Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
Kreeka on v�ga m�gine maa, mist�ttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks s�ltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi �hendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud L�his-Ida k�rgkultuuridest. L�hidalt erinevatest perioodidest KREETA-M�KEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid �mbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), t�htsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr t�htsaim keskus M�keene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Knossose kuningas Minos. Tsivilisatsioonis olid lossid ja nende �mber linnad. Tuntuim - Knossos. Eluruumid linnades olid luksuslikud. Kreetalased olid v�lja arendanud oma lineaarkirja A (silpkiri), mis on de�ifreerimata. Losside valitsemiskorralduses oli
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis
P�hikooli eesti keele l�pueksam 2017 1.1 Loe tekst l�bi ja lahenda selle p�hjal �lesanded. Kokku on v�imalik 1.1 �lesande eest saada 18 punkti. 1. Miks on meie esivanematel olnud raske �le Emaj�e p��seda? Meie esivanematel on olnud raske �le Emaj�e p��seda, sest j�el on soised ja pehmed kaldad. Sisult �ige vastus 2 punkti, vale vastus 0 punkti. �igeks vastuseks piisab �he omaduse nimetamisest. 2. Mis �hendab omavahel Tartut, Viljandit ja P�rnut? Nimeta kaks seost. Tartut, Viljandit ja P�rnut seob see, et need on (1) Emaj�e veetee ��rsed linnad, (2) vanad hansalinnad, (3) nn �rg-Emaj�e lapsed. Kumbki �ige seos annab 1 punkti, vale seos 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 3. Leia tekstist kaks Tartu vana nime. Tartu kaks vana nime on Tarbatu ja Taarapadu. Kumbki �ige nimi annab 1 punkti, vigane v�i vale vastus 0 punkti. Kokku on v�imalik saada 2 punkti. 4. Tartu vanust v�ib m��ratleda mitut moodi. Kirjuta tab
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastai
Pronksanu- mad kadusid p¨arast raua kasutuselev~ottu Qin ja Han ajastutel. Yin ja L¨a¨ane-Zhou muistsed pronksn~oud on ainulaadsed kuna, peale t~orjemaagilisi groteskseid loomi ja jumalaid kujutavate kaunistuste ja mustrite, kannavad anumad enesel ka kirjam¨arke. Kirjam¨arkide kandmist n~oudele pole teistes muistsetes kultuurides t¨aheldatud [ 84, lk.254]. N~oud olid seotud sakraalsete toimingutega: ohverdamised ja 19 Eriti rohked on pronkskirja leitud just muusika kelladelt (zh¯ ong) ja kahe sanga, 34 jalaga (dýng) n~ oudelt. 17 andamid jumalustele, matmisrituaalid, lepperituaalid jne. Pronkskirja tekstide sisu jaguneb anuma valmistamise selgituseks ja n~ou valmistaja v~oi omaniku perenimeks. Kirjaga pronksn~oudel on palju s¨ ugavam t¨ahendus kui lihtsalt muistsetel anumatel. Pronksn~oud olid sakraalseks meediaks
religiooni, moraali ja erineva taseme poliitikamõju alla, kuid oli siiski neist järjest eristatavam. 2.Õ i g u s a s u t i s t e t e g e v u s e j u h t i m i n e l ä h e b j ä r j e s t e n a m s p e t s i a a l s e i n i m e s t e ko r p u s e k ä t t e , ke s t e g e l e v a d õigustoimingutega professionaalselt ning kellele see on suuremal või väiksemal määral põhitööks. 3.Professionaalide korpus saab spetsiaalse ettevalmistuse, mille põhiosa on kõrgem juriidiline haridus. Kujuneboma professionaalne erialane kirjandus ja professionaalsed erialased koolid ja ettevalmistuskohad. Ülikoolid olid allikaks, kust kasvas välja mandri-Euroopa professionaalsete juristide ühtne seisus koos oma identiteedi jaseisuseuhkusega. 4.Õigus hakkab endas järjest enam sisaldama ka metaõigust, s.t. teadust õigusest – õigusteaduse, milleuurimisobjektiks on õigus ise. Õigusnormid, terminid, otsused, protseduurid saavad andmeteks, õigustoimingutesosalejate
Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood......................................................................................................9 7. Naiste võrdõiguslikkus ühiskondlikus elus....................................................10-11 8. Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal........................................
19191920 töötas ta Tallinna Kõrg e m a s Muusikako oreli olis ja komp o sitsioo ni õp p e j õ u n a. Muus e u mi algatajak s oli e e sti kunstnik ja vanavara koguja August Pulst . Muus e u m asub Tallinna vanalinna Assauw e tornis ja selle g a ühend atud hoon e s . pe al e Pe et er S üd a surm a hakkas muu s e u mi g teg el e m a Artur Kapp . Esti Te atri ja Muusika m uu s e u m kogub, s äilitab, uurib ja tutvustab e e sti tetra ja muu sika elu puutuvat materjali . Muus e u m korraldab näitusi, tema atilisi konts erte, diskus si o o n e ja m äl e stu s õ htuid . Suvis el p on konts ertide ja tetrilavastuste kasutus e s ka muu s e u mi sis e h o o v .
