Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus. Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu. Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. 31. Kirjelda tarbija ostukäitumist V: Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Tarbijate ostukäitumine on probleemi lahendamise või vajaduse rahuldamise protsess. Sellel protsessil on algus - inimene tunnetab mingit vajadust - ja lõpp - vajadus saab rahuldatud. Ostukäitumine sisaldab nii ostueelseid (otsimine), ostuaegseid (ostmine) kui ka ostujärgseid (kasutamine)
kui madalamate astmete puhul ÕIGE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet ÕIGE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul ÕIGE Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest ÕIGE (erinevus on suur - rahulolematus; erinevuste vähenedes rahulolu suureneb) Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust ÕIGE 1
* peamiste müügikanalite ja -viiside kirjeldusi * peamiste omaduste, tugevuste ja nõrkuste kirjeldust. 13. Kliendianalüüsi olulisus Kliendianalüüs on iga firma müügi- ja turundustegevuse strateegilise ja taktikalise planeerimise algmaterjal - see annab informatsiooni peamiste tarbijagruppide ja nende arenemise kohta. Kliendianalüüs sisaldab kõigi oluliste tarbijagruppide kirjeldusi ja analüüsi: * demograafia * elustiil * ostukäitumine * kasv/kahanemine * sissetulek * tarbijagrupi suurus 14. Toote ja teenuse erinevused ja tunnusjooned 15. Mikro- ja makrokeskkond turunduses, nende osad ja oska neid ka kirjeldada Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutumist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad:
võimalusi kui madalamate astmete puhul. VALE Herzbergi motivatsiooniteooria tõlgendab inimese käitumist lähtudes rahulolufaktoritest. ÕIGE Funktsionaalne risk tuleneb sellest, et toode võib osutuda kasutajale ohtlikuks. VALE Sotsiaalne risk väljendub kartuses, et toode ei leia teiste silmis heakskiitu. ÕIGE Psühholoogiline risk seondub hirmuga, et toote võib kahjustada omaniku mainet. VALE Kompleksne ostukäitumine esineb kõrge ostuosaluse ja alternatiivsete tootevariantide eristamise puhul. ÕIGE 1 Piiratud ostuprotsess erineb ulatuslikust selle poolest, et esimest läbitakse kiiremini. ÕIGE Ostujärgne rahulolu väljendub toote suhtes ootuse ja kogemuse erinevusest. VALE Monopoolsel turul lojaalsus ei sõltu rahulolust. ÕIGE
tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. 1. Huvigr, kelle huvid langevad kokku ettevõtete huvidega ( nt aktsionärid, pangad) 2. Huvigr, kellest ettevõte on huvitatud, kuid kes ise vahetult ettevõtte käekäigust huvitatud ei ole (massikommunikatsioonid, üldsus) 3. Huvigr, kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, kuid etteõvte neist huvitatud ei ole (võimuorganid, kohalik kontaktauditoorium) 4. Tarbijate ostukäitumine ¤ Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ettevõttele kasumlikul moel. Et seda teha, peab aga tarbijate vajadusi teadma. ¤ Majandusteadus ja statistika üritavad modelleerimise teel prognoosida ja ennustada tarbijate valikuid ja käitumist. Viimast nim ka turundulikuks käsitluseks. Tarbija ostukäitumise olemus ja üldmudel Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta
3.. Õppeülesanne: Õppija juhis: Tööta läbi 3. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused 1. Mõtesta lahti mõiste tarbija ostukäitumine. Tarbija ostukäitumine on tarbija kui ostja motiveeritud nõudlusotsuste tegemine, mis tingib tegeliku tarbimisvaliku. 2. Kirjelda ostuotsustusprotsessi. Too näiteid enda kogemustest. 1.Alguses ma mõtlen ,et kas ma üldse vajan antud toodet endale või on mul juba umbes sarnane toode olemas.(retuusid) 2.Otsin informatsiooni ,et äkki ma leian konkurentite käest odavamalt. (retuusid) 3.Kaalutlen kust ikka osta ja kas mul on ikka vaja . Äkki ootan veel ,et äkki läheb odavamaks
Tarbijakäitumine Kiire kaootiliste kasvu aastad 1991-1994 Noorusliku optimism aastad 1995-1998 · uued brändid · pallju uringuid selleks,et kaardistada brändide tuntust,tarbimist,turuosa,mainet 1995-1998 Lääne turundajad · Läänetarbijate tarbimis-ja ostukäitumine olid võõrad,tellisidmahukaid U&A (usage and attitude)uuringuid · Rahvusvahelised turundajad panustasid rohkelt reklaami ning blokeensid mõned turud(tarbijateadvuses) 1995-1998 1996.aastal tõid nii blokeeritud turu näide Leaf Oy kui ka Kalev ... 1995-1998-relansseerimise näide Näide Eestis Kalev,Mars,Snickers oli üle 40 % turust Anneke (ilma meedia toetuseta) Karuna (ulutaslik meediakampaania) Leedu brand Lineaarse kasvuaastad 2001-2008 jaemüüjate tugev...
