1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal (2)

Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel.

• peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki
  
• Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse
  
• Seadusandlik võim – ühekojaline parlament – Riigikogu
  
• Presidenti ametit polnud
  
• EST juhtisid koalitsioonivalitsused
  
• nagu prantsusmaal – vahetusid valitsused
  
• majanduskriisiga nõuti riigipead
  
• Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti
  

Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu — ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem . Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad . Enamasti oli Rijgikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud siikski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinemid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuste keskmine elu-iga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanornmaalseks ja leidsid , et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. see sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mile tulemusena läksid paljud tehasd, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama·erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht . Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust.
Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
AlgseltVabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostamud vabadusõjalased. Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu.
Autoritaarne EST 1934-1940

• Vältimaks vabadussõdalaste võitu koondas Päts võimu enda kätte
  
• Koos Laidoneriga tehtii riigipööre, mille käigus muudeti EST autoritaarseks riigiks, mida juhtis Päts.
  
• Vaikiv ajastu
  
• Et kõik oleks kooskõlas koostati uus põhiseadus
  
• Paljudele aut. Ei meeldinud ja siis selle vastu võideldi. Tartu vaim.
  

Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda käitte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord , suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid , vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei ( Isamaaliit ), ajakirjandus allutati järelevalvele ja mitu ajalehte suleti, kõigi olulisemate asutuste, nagu ametühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nime vaikiv ajastu. Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai konstantin päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni téihtsaimaks keskuseks kujunes Tartu ning nn Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada.
EST Vabadussõda

• 28.11. 1918 Punaarmee ründas Narvat
  
• V-l oli parem tehinka + liikusid kogu aeg edasi kogu Dets.
  
• Uue aasta esimesel päeval Tallinna poole
  
• EST ei tahtnud võidelda, lahigusse suudnusid ainult ohvitserid ja koolipoisid
  
• Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner.
  
• Juurde tuli ka palju välisabi.
  
• 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu – Põhja-Eestis.
  
• 14.01 hõivati Tartu.
  
• Maa säästmiseks üritati sõjategevust viia EST välja.
  
• Lätis nõuti baltisakslaste poolt EST tagasitõmbumist.
  
• Tekkis konflik landerveerlaste ja EST vahel
  
• Kujunes Landeswheri sõda, mis lõppes EST võiduga Võnnu lahingus 23.06
  
• 1919 sõjategevus vähenes. Peale pikki arutlemist toimus 2.02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule.
  

EST välispoliitika

• Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat
  
• Balti liit – Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö.
  
• BL ei läinud läbi, lähim, mis sellele juhtus – EST-LT kaitseliiduleping 1923. – est ja läti olid liiga väikesed, et nad ei oleks suutnud nii suurt kaitset tagada
  
• 1932 EST-V Mittekallaletungileping . Olenes ainult Moskva tahtmisest
  
• 1922 RL EST ei pidanud huvituma mingitest kuludest.
  
• 1939 est-S mittekallaletungileping arvati, et EST läks S poolele
  
• Est muutus neutraalseks
  

Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Iiitu, s.o. sõlmida Soome, Eesti, Liiti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikideIe.
Teadus, tehnika, kultuur
Teadus

• Tuumafüüsika
  
• NZ-l tehti esimene tehislik tuumareaktsioon
  
• Pr. Tehti tehisradioaktiivsus
  
• Tehisained
  
• Vitamiinid ja antibiootikumid
  

Tehnika

• Elektrienergia laialdatus
  
• Auto, külmkapp, pesumasin muutusid tarbekaubaks
  
• TV saated
  
• Mootor (traktorid, kombainid )
  
• Lennundus
  

Kultuur

• 1920 – tummfilm
  
• 1930 – helifilm , mida alul ei tunnistatud
  
• kirjandus väljendas möödunud sõda
  
• kunstis – sürrealism
  
• paljud kunstnikud põgenesid New Yorki , sest kodumaal neid ei tunnustatud.
  
• USA – muusikal
  
• USA – džäss
  
• Läänest – uued seltskonnatantsud
  
• Balletimaailm – modern või klassika?
  
• USA – moderntants
  

Muutused igapäevaelus

• Uus tarbekaup
  
• Elu muutus mugavamaks
  
• Moes: naiste seelikud lühenesid, kuid moodi tulid ka poisilikud asjad + püksid ja sviitrid, lühikesed juuksed ja lokid mehed: smoking, viltkübar
  
• Naised said valimisõiguse ja töö
  

1920.-1930. aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäevaelu ning seda eriti arenenud riikides. See, mis varem tundus uskumatuma v6i millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks. Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad, külmkapid, pesumasinad, raadiod ja isegi telsviisorid. Autod, bussid , üha kiiremad rongid , suured reisilaevad andsid inimestele võimaluse rohkem reisida. Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmi- tehnika areng andsid aga riigivõimule võirnaluse mõjutada inimeste meelsust.
Kultuur EST-s

• Tekkis kõrgkultuur
  

Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuuri kontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeletesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medelit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur . Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe.
Haridus

• Eestikeeles
  
• 6-klassi!
  
