2

rtf

Eesti olümpiavõtjad

1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett

Sport → Sport

3 allalaadimist

1

odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...

Sport → Kehaline kasvatus

34 allalaadimist

8

doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson

Sport → Kehaline kasvatus

12 allalaadimist

22

ppt

Eesti olümpiavõitjad

 Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala ­ Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma maadluse raskekaaluga ja vabamaadluse raskekaaluga · Võitis kulla EM'il 1937 Pariisis Kreeka-Rooma maadlusega  Johannes Kotkas · Oli Eesti maadleja · Spordiala ­ Kreeka-Rooma maadlus raskekaal · Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953)  Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja

Sport → Sport

6 allalaadimist

13

ppt

Kristjan Palusalu elulugu

süües kohapeal surra, mistõttu põgenes kuid kohalikku keelt mitteoskajana jäi üpris pea venelastele vahele. Ta mõisteti surma, kuid surmanuhtlus asendati karistuspataljonis teenimisega võitluses soomlaste vastu. Rindele saadetuna ei alustanud ta sõda sugulasrahva vastu vaid põgenes samal sügisel üle rindejoone Soome. 1942 saabus ta tagasi Eestisse. Saavutused... Olümpiamäng ud: Kuld(1936) Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld(1936) Vabamaadluse raskekaal Euro o pa me is trivõ is tlus e d: Kuld1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kellena töötas? Hiljem töötas Palusalu töötas treeneri ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks 1948 Eesti spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki" eest. Kas sai kohtunikuks? Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille

Sport → Kehaline kasvatus

8 allalaadimist

10

pptx

Kristjan Palusalu

raskekaalus. raskekaalus. § Olümpiamängud 12-kordne Eesti Kuld meister. 1936 Berliin Kreeka-Rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Kuld 1937 Pariis Kreeka-Rooma maadlus  09.08.1936-Intervjuu K.Palusaluga Berliini olümpiamängudel http://heli.err.ee/helid/ajalugu . Edaspidi ü 1941.mobiliseeriti ü 1966 SAI

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

13

docx

Kergejõustik

1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1936 Berliin Palusalu maadlus 87 kg) Kristjan Raskekaal (üle 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi Kotkas maadlus 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 2

Sport → Sport/kehaline kasvatus

10 allalaadimist

1

doc

Kuulsad nimed Eesti ajaloost

Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi ­ kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska ­ filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud ­ kunstnik, illustreeris ,,Kalevipoega"(1-kroonisel paberrahal) antakse välja tema nimelist kunstipreemiat. Kristjan Palusalu ­ sportlane,maadleja, olümpiavõitja Berliinis. Kreeka-rooma, vabamaadluse raskekaal. 12x Eesti meister, Euroopa meister 1937 Liina Reiman ­ teater, üks esimesi kutselisi näitlejaid. Õpetas Lavakunstikoolis, mängis näiteks ,,Kuningas Oidipuses" Läks Soome, sest Eestis polnud temasugusele talendile piisavalt suuri rolle. Mait Metsanurk ­ kirjanik, proosad: ,,Ümara jõel" ,,Orjad" näidendid: ,,Talupoja poeg" ning ,,C.R.Jakobson" ja ,,Mässuvaim, ehk Agulirahvas läheb ajalukku"

Kirjandus → Kirjandus

17 allalaadimist

2

docx

OLÜMPIAPOKS - Mis see on

OLÜMPIAPOKS ­ MIS SEE ON? Tänapäeval on teada poksi kaks eri vormi: olümpiapoks (rahvakõnes ka amatöörpoks) ja profipoks (rahvakõnes elukutseliste poks). Viimasel ajal rõhutatakse aga üha rohkem, et tegemist on erinevate valdkondadega. Olümpiapoks on Olümpiamängude programmi kuuluv spordiala, mille eesmärgiks on noorte olümpiaalane haridus, karakterite kujundamine, vaimne areng ja kehaline tervis. Olümpiapoksis on esmatähtsad olümpismi väärtused, sh ausa mängu põhimõtted. Pidevat järelvalvet olümpiapoksi võistluste läbiviimise vastavuse eest olümpialiikumise põhiväärtustele teostab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Olümpiapoksi võistlusmäärustik on viidud täielikku kooskõlla Rahvusvahelise Olümpiakomitee spordialadele esitatavate nõuetega, sh esineda võivate traumade osas. Tänu olümpiapoksis kehtivale võistlusmäärustikule, milles on reguleeritud poksijate võistlusvarustus, raundide arv ja kestvus, karistused keelatud löökide ja poksija n...

Sport → Kehaline kasvatus

4 allalaadimist

7

docx

Eesti tõstmise ajalugu

PEETRI KOOL EESTI TÕSTMISE AJALUGU 7.klass Juhendaja Deivi Teppan Koostaja Urmo Dikker Peetri 2016 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on tõstesport?...............................................................................................................4 2.Ajalugu................................................................................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................................................6 Kasutatud allikad..................................................................

Sport → Sport

1 allalaadimist

8

doc

ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER.

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad pa...

Sport → Kehaline kasvatus

30 allalaadimist

11

docx

Koolieksami materjal

Andrus Veerpalu 200 Torino suusatamine 6 (15 km klassika) Kristina Smigun 200 Torino suusatamine 6 (7,5 km + 7,5 km) Kristina Smigun 200 Torino suusatamine 6 (10 km klassika) Gerd Kanter 200 Peking kettaheide 8 Kristjan 1936 Kuld Vabamaad Palusalu luse raskekaal 1936 Kuld Kreeka- Rooma maadluse raskekaal Erika 1988 Kuld trekisprint Salumäe Seoulis 1992 Kuld trekisprint Barcelona s Andrus 2002 Salt Kuld 15 km Veerpalu Lake Citys klassika  2006 Kuld 15 km

Sport → Kehaline kasvatus

115 allalaadimist

37

odp

Olümpiavõitjad

kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses. Kristjan Palusalu  Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 ­ 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson  Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi ­ 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu.

Sport → Kehaline kasvatus

29 allalaadimist

8

docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...

Sport → Kehaline kasvatus

56 allalaadimist

44

pptx

Eesti olümpiavõitjad

● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane  Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk  Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22

Sport → Sport

3 allalaadimist

14

docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

itja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis. Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav? itude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport". Ol?mpiam?ngud Kuld 1936 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Vabamaadluse raskekaal Euroopa meistriv?istlused Kuld 1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Sissejuhatus 1920-1930 aastatel hakkas inimeste elu muutuma.Teadlased ja kunstnikud tegid väga palju tööd, et maailma muuta.Kuid seda mõjutasid väga palju ka totalitaarsete riikide juhid. Nad käskisid teadlastel ja kunstnikutel teha kõikvõimalike asju, et saaks inimesi mõjutada. Uued leiutised ja arenenum tehnika täitis nende soove

Ajalugu → Ajalugu

42 allalaadimist

21

pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD  Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5  Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald ­ 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal)  Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...

Ajalugu → Ajalugu

12 allalaadimist

9

doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus ta...

Sport → Kehaline kasvatus

18 allalaadimist