Rühmitused, kes tunnevad ettevõtte tegevuse vastu huvi. Võivad mõjutada. Aktsionärid, ettevõtte juhid, töölised. Finants: pangad, börsimaaklerid. Kellest ettevõte on huvitatud. Massikommunikatsioonikanalid Üldsus, kujundab ühiskondliku arvamuse Kes on ettevõtte tegevusest huvitatud, aga kellest ettevõte ei ole. Riiklikud ja kohalikud võimuorganid. Tooteid ei kahjustaks tarbija tervist. Kohalik kontaktauditoorium: aktivistid. sisekeskkond. 3. Tarbijate ostukäitumine Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel, mõjurid, ostuosalus, ostuprotsess, tarbija rahulolu. Äritarbijate ostukäitumine - äritarbija mõiste ja tunnused, äritarbija ostukäitumine ja selle mõjurid, ostuprotsess. Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi.
Oluline on neid siiski teada, sest need võivad muuta tarbijate käitumist ning üleüldiseid keskkonna faktoreid, mis võivad puudutada ka tootmist ja turustamist. Mikrokeskkonna moodustavad tarbijad, konkurendid, tarnijad, vahendajad ja huvigrupid, kes mõjutavad ettevõtte võimet rahuldada oma klientide vajadusi. Oluline on neid teada, sest ettevõte saab ka ise mikrokeskkonda oma tegevusega mõjutada. 16. Tarbija ostukäitumine, mille järgi ja millal otsuseid langetatakse. Ostuosalus Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenusied otsides, ostes, kasutades, likvideerides, et rahuldada enda soove ja vajadusi. Ostukäitumine erineb ka kliendi motivatsioonist teatud vajadust lahendada. Samuti oleneb käitumine tootest endast (piim, TV) ning välisteguritest nagu ilm, majanduslik olukord jne. 17
tegeliku olukorra vahel 2. Info otsimine -mälu -välised infoallikad: tuttavad, müüjad, reklaam, ajakirjandus, internet 3. Alternatiivide hindamine kaupade väärtustamine tarbija väärtushinnangute alusel 4. Ostmine ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup 5. Ostujärgne rahuolu või rahulolematus Ostujärgne rahuolu või rahulolematus mõjutab järgmist ostu. Harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelnevast tarbimisrahulolust. Esmatarbekauba ost (puudub eelnev info kogumine ) vaadatakse : Säilivust Hinda Kogust Koostist TARBIJA KUI SÄÄSTJA Sageli tarbijad ei tarbi kogu oma sissetulekute ulatuses ja säästavad selleks, et tulevikus rohkem tarbida. Mida peab arvestama säästukoha valikul? Ohutus, turvalisus Tulusus, tulumäär Likviidsus e. sularahasus, mis näitab kui kiiresti sa saad raha sularahaks vahetada.