• Kõrgharidusele pöörati tähelepanu
  
• Tartu Ülikool
  

Teadus

• Asutati EST teadusteakadeemia
  
• Rahvusteadus
  

Kirjasõna

• Avaldati maailmakirjandust
  
• Ajalehed ja ajakirjad
  
• Proosa ja realism
  
• Luulet mõjutas Siuru rühmitus, hiljem Arbujad
  

Muusika

• Esimene ooper
  
• Jätkusid üldlaulupeod
  

Kunst

• Tartus tehti ühing Pallas edendamaks EST kunsti
  
• Tallinnas tutvustas kunsti EST Kunstimuuseum ja Kunstihoone
  

1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade üle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Tänu Pallase Kõrgema kunstikooli ja Riigi kõrgema Kunstikooli tegevusele lisandus Eesti kunsti vanameistritele noorem põlvkond. Graafikuist saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulturitest paistsid silma jaan Koort ja Anton Starkopf.
Teater&Film

• Tallinn – Estonia, lisaks tavalisele ka ooper ja ballett
  
• Linnades – kutselise teatrid
  
• Igalpool väikelinnades olid asjaarmastajets näiteringe.
  
• Tehti ka EST näitlejate liit
  
• I täispikk mängufilm – „Mineviku varjud“ – rääkis vabadusvõitlusest
  
• Kõrge tse EST filmioperaatorid dokumentaalide vallas
  

Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näiteringe, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga. Kutselisi näitlejaid, lavastajaid, dekoraatoreid ja teisi teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, mille esimees oli tollane tuntuim lavatäht Paul Pinna. Arenes ka filmikunst . Esimene täispikk mängufilm, muistset vabadusvõitlust kajastav ,,Mineviku varjud", linastus 1924. aastal, esimene helifilm ,,Kuldämblik” valmis kuus aastat hiljem. Eriti kõrge taseme saavutasid Eesti filmioperaatorid dokumentalistika vallas.
Sport

• Spordiseltsid
  
• Populaarne – maadlemine, tõstmine ja pallimängud
  
• Osaleti Berliini OM-del kuulsust tõid maadleja K. Palusalu ja maletaja P. Keres
  

Iseseisvusaastail tekkis hulk uusi spordiseltse, nende tegevuse suunamiseks loodud Eesti Spordi Keskliitu kuulus 1940. aastal 243 kohalikku seltsi 15000 sportlasega. kõige populaarsemad spordialad olid maadlemine ja tõstmine, palju tegeldi ka pallimängude (eeskatt jalg- palli ja korvpalli ), kergejõustiku ja laskmisega. Korraldati suuri spordipidusid (Eesti mängud) ja mitmesuguseid maavõistlusi, osaleti oliümpiaméingudel ning maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Legendaarseks said maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit ( klassikalises ja vabamaadluses), ning maletaja Paul Keres, kes jõudis maailma tippmaletajate hulka.
vaikiv ajastu – Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, kui päts ja laidoner tegid 12. Märts sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte.
Sürrealism – 1920. Aastatel populaarseks muutunud uus kunsti- ja kirjandusvool. See pidas loomingu lähtealuseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunstitraditsiooni.
Landeswehr – baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, kellele Läti Ajutine Valitsus pidi lootma , sest ta polnud suutnud luua tugevaid rahvuslikke sõjajõude. Rahvaväe ja landersveerlaste vaheline konflikt oli Landerswhehr’i sõda. Võnnu lahing lõppes eestlaste võiduga 23. Juuni.
Balti Liit – 1920. Aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua balti liitu, s.o. sõlmida soome, eesti, läti, leedu ja poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus balti riikide omavaheliste lahkhelide ja venemaa vastuseisu tõttu.
aastad:
1920 – Koostati Eesti põhiseadus Asutava Kogu poolt.
1934 – Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstatin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. Märtsil sõjaväelise riigipöörde.
1937 – kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uues põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. Selle aasta pühiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts.
28.11 1918 – Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väiksearvulised üksused taanduma. Vaenlasega võitlesid peamiselt koolipoisid ja ohvitserid.
2.02.1920 – Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kertis ligi kaks kuud. Rahulepingule kirjutati sel kuupäeval alla. Leping lõpetas sõja ja Venemaa tunnistas Eesti vabariiki. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. Kell 00:45. Eesti 5-liikmelise delegatsiooni esimees oli Jaan Poska .
1932 – Ligi 10 aastat kestnud pingeliste läbirääkimiste järel kirjutati sel aastal alla mittekallaletungilepingule, milles mõlemad osapooled tõotasid austada partneri suveröönsust, siseriiklikku korraldust ja riigipiiride puutumatust, kohustusid hoiduma teineteise vastu suunatud rünnakutest ja lubasid lahendada tüliküsimused rahumeelsel tel. See kokkulepe ei taganud eesti julgeolekut.
1939 – sel aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maalimas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Suhted saksamaaga tihenesid, ükstesiele anti infot ja sõjavarustust jne.
K. Päts – riigivanem, kes koos Laidoneriga tegi 1934. Aastal sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte. Eesti esimene president , kes armastas kiitust.
J. Laidoner – Lisaks sõjategevuse juhtimisele osales sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõja kestel, Laidoner ka riiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel. Endise sõjavägede ülemjuhatajana tegi ta koos Pätsiga 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde, et vältida vabadussõdalaste võitu ja et koondada võim enda kätte.
J. Poska – Eestit esindas tartu rahuläbirääkimistel 5-liikmeline delegatsioon, mille esimees oli Poska, kes kirjutas alla Tartu rahulepingule.
E. Rutherford – Uus- Meremaal sündinud Briti teadlane, kes 1919. Aastal teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni
E. Hemingway - Vanema põlvkonna kõrvale tõusnud ere kirjanik pärast 1920. Aastaid kui kirjutati peamiselt möödunud ilmasõja tagajärgedest ja sündmustest. Esindas VIST sürrealismi.
I. Duncan – 20. Sajandi algul USA-s tekkinud modern- ehk vabatantsu looja.Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ja lähtus keha looulikult liikumisest. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid.