Kõrgkeskaeg (7)

Kõrgkeskaja kontrolltöö kordamiseks(õpik lk 123- 187)
1.Kõrg- ja hiliskeskaja üldiseloomustus ja põhisündmused lk 123-125.Kõrg-kiire areng, arenes põllumajandus, tekkisid linnad, edenes kaubandus, käsitöö. Kujunes välja feodaalkord , tugevnes kuningavõim. Lääne-Euroopa muutus tugevamaks. Hilis-pidurdus kiire areng, põhjus oli katkuepideemia . Feodaalkord hakkas murenema.sündmused-962-Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066-William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201-ristisõdijad asutasid riia linna.1291-moslemid vallutavad akkoni.1347-1349-katkuepideemia.1000- leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid P-Ameerikasse. 1054- Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096-UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 1198-1216-valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240-Batu- khaani väev vallutavad kiievi.1337-Saja aastane sõda. 1377-algas kirikulõhe e. Skisma.1385-Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453-türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455-1485-Rooside sõda.1480-Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L- Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia( Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad( Holland ja Belgia).Hansa Liit-tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VII- arvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud ., Heinrish IV-keiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge P-Itaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa-1176 saavutas Itaalia linnade liit, mida topetas ka paavst tema vägede üle võidu.XIII saj. Kaotas keisrivõim senise tähenduse., Innocentius III –ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg. Mõni Eoroopa valitseja tunnistas end paavsti vasalliks. 5.Ristisõdade ajend , eesmärgid,osavõtjad ( Urbanus II, Richard Lõvisüda, Friedrich Barbarossa, Salahal-Din) PÕHJENDUS JA VÕIMALUSED- Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Paavts püüdis suurendada enda autoriteeti ja valdusi. Oli vaja Euroopa kõige agressiivsemad rigid suunata sõtta Lähis-Idaga. Genova ja Veneetsia soovisd saavutada kontrolli Vahemere kaubanduse üle. RISTISÕDIJATE RIIGID- Jeruusalemma kuningriik , selle piires ka Triipoli, Antiookia ja Edessa krahvkonnad (olid tegelikult Jeruusalemmast iseseisvad). Ristisõdade tulemused §18-sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas.Veneetsia ja Genova said kaubandusliku ülemvõimu. Eluolu üparanes, idamade kultuur levis, eluviois muutus peenemaks, jügieen paranes.Idamaades-konsolideerus(tihedalt läbi käima), hakkasid kerkima fundamentalistid. Teravnesid ida ja lääne suhted. 6. Parlament Inglismaal-seisuste esindus , kutsuti kokku 1265. Seal olid suurfeodaalide, kõrgvaimulike, väikerüütlite, alamvaimulike ja linnade esindajad.talupoegi esindasid isndad. Parlamnet koosnes kahest kojast: ülemkoda(suurfeodaalid ja kõrgvaimulikud), alamkoda(teised). Parlamnet tagas kõikide ühiskonnakihtide osaluse oluliste küs. arutamisel., generaalstaadid Prantsusmaal- 1302. Kuningas philippe IV kutsus nad kokku, sest oli vaja maksude kehtestamiseks alamte nõusolekut. Kõik seisused hääletasid eraödi( aadlikud , linlased, vaimulikud). 7.Kapetingide dünastia rajamine §18-Selle rajas Hugues Capet, kes sai troonile 987. a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066-Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra.