tarbijale ostmine võimalikult mugavaks • Pärast ostu toimus õppimine, sest kogemus on positiivne. KOKKUVÕTEKS • Tegin just sellise otsuse nagu ma tegin sotsiaalsete suhete tõttu(kultuuritegurid täpsemalt), sest ma ostsin kaupu hariduseks, väljavaadete ja silmaringi laiendamiseks • Sellel juhul mul oli dissonantse vähendav käitumine • Vajadus oli ratsionaalne • Sain suur kogemus ja võin öelda, et minu ostukäitumine on motiveeritud • Kui inimesel tekib vajadus, tekib ka motivatsioon selle vajaduste rahuldamiseks, selles juhul nii see oligi TÄNAN TÄHELEPANU EEST
on haritud, ei soovi olla manipuleeritav; valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi. 292. 293. Perekonna korral võib eristada viit rolli, mida täidetakse toote ostuprotsessi juures. · algataja - isik, kes esimesena teeb ettepaneku osta mingi toode; · mõjutaja - isik, kes otseselt või kaudselt mõjutab lõppotsust; · otsustaja - isik, kes võtab vastu ostuotsuse · ostja - isik, kes sooritab ostu; · kasutaja - isik, kes kasutab ostetud toodet 294. 295. 296. 297. Tarbija ostukäitumine 298. 299. Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. 300. 301. Sobiva turundusmeetmestiku väljatöötamine konkreetse sihtturu kohta nõuab tarbija eelistuste ja otsustusprotsessi mõistmist organisatsioonide poolt. 302. 303. Sõltuvalt tootest kulutab tarbija erinevalt jõudu info hankimisele, erinevate
Tarbijate ostukäitumine Mõjurid ja tegurid Küsitulus: Miks olete valinud einestamiseks just selle konkreetse koha? Kuidas tundsite end restorani sisenedes? Kuidas teiel sisekujundus meeldib? Kas restoran on mugav? Kuidas teiele menüü meeldis? Mida arvate menüüs pakutavatest toitudest? Kas toidu hinnad on teie arvates taskukohased? Mida arvate pakutavatest jookidest? Mida te ise telliksite? Kuidas toidud maitsesid? Kas teenindus oli hea? Kuidas hindaksite restorani? Kas külastaksite restorani uuesti? Uuringu viisin läbi suuliselt. Suuliselt küsitledes sain vastus rohkem informatsiooni ja emotsioone. Suuliselt uuringut läbi viies saab küsida kliendilt põhjalikumalt ja saab ka positiivset tagasisidet. Kliendid olid restorani ning seal pakutavate toitudega rahul. 2. Turuuuringu teostamise viisid: 1. Probleemide ja eesmärkide loomine. Siinkohal tuleb tähele panna, et...
Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis on võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne. Tarbimine on hüviste kasutamine vajaduste rahuldamiseks. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Pika-ajalisem ostukäitumine on jälgitav kõrge tarbimisväärtusega kaupade puhul. Seejuures võib kauba tarbimisväärtus konkreetse tarbija jaoks tuleneda nii hinnast kui ka kauba tähendusest selle tarbija jaoks. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest. Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava (ideaalse) ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks märkame keset suve poes imeilusaid saapaid. Kohe meenub meile, et praegused
Majanduslik keskkond - Majanduse struktuur, tsüklilisus, stabiilsus, muutused - Maailma majanduse mõju riigi majandusele Sisekeskkond • ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine – töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne • kommunikatsiooni juhtimine – oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine 3. Tarbijate ostukäitumine Lõpptarbijate ostukäitumine – ostukäitumise mudel Assaeli ostukäitumise mudel: Kõrge osalusmäär Madal osalusmäär Kompleksne Vaheldust otsiv ostukäitumine käitumine Suured toote/brändi erinevused Dissonantse Harjumuspäran
Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiižikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T- särk tekstiga “Olgem mõnusad”). Koos rolli teisenemisega muutub ka ostukäitumine. Näiteks nähti varem emarollis mitte väga saledat, põlle kandvat naist, kes suurema osas ajast keetis ja küpsetas. See roll eeldas kindlaid toiminguid ja ostusid. Kaasaegset emarolli iseloomustavad teistsugused tunnused. Need väljenduvad aja ratsionaalses kasutamises (eeltöötlemata toiduainete asemel ostetakse poolfabrikaate), laste vaimses ja füüsilises arendamises (kulutuste suurendamine huviringidele, kultuurilistele meelelahutustele, sportimisele), perekonna
7. Esindatusele- õigus võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist 8. Keskkonnale- õigus ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus Säästev tarbimine Jätkusuutlikkuse aspektid: Majanduslik: mõistlik kogum, õiglane palk, ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne: avalik poliitika kujundamine, õiglase kaubanduse standardid, õiglane naiste ja vähemuste kohtlemine, mõju õhule, veele, maale, taimedele, loomadele, inimeste tervisele Tarbija ostukäitumine Kestvuskauba ostmine: ostusoov-info kogumine(internet, tuttavad, tv, ajalehed, kataloog)-alternatiivide võrdlemine- ost- rahulolu/olematus Tunnustatud Eesti Maitse Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu Nt. Valio juust Atleet
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
teiste toodete valikud. Seda võib näha mänguasjade, riiete, jalatsite, mööbli, autode jms. ostudest, samuti erinevatest eelistustest meelelahutuse valdkonnas. Vanuse põhjal võib kujundada neli erinevate vajadustega turgu: lapsed, noored, täiskasvanud ja vanurid. Neid võib omakorda jaotada veelgi spetsiifilisemateks osadeks (näiteks liigendades laste turu imi- kute, väikelaste ja kooliealiste turuks). Enamiku inimeste elu möödub perekonnas. Seetõttu sõltub ostukäitumine suurel määral sellest, millises pereelu faasis keegi asub. Eristatakse üheksat pereelu faasi: vallalisuse periood, äsjaabiellunud (lapsi ei ole), täispere I faas (lapsed on eelkooliealised), täispere II faas (lapsed on kooliealised), täispere III faas (täiskasvanud lapsed, kes on veel vanematest majanduslikult sõltuvad), osapere I faas (vanemad elavad üksinda, kuid käivad veel tööl),
Segementeerimine ongi tarbija määratlemine vastavalt nende vajadustele, tunnustele ja ostukäitumisele. Sihtturunduse käigus tehakse kindlaks turu koosseisu kuuluvad tarbijarühmad ja tooted valmistatakse vastavalt neile sihtrühmadele. Segmenteerimine võimaldab määratleda konkurentsi ja turupotensiaali, mõista klientide vajadusi ja tarbimisstiili ning arendada efektiivsemat turukommunikatsiooni. TOOTE/TURU MAATRIKS selles on turutelje meelespeas kirjas tarbijate kategooriad, ostukäitumine, ettevõtte tüüp, tegevusharu ja demograafilised- ja sotsiaalmajanduslikud muutujad. Tootetelje meelespeas on kirjas tooted, sortimendi kombinatsioon, teenused, funktsionaallahendused ja teenused. On olemas viis alternatiivset sihtgrupi strateegiat: toote/turu konstntratsioon nt. toota valgeid kindaid arstidele, toodetele spetsialiseerumine nt. Toidukaubad, turule spetsialiseerumine nt. Õpikute turule spetsialiseerumine, selektiivne spetsialiseerumine ja täielik turu käitumine.
