Nad risid maja, mis asus jrve kaldal. Seal olid nad nnelikud. Suve lppedes lksid nad Pariisi, kus nad said vikese toa. Nad elasid hetk korraga. Kuid siiski ka nende nnehetked prdusid, Georg leidis nad les ja kskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei olnud mingil juhul nus tagasi minema. 10 peva hiljem saabus sda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Helen viidi naistelaagrisse Preneedes, Schwarts aga Prantsuse laagrisse. Scwartsil nnestus laagrist pgeneda ning Heleni laagrisse minna. Talle eldi seal, et naine on surnud. Mees ei uskunud seda ning kohtas lpuks Helenit. Schwarts elas mnda aega laagri lhedal metsas lossivaremetes ning Helen puges vimalusel aia alt lbi, et mehele sa viia. Seejrel pgenesid nad ka sealt, sest Helenil oli oht Saksamaale tagasi sattuda. Nad leidsid mblist thja villa, millesse Helen armus. Olles seal neli peva elanud lks Schwarts klla sisseoste tegema, ning kuulis, et Bordeaux'st pidavat vljuma kaks laeva
Suurbritannia kolooniad olid nt austraalias, phja-Aafrikas. 10.Mis on dominioon? Too niteid. Dominioon Briti rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtussteem ja seadusandlus. 11.Seleta mistet Briti impeerium. suurbritannia ja temast sltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle thtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada, austraalia , uus-meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari 12.Kuidas nnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Diktatuuriohuga vistlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja pahempoolsed erakonnad. 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne lekaaluka vidu ning moodustasid valitsuse.kommunistid keeldusid valitsusse minemast kuid lubasid seda toetada 13.Iseloomusta USA vabaturumajandust peale I maailmasda, too niteid. 14.Seleta mistet majanduslik liberalims. Majanduslik liberalism e
aastaringselt, kuid tenoliselt on sealsed andmed vananenud. Kivi HanerahulJlgi inimtegevusest nitab peale kohaleujunud prahi ja kaitseala sildi ka ks kivi. Sellesse on tahutud aastaarv 1887 ning mned nimethed ja mrgid, millest osa pole arusaadavad. Mlestuse on kivisse raiunud kolm meest, kes paadiga Haapsalust Muhusse tulles jid tugeva tormi ktte ning olid sunnitud maabuma Hanerahul. Nad veetsid seal 8 peva ilma sgita. Prast tuule vaibumist nnestus neil minna Saarnaki laiule, kus tol ajal oli psiasustus. Hanerahul kasvasid siis veel vga vikesed psad, mistttu puudus korralik looduslik varjualune. Psenute nneks olid ilmad 1887. aasta hilissuvel soojapoolsed.
Ristisjad (phjused,vljakuulutamine,tpsemalt 1.3 ristisda,mju euroopale) PHA SDA Kristlik petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse jrel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi rev...