8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19-Vasalli kohustused-järgida truudusevannet. Senjööri nõudel tulema sõjaväeteenistusse(40 päeva). Annab senjöörile nõu. Pidid senjööri vajadusel välja lunastama. Pulmakink senjööri vanemale tütrele. Põhjused- feodaalide seiklus -ja saamahimu. 9.Rüütli eetika , tiitlid §19-hertsogid-Germaani väepealike järeltulijad.Krahvid-Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende jäerltulijad.Eetika-ustavus(poliitiline- kuningale , feodaalne -oma senjöörile, kogukondlik-oma perekonnale ) heldekäelisus(sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak jagati) vahvus( vapper , aus, reeglitest kinnipidav). 10.Rüütlik saamise etapid §19-6 aastaselt läks öaps senjööri perekonda- paaž pidi õppoima armastust, häid kombeid, käis jahiretketel kaasas.13 a. Saab paažist skvaier e. Kannupoiss-ta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 18-21 a- lüüeakse ta rüütliks-viiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19-rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad.Liikmed andsid mungatõotuse. Johanniitide e. Hospitaliitide ordu. Templiordu , Saksa ordu, Mõõgavendade ordu. Moodustasid suure sõjalise jõu, kes ei kohkunud ründama tugevat moslemite sõjasalka. 12.Rüütlite relvastus-Võideldi hobuse seljas . Peamised ründerelvad olid piik, ja mõõk, hiljem võeti kas. nuiad ja sõjakirved. Kaitserelvastus-rõngassärk, peale tõmmati hele rüü. XIII saj. Lisati nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest, rinnaplaat kürass. Kiiver , millele lisati ülestõtetavad näokaitsed. Lõpupoole võeti kas. kogu keha kattev raudrüü. Kilp. , võitlusviis-vaenuväed rivistusid piikadesse viirgudesse ja jooksid siis suure hooga teineteisele vastu. Kokkusaade purunesid piigid ja siis asuti lähivõitlusse. Eesmärk ei olnud tappa vaid vangistada. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses mees mehe vastu. Kuid liiga sirgjoonile taktika muutis nad üsna haavatavaks., linnuste erinevad tüübid-tekkisid linnused , mis ühendasid elamu ja kindluse.Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega , alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniirid -Rüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks. 13.Rüütlikirjandus( Rolandi laul-Prantsuse,põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel P-Hispaaniasse frankide jäerelväe hävitasid. Karl Suure vasall Roland huklkub ja Karl Suur maksab kätte., Niebelungide laul-Saksa, Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib ta naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub hunnide kuningaga, meelitab ta mehe tapjad tolle kotta ja laseb nad tappa., kuningas Arturi lood-Artur oli suure rahvaste rändamise ajal elanud valitseja. Teda kujutati ideaalse valitsejana, teda ümbritsesid 12 ümarlauarüütlit. Rüütlid käisid retkedel ja tapsid lohesid ja halbu rüütleid. Ümarlaua rüütlite tähtsaim ül. Oli otsida Püha Graali., trubaduuride luule – Armastusluule väljendas kõige paremini daamikultust.Lõuna- Prants . Nimetati neid nii. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastusele, kirjutati ka rüütliromaane. Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. Lääne-Euroopa talupojad sõltusid oma isandates-feodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised . Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki.
15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent ) §21- Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele. Loonusrendina pidi talupoeg maksma kuni poole oma põllusaagist, sellele lisandus kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid, nt. Mune juustu, sinki ja võid. Mõisnikud nõudsid, et talupoeg jahvataks oma vilja mõisa veskis ning nõudsid selle eest lisakoormisi. Raharent- Mõisnikud hakkasid kas. talupoegade asemel palgasulaste tööjõudud. Linnad arenesid väga kiiresti. Mõisad hakkasid põllusaadusi kasvatama müügiks. Sellega kaasnes spetsialiseerumine . I ja II seisuse vajadused muutusid. Nüüd nõudsid mõisnikud talöupoegadelt raharenti. Talupojad pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid talupojad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. 16.Mõiste mõis §21-Naturaalmajanduslik suurmajand, kus tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Talupoeg oli pärisori( ta allus mõisnikule, maksis andamit ja oli sunnimaine)Küla ühiskond- 1. Talupere - peremees , perenaine , lapsed, poegade pered ja raugaeas vanemad. 