teenuste ja infoga. 18. Kuidas mõjutavad hoiakud tarbija ostukäitumist? Motiveeritus on oluline, kui motiveeritud tarbijad on. Aja ja sügavuse varieeruvus on vahe kas osta rutiinselt või midagi infonõudlikku. Erinevad rollid ostja ja tarbija ei ole alati sama isik. Erinevatel inimestel on erisugune tarbijakäitumine: vajadused, tuju, motivatsiooni tase Ostukäitumine on dünaamiline muutuv protsess: muutuvad keskkond, inimesed (sissetulek, elustiil, väärtused, vajadused) kui ka tooted. 19. Kuidas mõjutavad ostukäitumist välised tegurid? - üldiseloomuga tegurid (kultuuriruum, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliidrid, perekond) kui keegi soovitab, siis ostetakse spetsiifilised (situatsioon ostukohas, toote eripärad, turundusmeetmed) kui toode tundub huvitav, kvaliteetne ja
RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele. Füüsiline risk: kartus, et toode on kahjulik. Sotsiaalne risk: kartus, et toode ei saa teiste heakskiitu. Psühholoogiline risk: kartus, et toode ei rahulda vajadusi. 24. Ostuosalusest sõltuvad tarbija käitumised. Kompleksne- ostuosalus on kõrge ja tooteid tajutakse oluliselt erinevatena. Dissonantsi vähendav ostukäitumine- ostuosaluse tase on kõrge, aga ei suudeta alternatiivseid variante eristada. Vaheldust otsiv- ost on väikese riski tõttu madala ostuosalusega, alternatiivide hulk aga suur ja tarbimiskogemus puudub. Harjumuslik ostukäitumine- osalus on madal, erinevaid alternatiive tajutakse sarnastena. 25. Tarbija ostuprotsess. Üldiselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootekategooria suhtes. Spetsiaalselt planeeritud ostud: enne ostmist langetatakse otsus
suhtes. Postitsioneerimise vajalikkus: Info üleküllus, tarbija positsioneerib ka ilma turundaja abita, kuid turundaja ei soovi jätta seda juhuse hooleks. Tarbijaturu segmenteerimise alused: kliendi omadused- geograafilised(regioon, linna suurus), demograafilised (vanus, sugu), sotsiaal-majanduslikud(haridus, amet, sissetulek), isiksuse ja hoiakute tunnused(iseloomuomadused, motiivid, elustiil). Ostusituatsiooni tunnused- ostukäitumine(ostu sagedus, ostja staatus), oodatavad kasud(toote omadused, vajadused), teadlikkus ja kavatsused(valmisolek ostuks), ostutingimused(ostu ja kaupluse liik) Ärituru segmenteerimise alused: Organisatsiooni tunnused- tegevusvaldkond, ettevõtte suurus, kasutaja staatus. Kasutamise tunnused- makstav hind, lõpptarbijale suunatud, toote spetsifikatsioon. Käitumuslikud tunnused- ostupoliitika, ostja omapära, oodatavad kasud.
ja võimalikult häid hüviseid. Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija annab kasutatavate hüviste tarbimisomadustele individuaalse hinnangu. Inimesed käituvad ostmisel väga erinevalt. Palju oleneb isiksuse tüübist, samuti ostu- olukorrast ja kaubast. Kaupa, mis meie tarbimiseelarvega võrreldes on suhteliselt odav, ostame enamasti kohe ja pikalt kaalumata. Tüüpilise tarbija ostukäitumine algab ostusoovi teadvustamisest (vaata joonist). Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Näiteks nähes teisi vahetunnis pirukat nosima, tekib ka endal soov midagi põske pista. Kohe meenub, et hommikusöögist on tükk aega möödas ja kõht korisebki juba. Fakti ennast teadsime ka enne, aga konkreetset ostusoovi polnud tekkinud. Ostusoovi teadvustumisega käivitub ostukäitumine
psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased enamustarbijad 34%, hilised enamustarbijad 34%, mahajääjad 16%; muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, amatöörid) Tootega seotud käitumine: ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele üleminek); ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus, diileri asukoht); loodetavad kasud (kasud, mida saadakse kauba ostust, kasutamisest või omamisest, võivad olla kõige populaarsemad segmenteerimise tegurid; siia valdkonda kuuluvad kvaliteet, teenindus, ökonoomia); tarbijakäitumine ja kasutaja staatus (aktiivsed kasutajad, mõõdukad ja juhuslikud kasutajad, mittekasutajad);
kindlustunne. Ebakindlus suurendab ostuotsuse tajutud riski, tarbija muutub ettevaatlikuks ja lükkab harvemini ostetavate ja kallimate toodete ostuotsused kaugemasse tulevikku. Teiselt poolt riskitaju vähenemine soodustab tarbijakäitumises ostuotsuste variatiivsuse kasvu ning proovitakse julgemalt uusi tooteid üldised hoiakud, väärtushinnangud isiksusetüüp. Näiteks konformistliku isiksusetüübi ostukäitumine sõltub sellest, kas ta sooritab oste üksinda või kaaslastega jne Tarbija ja toote interaktsioonist tulenevad tegurid, näiteks ostetava toote tähtsus, osalusmäär (involvement). Mida olulisem on toode tarbija jaoks, seda suurem on planeerimise osatähtsus toote ostul, näiteks kinnisvara, erinevad finantstooted jne 43 Meie ostuotsuseid mõjutavad üldiselt -II Tootest tulenevad tegurid selle sobivus/ vastavus ootustele, tarbijate vajadustele
ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel eelarvejoon (ka: eelarvepiir) - näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida tarbija tasakaal - seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega tarbija valiku põhimõte - tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suurimat kogukasulikkust tooval viisil ehk maksimeerib kogukasulikkust ostetavastest hüvistest tarbija ostukäitumine: 1) ostusoovi teadvustamine- inimene märkab erinevust ideaalse ja tegeliku olukorra vahel. Nt laserplaadimängijal on just see heli, mida me soovime. Vajadus uue plaadimängija järele võis olla juba ammu, kuid see ei põhjustanud veel konkreetset ostusoovi. Nüüd vajadus aktualiseerus ja kui see on teostatav(on raha), siis muutub see ostukäitumiseks 2) informatsiooni otsimine- kauba omaduste ja muu teabe väljaselgitamine kõigepealt oma mälust ja seejärel välistest allikatest
Kui inimesel on kõht täis, koht, kus elada, puhtad riided ja ise puhas siis alles siis hakkavad rolli mängima muud vajadused. Kuna hambapasta on (suu)hügieeni üks osa on see esmatarbekaup ja rahuldab esmatarbevajadusi. Pasta lõppemisel on esimene automaatne reaktsioon minna seda juurde ostma ja iga endast lugupidav inimene selleta läbi ei saa. Hambapasta ostuprotsess algab tarbija vajaduse tunnetusest - tarbija ostukäitumine on motiveeritud, sest tekkinud on probleem, mis vajab lahendamist: hambapasta on otsas aga hambaid on vaja pesta! Vajaduse rahuldamiseks pöördutakse kas jaekaubandusettevõttesse, apteeki vms ja ostetakse kas juba kindlaks kujunenud toode eelnevate kogemuste baasil ja harjumuste põhjal või proovitakse hoopiski uut toodet kellegi teise soovitusel või mõjutusel. Hambapasta ostu juures võib erinevate tarbijate käitumine olla väga erinev, sest muutuvad nii keskkond, inimesed kui ka tooted