vastavalt suurriigile oli poliitiline mju ja mitmeid majanduslikke eelisigusi. Nii kujunesid vlja mjusfrid: Venemaal Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal Luna-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. Nuti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898. a. nnestus reformide pooldajatel tusta 103 pevaks Pekingis vimule. Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid. ha rohkem poolehoidu vitis vabariigi idee, mida propageerisid radikaalsed jud, kelle eesotsas oli Sun Yatsen. 1911. a. puhkes Kesk-Hiinas Mandu-vastane lestus, mille kigus kukutati 1912. a. algul Qingi dnastia ja kuulutati vlja Hiina Vabariik. Sun
arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel mngis suurt solli ihukaitsevgi. Pikka aega polnud Btsantsi keisrivim pritav. Keiser mras ise endale jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa
vastuvtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite tvahendeid, ringhlinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid. Sisu Pildilise kujutise edastamisest eetri kaudu kirjutati ajakirjas Raadio 1920. aastatel, kasutusele veti sna televisioon. Esimene ulatuslikum televisiooniksitlus Kaugngemine. Pilditelegraaf ja kaugkino (sari Elav teadus nr. 29) ilmus aastal 1934. Esimese vastuvtja konstrueeris 1930. aastal V. Jaakson. Raadioamatridel nnestus 1930. aastatel vastu vtta telepilti Moskvast, Londonist ja Berliinist. Tallinna rahvalikoolis loodud televisiooni ppering (1936) korraldas avalikke telesaadete vaatamisi. Raadioamatride nitusel 1948 eksponeeriti A. Sillarti ULL-saatja antenni projekti, mida sai kasutada ka TV-saatjana, 1949 valmis tal televisioonisaatja ja -vastuvtja projekt. 1960. aastate alguses muutus televisiooni ideoloogilis-poliitiline roll, televisioon lakkas olemast uus tehniline ime. Alates 1962. aasta algusest
vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Crusoe rndas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta he Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan tagasi Gineasse minna ja Crusoe lks ka kaasa. Teel aga kohtusid nad piraatidega ja nad veti vangi. Crusoe pidi teenima piraatide kaptenit tema kodus ja kik need kaks aastat, mis ta seal veetis, mtles ta vaid pgenemisele. Lpuks nnestus tal koos mauripoisiga pgeneda. Nad hulpisid kaua oma vikese paadiga merel, kuni neid mrkas ks Ginea laev. Nad veti laeva ja laeva kapten oli nii lahke, et lasi Crusoel tasuta Brasiiliasse sita. Kapten ostis ra Crusoe kest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust ma, aga poiss oli ise nus kapteniga minema. Brasiiliasse judes li Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas vga hsti sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud kia merel sitmas. Lpuks tuli sobiv vimalus ja
kttemaksust. Raamat phines vga huvitaval sndmustikul. See rkis Edmond Dantesi elust. Ta oli 20-aastane, kui ta pulmade ajal kinni veti. Ta pandi 14 aastaks vljameldud phjustel vangi. Ta veetis enamuse sellest ajast ahastuses, vandudes korduvalt enda sdistajatele kttemaksu. Ta kohtas seal abeed, kelle nimi oli Faria. Faria haris teda ja rkis talle, et ta olevat leidnud kmnete miljonite frankide suuruse varanduse ning andis selle Edmondile. Prast 14 aastat kestnud vangistust nnestus tal lpuks pgeneda. Ta leidis varanduse, mis oli maetud Monte Cristo saarele. Saare jrgi pani ta ka enda nimeks Monte Cristo ja ostis krahvitiitli. Aastate jooksul maksis ta oma tohutu varanduse ja tarkusega vaenlastele ktte. Suurem osa raamatust rgibki Edmond Dantese kttemaksust.Raamat on vga pnev ja seal leidub palju huvitavaid seiklusi. Minu lemmiktegelane on hrra Morrel, kes oli vga aus ja avameelne inimene. Ta oli ka vga hea sjamees ja krahv Monte Cristo parim sber. Kige enam
neilt nuti selgitust, kuid kui mlemad keeldusid rkimast, siis pidi petaja neile mlemale vitsa andma ning ta tles, et Jaan saab esimesena, kuid Nirk segas vahele ja tunnistas lesse. Kui Nirk oli minema lubatud, siis lubas petaja, et Jaan vib jrgmisel sgisel uude kooli minna ja mitte enam erikooli, sest ta on testi terasest poiss. Neil toimusid teiste koolidega spordivistlused korvpallis, rahvastepallis ja vrkpallis. Korvpallis ja rahvastepallis nnestus halbade poiste erikoolil vita. Nende vistkonna kapten oli Jaan. hel htul, kui Jaan mtles koos Kodjaga ue minna, ei olnud poissi kodus ning Jaan lks teda Emaje juurde otsima, et kki ta ngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal ks tdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan pstis ta ra. Sellest, et ta tdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tdruku isa lubas ta enda juurde tle vtta ning kik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta
mitte mingisuguseid. Just see andis erilise ju islami levikule, paljud lksid vabatahtlikult le islami leeri. Kohati oli tung nii juline, et islami riigi valitsejatel tekkis raskusi riigikassa titmisega. Hiljem pti aegamda jlle makse peale panna. Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte sdade tttu Btsantsi vastu ja Umaril nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. Kik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa. Samuti suhtus Umar sallivalt teistesse uskudesse, klastades niteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid sdima viimse veretilgani. 2.3 Uthman 644
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...
