nõudlus ja selle tulemusena tekkisidki pangad. 6.Paast oli kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele, kuid teatud tingimustel olid lubatud erandid. Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid kala- ja taimeroad. 7.Innocentius III valitsusajal kuulutati välja ristisõda, võideldi ketserlusega, sekuti teiste riikide siseasjadesse, täiustati kirikukorraldusi. Sellel ajal oli kirikuvõim väga tugev ja sellesse usuti kindlalt. 8.Reliikviad andsid inimesele usku, inimesed arvasid, et reliikviad kannavad jumalikku väge. 9.Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naiste- ja majapidamistöid tehes. Nad pidid kodu eest hoolitsema. Tüdrukute käest ei küsitud nõusolekut abieluks. 10
Mõnikord oli ka kolmapäev. Paastuaeg oli kolmandik aastast. Paast oli kohustuslik kõigile kristlastele, kuid olid ka erandid. Vabastatud paavstust võid olla: haiguses, vaesuse vms tõttu, (st. olukorras, kus polnud võimalus toitu valida) vabastuse andsid veel raske töö ja ametikohustuste täitmine, eksisteeris ka vanuseline piir: alla 21aastase, samuti väa vanade suhtes see norm ei kehtinud. Paastutoidud: kalaja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein. 1525. aastal langes (ordumeister) Wolter von Plettenbergi külaskäik Tallinna paastuaega asjaolu, mis sundis pidusöögil küll serveerima ainult kalatoite, kuid kaugeltki mitte kärpima tarbitava alkoholi kogust. Karskusesse või mõõdukusse alkoholi tarbimisel suhtuti keskajal tunduvalt väiksema respektiga kui paastumise. 27.Linnakirjandus (fabliood, Rebaseromaan)
annaabi.ee 