Loomulikult peab enne väga täpselt määratlema, milleks üldse andmeid vajatakse. Kui uurimise käigus unustatakse infole phinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel. 3.1 Uuringute tüübid ja teemad (R.Sirkeli järgi): 1. Tarbijauuringud (info allikaks on tarbijad vi tarbimisnäitajad ning vastavad andmessteemid) : brändide eelistus, rahulolu tootega, ostukäitumine, ostukavatsused; 2. Turu-uuringud: turupotentsiaali mõõtmine, turuosa hindamine, turukarakteristikute määramine, olemasolevate toodete nõudluse prognoosimine, turgude arengutrendide analüüs, turgude segmentimine; 3. Tooteuuringud: tooteidee leidmine, uue toote testimine, toote tuntuse ja maine uuringud, brändi loomine ja testimine, prooviturustus, konkureerivate toodete uuring, pakendiuuringud; 4
muutujate mõju ja tarbija käitumise vahel, säilitades ülejäänud autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, muutujad konstantsetena. Eksperimente võib teha kõigi amatöörid). turundusmeetmestiku elementide kohta, nagu tooted, pakend, Tootega seotud käitumine: reklaam, marginimi ja hind. Näiteks hinnateste korraldatakse ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele siis, kui tahetakse teada hinnamuutuse mõju läbimüügile, ning üleminek); reklaamiteste korraldataske, et määrata kindlaks, kas ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus diileri reklaamisõnum avaldas selle saajale soovitud mõju. asukoht); 8. Turunduse keskkond loodetavad kasud(kasud, mida saadakse kauba ostust,
MIDA TEHAKSE? Juhtimisfilosoofia visioon missioon eesmärgid (mõõdetavad) strateegiad (turundus-, juhtimis-, personalistrateegiad) äriplaan plaan korporatiivne kultuur KUIDAS TEHAKSE? 1. finantssüsteemid 2. kommunikatsiooni süsteem 3. IT-süsteemid Pank toetab pigem suurettevõtteid kuna loodab sealt suuremat intressi saada. TURUNDUSE OLEMUS turundus - tegevus, mis viib kokku ostjad ja müüjad turul toimub vahetamine: kauplemine, ostmine ja müümine eesmärgiga teha tuluaid tehinguid Mida teha, et teha tulusaid tehinguid? tarbijapoolne vaade - mida ootab ettevõtjapoolne vaade - turundus - kliendiväärtuse loomine (miks?) turunuds - reklaamitegevus (kuidas?) turundus tähendab mõista kliendi vajadusi, soove ja ootusi paremini, kui ta ise Ettevõtte turundusmeetmestik: Tarbija poolne vaade: ...
ettepanekute hindamine ja analüüs 6. hankijate valik, olulised on ka suutlikus soetada hanked õigeaegselt koos vajalike teenustega 7. hangete korra reguleerimine- mida ja kellelt osta, kuidas jaotada hanked erinevate täitjate vahel jne. 8. hanke edukuse tagasiside on vajalik olukorra kontrolli all hoidmiseks ja võimalike muutuste õigeaegseks teostamiseks. 12. Ostukäitumise klassifitseerimine ostja protsessi kaasahaaratuse järgi: kompleksne ostukäitumine, inertne ostukäitumine, margikiindumus. Ostujärgse dissonantsi tekkimise võimalus. 13. Äriturgude iseloomulikud eristuvad jooned: nõudluses, ostjate professionaalsuses, ostukogustes, ostjate kontsentreerituses jne. Ostukäitumine ja ostuotsuse tegemise protsess ettevõtete turgudel. 3 ettevõtete turu põhitüüpi: 1) kommertsettevõtete turg, 2) ametkonnaturg (riiklike asutuste turg), 3) mittetulundusorganisatsioonide turg. Tööstusliku otstarbega kaupade turu iseärasused tarbekaupade turuga
Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud.................................................................................................. 15 7.Turundustegevus ettevõttes.................................................................................. 17 8.Müügitoetus..........................