de Kriemhild, kes hakkab Siegfriedele meeldima. Gnther oli nus, et tema de ja Siegfried abielluks, aga tingimus oli see, kui islandi kuningattar saab Gntheri naiseks. Tema nimi oli Brunhild. Siegfried sai koos lohe varandusega ka nhtamatuks tegeva keebi. Brunhildi polnud keegi varem kosinud, sest ta pani oma peigmehed proovile ja kui peigmees kaotas, siis tapeti peigmees. Gnther teadis, et ansid on kehvad ja kutsus Siegfriedi appi. Siegdfriedi vluasjadega nnestus katsed lbida. Pulmal Siegfried lks Brunhildi tttu. Oma edevuse tttu vttis ta kaasa endaga paar Brunhildi ehet. Oma lihtsas naiivsuses kinkis need Kriemhildile. Mnda aega elavad mlemad paarid hsti. hel hetkel naisterahvad rikuvad kik ra. Brunhild uhkustab, et ta on kige thtsam, ja Gnther on ka krgemast soost. Brunhild suhtus Siegfriedisse kui orja. Kriemhild rgib, et Siegfried oli hoopis temaga koos pulmal ja tegelikult tegi Gntheri vgiteod ra. Gnther tunnistas les.
) SMELL OF: I could smell of different flowers. (Ma tundsin erinevate lillede lhna.) SMILE AT: He smiled at me. (Ta naeratas mulle.) SPEAK OF: The book speaks of her childhood. (See raamat rgib ta lapseplvest.) SPEAK ON: He spoke on English art. (Ta kneles inglise kunstist.) SPEAK TO: Did you speak to the doctor? (Kas sa knelesid arstiga?) SPEND ON: I spent lots of money on it. (Ma kulutasin sellele palju raha.) SUCCEED IN: Ralf succeeded in making his own company. (Ralfil nnestus rajada oma firma.) SUFFER FROM: Grace suffers from head-aches. (Grace kannatab peavalude all.) TAKE PART IN: He took part in the competition. (Ta vttis vistlusest osa.) TALK TO: I talked to mother. (Ma rkisin emaga.) THANK FOR: Thank you for your kindness. (Tnan sind su lahkuse eest.) THINK ABOUT: I often think about that day. (Ma mtlen tihti sellest pevast.) THINK OF: What did you think of this film? (Mis sa sellest filmist arvasid?) VOTE FOR: I didn't vote for anybody
Indrek aga andis talle selle raha ise. Sdurid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sdurile natuke olukorda. Sdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja rgib seda ka teistele edasi. Nad jtsid hvasti ning Indrekut valdas retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hdas. 21. peatkk Mne peva prast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta vlja laenas, sest see oli tegelikult vras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja nnestus kokku ajada vaid le poole. Ka Otstaavel polnud nus talle midagi laenuks andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le. Kui tahad kellegagi sbraks jda, siis ra otsi temalt kunagi abi ja ra laena temalt raha. (Otstaavli snad) Ka tnaval kohatud koolivend Viidik ei saanud Indrekut rahaksimuses aidata. Viljasoo juurde minnes vastas see, et tema kulutab vaid naiste ja viina peale.