2.talumajad-Kesk-ja Põhja-Euroopas ehitati pudust, Vahemeremaades kivist.3. küla-moodustasid kogukonna, peremehed otsustasid tähtsamaid asju koos ja seisid ühiselt enda õiguste eest. 4. põld-külast eemal, ühine põld, kolmeväljasüsteem(tali-ja suvivilja külviala ja kesa) 5. heina ja karjamaad .6. mets-kuulus isandale, talupojad said selat kütet ja ehitusmaterjale ja toitu. 17.Talupoegade ellusuhtumise konservatiivsus ,kirjaoskamatus ja usklikus §21- Enamik talupoegi olid kirjoskamatud. Kirjalike tekste pole säilinud ja nende elust teame läbi teiste kihtide märkustega. Neisee suhtutu üleolevalt ja põlgusega. Palju kogukonnad nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti ka suuremat isikuvabadust. Talupojad suhtusid ellu konservatiivselt. Vandae kohustuste ja töödega lepiti, uutesse suhtuti umbusaldusega. Nad olid usklikud. Nende maailmavaates põimus kristlik õpetus ja sajandite vanused rituaalid ja uskumused. Nende seas levis ka ketserlus . 18.Osata märkida kaardile tähtsamaid keskaegseid linnu ja majanduspiirkondi§22 19.Raad-keskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Sinna kuulusid rikkada kaupmehed e. Patriitsid . korporatiivsed erialaühendused( tsunft , gild )§22- Suurkaupmehed moodustasid omaette privilegeerirud ühingu suurgildi . Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena: korntrollisid tootmist, kehtestasid reglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hinna ja keelasid toota neil kes tsunfti ei kuulunud. Seda reguleeris põhikiri e. Skraa . Gildid ja tsunftid organiseerisid linna kaitset, korraldasid pidusid. Tsunfti siseasju otsustasid tsunftimeistrid. Gildidel ja tsunftidel olid oma kabelid ja kaitsepühakud. Nende liikmed moodustasid linna kodanikkonna. Linna oli kogukond mida valitsesid eesõigustatud patriitsiperekonnad.Senjööri ja linna omavahelised suhted. Linnade iseseisvumise püüdlused §22-Kogu maa kuulus maaisandatele(kuningad, suur-ja väikefeodaalid. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Väiskemad linad jäid senjööri võimu ja kaitse alla aga suuremad tunnnistasid kuninga enda senjööriks ja vabanesid nii kohaliku feodaali võimu alt. Lond ja Pariis olid pealinnad.Lombardia ja Toscana linnad moodustasid omavhel llitusid(Lombardia linnade liit-Milano), et vabaneda keisri võimu alt. XIV saj. Olid peaaegu sõltumatud linnriigid. Šveitsis sõlmisid linnad liidu mägilastega, kes kogusid tollimaksu Alpi mäekurus. Nad purustasid mitu korda Saksa keisri väed. Flandria linnu toetas Inglise kuningas, nad purustasid 1302 prants. Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22-Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga, kuid see ei olnud probleem,sest retk oli väga tulus . Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad 21.Linnade üldilme §23-Aadlisuguvõsad rajasid linnadesse enda kindlustatud majad, millega kodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid . Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli müürivööndit laiendada ning vaesed elasid väljaspool müüre agulites.Mjade taga olid pikad ajad.
22.Linnaühiskonna sotsiaalsed probleemid ja vastuolud §23-Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate sooovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielinaistega.Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad tänavalahinguid. Vaesus õi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Itaalias jagunesid linnad:keisri ja paavsti pooldajateks. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele.kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. 23. Linnarahva pidustused §23- kuna inimesed rikastusid linnas ja tahtsid seda kõigile näidata, siis korraldasid nad aadlike eeskujul pidusid. Linnavõimud andsid välja luksusmääruseid.Määrati ära kes võib kus töötada ja mis riideid kanda ja kui suurt pidu keegi pidada võib. XVI sai oli piiramise aluseks varanduslik tsensus, hiljem seisus.Peeti suuri pidustusi nt vastlakarneval(varakevadise paastu algus tähistav), peale mida oli 40 päeva paastu. Peo kavva kuulusid näitemängud(turuplatsid, gildihoovid, kõrtsid, veetavad vanksrid) Kirikutes etendati Piibli teksti järgivaid näitemänge. Hiljem etendati neid kirikuesistel platsidel.Hiljem muutusid teemad ilmalikumaks(müsteeriumid. 24. Linnakirjandus fabliood-värssvormilised lühilood,pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide esindajaid, Rebaseromaan-Pranrs eepos , loomadena olid esindatud kõik tähtsamad ühiskonnakihid: lõvi-kuningas,karu ja hunt suurfeodaale, rebane -rüütel või linnakodanik, eesel ja oinas –vaimulikud, kukk-kunigaväe trummilööja, väiksemad ollmad lihtrahvast.Edu saavutati mitte jõu vaid kavalusega.