud mulje suur üldistus. Poljakoff Maurice Esteve; teadlik komponeerinime; värvide paigutus, organiseeritus pole põhiosas spontaanne Pierre Soulages; kaalutletud kompositsioon Hans Hartung - spontaansem Wols tegelikkuse fragmendid NEODADA 50ndate lõpus hakkas tekkima uus kunsti tegemise viis, millel on palju erinevaid allikaid: etenduslikkuse kasv, mis oli seotud abstraktse ekspressionismi viljelemisega ; suhtumine ümbritsevasse visuaalsesse keskkonda (mida abstraktsionism ignoreeris) üks äärmus sünnitab teise; neodada kuimõnel määral jätk abstraktsele ekspressionismile John Cage! Juhuslikud helid
saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb
saavutanud ta nendega võrreldavat seisundit avangardismi ajaloos. E. Lucie-Smithi arvates näis ta ,,virtuoosina, kes rahuldub oma trikkidega". ALBERTO BURRI (s. 1915) katsetas väga radikaalsete materjalidega lisas maalile esemeid (vanad katkised kotid); kuumutas värvi metallplaadil, kuhu tekkisid värvimullid, mis hiljem lõhkesid reljeefitaoliseks jne. KARL APPEL (s.1927) kuulus rühmitusse ,,Cobra", maalis figuure väga väljendusrikkalt, lihtsustavalt ja erksate värvidega. WOLS (1913-1951) Pariisi kriitik M. Tapié kuulutas aastal 1950, et esimene art-informel'i esindaja on hoopis Wols (õieti A. O. W. Schulze-Battmann), saksa kunstnik, kes 1932. a. oli Pariisi tulnud ja kelle äärmisel boheemlik ja anarhistlik elu lõppes üsna varakult. Wolsil on ainult mõned suuremad maalid, kuulsaks sai ta aga peamiselt oma joonistuste ja akvarellidega, mida nimetati ,,organiseeritud deliiriumiks". Peaaegu monokroomsel, neutraalsel foonil näeb
annaabi.ee 