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
1999 Hundertwasser elas ja töötas Uus-Meremaal. Käsil oli tal mitmeid arhitektuuri projekte ja kavandas raamatuümbriseid. 2000 Hunderwasser suri laupäeval 19. veebruaril Vahemerel südamerabaduse tagajärjel, olles kuninganna Elizabeth II laeval.Tema soovi kohaselt maeti ta looduse keskele,vaiksesse ja harmoonilisse kohta Uus- Meremaal.Täpsemalt ,,Õnnelike surnute aeda", tulbipuu alla. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 94-97; htt p: / / www.hundert wasse r.at ) H undertwasseri arhitektuur Üks osa Viini omapärast võsastunud ja ebatraditsiooni-lised majad on Austria arhitektuurirevolutsionääri Friedensreich Hundertwasseri kätetöö. Rõõmsad värvilahendused, vaba vorm, looklev joon ja mõnusalt võssa kasvanud rohelus see on Friedensreich Hundertwasseri arhitektuur, mis ei tohiks kedagi külmaks jätta. Austria pealinnas Viinis tasub
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esinda
U U S E E S T I U U E S E U R O O PA S 399 Versailles’ lossis Pariisi külje all kirjutati 1918. aasta juunis alla Saksamaa ja Antanti vahelisele rahulepingule, millele järgnesid Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingud. Euroopas algas Versailles’ süsteemi (Versailles’ diktaadi) ajajärk. Pärast suurt sõda nagi kontinendi kaart välja hoopis teistsugune kui enne ülemaailmset tulekahju. Kolm suurt impeeriumi - Venemaa, Saksamaa ja Austria-Ungari keisririigid - olid kokku varisenud ja nende varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi", nagu Nõukogu
Karjala saatus. ● Kantaat-ballett „Eesti ballaadid; ● „Raua needmine“– solistidele, koorile ja shamaanitrummile; ● Filmimuusika– Kevade, Suvi, Sügis, Naine kütab sauna; ● MK – Raua needmine, „Kevade“ süit Arvo Pärt (1935): ● Üks enimmängitavamaid heliloojaid maailmas; ● Õpetajaks Heino Eller; ● 1980. aastaö emigreerus Saksamaale; ● Lõi uue kompositsioonitehnika– tintinnabuli; ○ Tintinnabuli muusika – see on sajandite kogemusel põhinev süntees, kus keskajast pärineb astmeline meloodika, renessansist polüfoonia, klassitsismist kolmkõlatunnetus ja 20.sajandist struktuuride matematiseerimine. Omapära on seegi, et neid teoseid võib ette kanda vabalt valitud instrumentide koosseisuga. ● Sügavalt religioosne; ● Rakveres „Poiss jalgrattaga“; ● Laulasmaal Arvo Pärdi keskus;
V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on
Eriala spetsiifika tõttu on paljudes maades tekkinud spetsiaalne nimetus geotehnika insener. Need on tavaliselt ehitusinsenerid, kes on süvenenumalt õppinud ehitusgeoloogiat, pinnasemehhaanikat, vundamentide, allmaaehitiste ja teiste vahetult pinnasega kokkupuutuvate või pinnasest ehitatud rajatiste projekteerimise ja ehitamise eripära. Harvemini töötavad geotehnika inseneridena ehitusgeoloogiale spetsialiseerunud geoloogid, kes on ennast täiendanud ehitustehnika erialal. Real põhjustel on Eestis käesoleval ajal kujunenud teistsugune suhe geotehnikaga tegelevate spetsialistide vahel ehitusgeoloogide erikaal on oluliselt suurem. Üheks põhjuseks on siin ehitusinseneride ebapiisav kompetentsus, esmajoones pinnaseuuringute valdkonnas. Kui raudbetoon-, teras- ja puitkonstruktsioonide projekteerimiseks on olemas eestikeelsed originaalõpikud, siis geotehnikat käsitlev erialane kirjandus on äärmiselt kasin ja seegi lootusetult vananenud
Kultuuri hakati finatseerima riigieelarvelistest vahenditest. Lätis loodi Läti Kultuurifond ja Eestis Eesti Kultuurkapital. Need jagasid väljapaistvatele loovisiksustele toetusi, stipendiume ja preemiaid. o Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt. o Haridus ja teadus Haridussüsteem o Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid. o Leedus piirduti alguses 4-klassilise algharidusega, mis muudeti kohustuslikuks 1930.a. 1936.a. muudeti kohustuslikuks 6-aastane algharidus. Lätis ja Eestis kehtestati kohustuslik 6-klassiline algharidus juba omariikluse algaastail. Rahvuslikud kõrgkoolid
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua?