Peale bossi surma vttis tavaliselt ohjad le bossi vanem poeg. Kui pidi juhtuma, et varasemalt oli surma saanud bossi vanem poeg, siis vttis juhtimise le underboss. Maffial Cosa Nostra oli tutvusi ja liikmeid le maelma, kikidel tkohtadel, alates psteametist lpetades Kaitsepolitseist. Neil liikus suur info ja nad tundusid vitmatud. Nende nimi oli tundmatu kuni seniks, kui politsei vttis kinni he Cosa Nastra liikme. Politsei kasutas piinamis vtteid, et saada ktte vajaliku infot ja see neil nnestus. Toimus suur haarang maffiale Cosa Nastro, mille kigus sai surma palju mafioososi ja politseinike. Politseinikud teigd maffiale vga suurt kahju ja perekond otsustas koos oma ellu jnud alluvatega pgeneda Los Santosesse. Nd tegutseb kuulus maffia Cosa Nostra seal. [IMG]http://i35.tinypic.com/14csegh.png[/IMG] [IMG]http://i33.tinypic.com/ncy5jq.png[/IMG] Nende riietuseks on must ja samuti ka sidukiteks. Liiguvad ringi ainult suures
Nelja pevaga liiguti edasi kuni 40 km ulatuses. 20. augustil asusid 8 sakslaste korpust (6. ja 7. armee) vastupealetungile. Kolme pevaga paisati prantslased tagasi positsioonidele, kust nad rnnakut olid alustanud. Phja pool asuvad prantslaste 3. ja 4. armee ritasid anda sakslastele lki lbi Ardennide metsade, kuid ldi rohkete kaotustega tagasi.[2] Septembriks oli Saksa sjavgi saavutanud suurt edu ja lhenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel nnestus Prantsusmaal sakslased tagasi la. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti ved andsid Joseph Joffre juhtimisel lgi Saksa vgedele, nurjas Saksa sjaplaani ning mjutas oluliselt sja edasist kiku. Prast mberhaaramiskatseid tekkis kogu lnerindel positsioonisda, mille rinde pikkus oli 720 km. Tannenbergi lahingus vangivetud Vene sdurid Venemaa sjaplaan oli jrgmine: anda kigepealt lk Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati umbes 67 % olemasolevast vest
Samal ajal algas maal talurahvaülestõus, mis on tuntud kui žakerii. (Jaques kutsuti prantsuse talupoegasid). Talupojad rüüstasid mõistaid, tapsid feodaale ja põletasid dokumente, kus nende koormised kirjas. Kuid ühtset ja tugevat sõjaväge neil ei kujunenud. Saumuti jäid nõrgaks sidemed Pariisi ülestõusnutega. Pärast esimest ehmatust suutsid feodaalid end koguda, lõid talupoegade väe puruks ning surusid ülestõusu julmalt maha. Seejärel nnestus troonipärijal alistada ka Pariis. Etienne Marcel tapeti ja ülestõusust osavõtjaid karistati karmilt. PRANTSUSMAA-INGLISMAA VAHERAHU 1360- Prantsusmaa oli nõrgestatud ja pidi 1360 sõlmima Bretigny rahu ning loovutama Inglismaale suuri maa-alasid. Genreaalstaadid ei kinnitanud seda rahulepingut. Rahulepingu järgi loobus Inglise kuningas õigusest Prantsuse troonile ja Prantsuse kuningas loobus oma suvenääriõigusest Lõuna Prantsusmaa üle. Need läksid Inglise kuningale pärusvaldusena
abikaasat ootas. Nende ees ja taga sirutus maantee. kki mrkasid nad helt vikeselt krgendikult enda ees langust, mis oli nii jrsk, et torkas silma alles viieteist meetri kauguselt; peale selle tkestasid all nende teed kaks hrjarakendis vankrit. Mdasidulootuses juhtis ta auto sna teepervele, ent seejuures sitis ta kivihunnikusse. Kaks kummi lhkesid, auto lks mber ja kukkus Carnarvonile peale. Trotman lendas mitu meetrit kaugemale Meeleheitliku pingutusega nnestus Trotmanil auto krvale tmmata ja oma peremees vabastada. Viimane oli teadvuseta ja ta sda oli niliselt lakanud ttamast. Sdi olnud hrjavankrijuhid olid jalga lasknud, kuid Trotman mrkas pllul kahte tlist, kel oli veekann kaasas. Ilma pikemata haaras ta kannu ja kallas lord Carnarvonile vee nkku. Seepeale hakkas sda taas tle (P. Vandenberg, lk 10-11). Nii palju leedi Burghclerei kirjeldusest. Kindel on aga, et lord Carnarvon sai sel nnetusel raske ajuprutuse. Ta oli mnda aega pime, ta ngu oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
