1. Kui laetud keha on liikumatu, siis nimetatakse teda ümbritsevat elektrivälja elektrostaatiliseks väljaks. 2. Elektrostaatilise välja põhiomadus: Elektrostaatilise välja igas punktis mõjub sinna asetatud laetud kehale elektrijõud (tõuke- või tõmbejõud). 3. Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt positiivsele ühiklaengule mõjuva elektrijõuga. ⃗ F N ⃗ E= ⃗ q E−elektriv ä lja tugevus ( ) C ⃗ F −elektrij õ ud ( N) q – proovilaengu laeng (C) Positiivse laengu korral on elektrivälja tugevuse vektor suunatud laetud kehast eemale ja negatiivse laengu korral laetud keha poole. k⋅ q
280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 21.10.2020 Elektrijuhtivuse Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivu milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takist Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puh alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendusel nn. piiriline molaarne elektrij korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. M vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes), seda nõrgem on elektrolüüt. Dissots temperatuurist ja elektrolüüdi iseloomust, kuid ei sõltu kontsentratsioonist. K= (a2*C)/(1-a) K - dissotsiatsioonikonstant a - dissotsiatsiooniaste C - lahuse konsentratsioon Töövahendid.
A=Fs cos Soojusenergia:aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes positiivsete ioonide vahel. Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele Mehaaniline võimsus:töö tegemise kiirust. Võrdub töö ja selleks kuluva põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste liikumisele suunatud liikumine elektrij mõjul. ajavahemiku suhtega N=A:t. võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida Elastne deformatsioon: pärast deformeeriva jõu lakkamist keha võtab oma olema. Asendades töö võimsuse valemis j ja pikkuse korrutisega, saame uue sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia ehk algse kuju. Kõik asjad deformeeruksid kohe ja lõplikult
n?iteks teaduslik kommunism NSV Liidus.Seal ?ritati ka t?estada kommunismi ?lemaailmse v?idu paratamatust. Tehnika v?iduk?ik T?nu tehnika v?iduk?igule hakati elektrienergiat tootma ja tarbima.Ehitati elektrijaamu, mis t??tasid vee ja soojuse j?ul.Elekter muutus t?htsaks ning muutis inimeste igap?evaelu.Hakati tootma uusi elektrilisi tarbekaupu nagu n?iteks raadiovastuv?tjad, k? lmkapid, pesumasinad. Esimesed t??stuslikud elektrij?ujaamad ehitati Eestis 19. sajandi l?pus ja 20. sajandi alguses. Energeetika tormiline areng sai alguse suuremates linnades ja t??stuskeskustes: Tallinnas, Tartus, Narvas, P?rnus ja Kundas. T?nu elektrile arenes ka sidetehnika, eriti raadio.1920.aastail alustati paljudes riikides ringh??lingusaadetega (NSVL 1922,Saksamaa 1923,Eesti 1926).Televisioonisaadete regulaarset edastamist alustati 1930.aastate teisel poolel. Esimese elava pildi kandis ?le John Logie Baird 1925. aastal
annaabi.ee 