KINNITATUD keskkonnaministri 13.09.2013 käskkirjaga nr 897 POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 20142020 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD.................................................................................................4 2.1 Ülevaade poollooduslike koosluste taastamisest ja hooldamisest.....................................4 2.2 Poollooduslike koosluste inventuurid ja seire...................................................................7 2.3 Tööjaotus riigiasutuste vahel.............................................................................................7 3. OHUTEGURID......................................................................................................................8 4. TEGEVUSKAVAGA SEAT
Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik, mille rajajaks oli Hugo Raudsepp. 1930. a. keskpaigas läks olustikuline realism üle psühholoogiliseks realismiks. Suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Luules kerkis ,,Arbujate" rühmitus, kuhu kuulusid H.Talvik, B.Alver, K. Merilaas, A. Sang, U.Masing, B. Kangro. 6 Kujutav kunst Öeldi lahti seni valitsenud uusromantismist, kuid uut suunda selle asemele ei tekkinud. Maalijatest olid tuntumad A. Laikmaa, K. Raud, K. Mägi, N. Triik, P. Aren jt. Skulptoritest paistsid silma Jaan Koort, Anton Starkopf ja Voldemar Mellik. Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Esimesed eestisoost kunstnikud Köler, Weitzenberg, Adamson • 1848 – 1855 õpingud Peterburi Kunstiakadeemias • 1858 – 1862 Itaalias, Roomas • 1861 – saab Peterburi Kunstiakadeemia. Algas originaalklassis, siis kipsiklassi, siis natuurini: kõige kõrgemaks astmeks peeti antiikmütoloogiast pärit figuraalkompositsiooni. Keskkond, kust ta välja kasvab, oli iseloomustav vararealism ja romantism. Maalis "Aleksander II portree" ja "Kristus ristil", mille rahade eest sai Itaaliassa Roomasse minna. • Akadeemikuks, kui Roomast tagasi tuli. Oli tsaariperekonnas järeltulijate kunstiõpetaja ja portreemaalija. • 1862 – 1899 elab ja töötab Peterburis Kõik kolm üpris sarnased: pole keegi jõukast baltusaksastunud perekonnast. Tavalisest talupoja perekonnast. Alustas maalrisellina. Käis ka Peterburis, alguses töötas seal maalrina,
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majand
Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juures peabki olema keeruline olla Bourdieu k õrge ja madala jaotus, läbi aegade 3. Popkultuuri seostamine massiühiskonna tekkega (indrustrialiseerimine) · Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5
Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-1922) Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa, Tuglas, Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, A
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
nõu järgi. Ja näe, pesa saigi õhtuks valmis. Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3
1920. aastal kehtestati ühtluskool ja üldine koolikohustus, algul 4-klassiline, 6-klassiline. Keskõppeasutustest olid tähtsaimad 5-klassilised gümnaasiumid, mille kursus jagunes kolmes vanemas klassis humanitaar-, reaal-, klassika-, kommerts- jm. harudeks. Kõrgharidust andsid Tartu ülikooli kõrval ka Tallinna Konservatoorium ja kõrgem kunstikool Pallas Tartus. 5.2. Muusika ja teater Arenesid edasi rahvuslik muusika ja teater. 1940. Tallinnas paistis silma andekas helilooja A. Kapp, Tartus H. Eller. Sümfoonilist muusikat esitasid ,,Estonia", ,,Vanemuine" ning 1930. aastatel Riigi Ringhäälingu ja ,,Estonia" ühendatud sümfooniaorkester. Eesti teatrite tegevus hoogustus 1920. aastate teisel poolel, mil Tallinnas, Tartus ja Pärnus alustasid tegevust töölisteatrid. Nende
2 0 0 0 . A a s ta 23 Lisa 4 Küsitlus leht 1.Sugu? Mees: Naine: 2.Millal olete sündinud? (aasta) 3.Milline haridus Teil on? Põhiharidus: Kesk-/kutseharidus: Kõrgharidus: Muu: 4.Kui kaua olete elanud selles külas?(mis aastast) 5.Kas olete põliselanik ? 6.Kui olete sisserännanu, siis kas asusite elama enne või pärast 2002.aastat?(aasta kui võimalik) 7.Mis hoiab Teid selles maakohas?/ Mis põhjusel asusite siia elama? 8.Mitu liiget on Teie peres? (talus) 9.Mitu liiget oli Teie peres (talus) aastal 2002? 10.Milline on Teie arvamus küla tuleviku suhtes? 11
tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi: · tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine · Kiriku lahutamine riigist Uusromantism Dekadents See ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, esteetiline ja elutunnetuslik liikumine, vastandumine loodusele ja loomulikule, eelkõige kunst ja kunstlikkus kõiges. Dekadents, nagu kogu uusromantism, on seotud estetismi mõistega, mis rõhub, et kust ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Dekadendid on langusmeeleolude poeedid. ,,oleme loojangu, languse, hävingu poeedid", on nad end ühes manifestis iseloomustanud. Esindaja: C. Baudelaire (1821-1867), kelle ainsaks luulekoguks on sünge meeleoluga ,,Kurja lilled" (1857). Impressionism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