jaotada oma tooteid lõpptarbijale (edasimüüjad, logistikaettevõtted, finantsvahendajad). Huvigrupid- tunnevad huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda mõjutada. 1) Huvid langevad kokku ettevõtte huvidega- finantsringkonnad, 2) Ettevõte on huvitatud, kuid nemad huvitatud pole - üldsus, massikommunikatsioon, 3) On ettevõtte tegevusest huvitatud, kuid ettevõte nende omast ei ole. – riiklikud võimuorganid. 11. Lõpptarbijate ostukäitumine - ostukäitumise mudel Tarbija ostukäitumine on kliendi mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tegevus, mida ta teeb tooteid ja teenuseid otsides, ostes, kasutades ja likvideerides, et rahuldada oma soove ja vajadusi. Ostukäitumise mudelis on omavahel seotud kolm tegurite gruppi: individuaalsed tegurid (ressursid, vajadused, motivatsioon, isiksus, elustiil, hoiakud), välised tegurid (kultuur, sotsiaalne klass, grupimõjud, arvamusliidrid, perekond,
Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiizikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T-särk tekstiga "Olgem mõnusad"). Koos rolli teisenemisega muutub ka ostukäitumine 24. Ostukäitumise individuaalsed mõjurid Vanus ja pereelu tsükli faas Inimesed tarbivad tooteid sõltuvalt oma vanusest. Väga varases nooruses tuli arvatavasti kõikidel
ja käitumisele. Sihtturu valik võib olla kas ühesegmendiline (üks toode ühele turule) või mitmesegmendiline ja kokku võib eristada sihturu valikul viit võimalust. Mitmesegmendiline sptsialiseerumine: turujärgne spetsialiseerumine (teatud tarbijale) tootejärgne spetsialiseerumine koguturu katmine. Lõpuks tuleb igal sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon (positsioonimine). 5. Tarbija ostukäitumine Mõeldakse kõiki neid tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Ostja karakteristikud on järgmised: Tarbija ostuotsustusprotsess algab enne ostuotsuse langetamist ning jätkub pärast ostu sooritamist. Ostuotsustusprotsessi iseloomustada järgnevalt: 1. Ostueelne etapp 2. Ostmise etapp 3. Ostujärgne etapp Iga toode või teenus ei eelda ostmise käigus ilmtingimata kõikide kirjeldatud etappide läbimist
• Loetelus kasuta kuulikesi ja too need üks teise alla • Iga 350 sõna tagant too üks pilt või video oma ajaveebi • Kasuta alati ajaveebis numbreid, ehk 2, mitte kaks. Segmentimine on tarbijate rühmitamise meetod. Tarbijad jaotatakse ühe või mitme tunnuse alusel rühmadesse. Ühte rühma ehk segmenti kuuluvad tarbijad on valitud tunnuste järgi sarnased. Segmentimise aluseks on tavaliselt tarbija vajadused ja eelistused, ostukäitumine. Turu segmentimise protsess 1. kvalitatiivne uuring 2.kvantitatiivne uuring 3.analüüs 4. segmentide realistlikkuse hindamine 5. profileerimine Segmentidele esitatavad nõuded Mõõdetavus; Segmendi atraktiivsus; Sihtrühma kättesaadavus; Piisavus ja kasumlikkus; Tulevikuväljavaated; Turundusprogrammi atraktiivsus Segmentimine B2C(tarbija) turul • Demograafiline Sugu; Vanus; Rass; Rahvus; Amet; Haridus; Sissetulek; Perekonnaseis ja pere elutsükkel; Religioosne
) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused kijad ostujõud dajad rendid dajad R ostukäitumine raha raha G FIRMA H U V I G R U P I D Tootmis- Finant- Personal Asukoht R&D Maine võimalused seerimine SISEKESKKOND Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, mida
jaotus). Segmenteerimise aluseks on üldjuhul tarbijate sarnased omadused ja vajadused. Peamised segmenteerimise alused/tunnused tarbijaturul jagunevad kahte põhigruppi kliendi omadustel põhinevad ja ostusituatsioonil tuginevad tunnused. Kliendi omadused Ostusituatsiooni tunnused Geograafilised: Ostukäitumine: - regioon - ostu sagedus - linna suurus - ostja staatus (püsi- või juhuklient) - turu tihedus - ostja suurus Demograafilised: Oodatavad kasud: - vanus - toote omadused
tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine); kuidas, mida ja kus inimesed ostavad (ostukäitumine); kuidas inimesed kasutavad ostetud toodet (kasutuskäitumine). Teine samm peaks olema turu põhijoonte analüüs, mis peaks sisaldama turu suuruse ja selle kasvuvõimaluse määramist, tulukuse ja kulukuses hindamist. Teatavasti määrab turu suuruse nõudmine. Analüüsi lähtepunktiks võib olla tegelik nõudmine, mis väljendub kogukäibes. Hinnangud turu suuruse kohta võib leida statistikaameti allikatest või kaubandusassotsiatsioonide arvutustest
tarbijate eelistusi. Kasutuskäitumine. Toode kasutamine, eesmärk, ajastus ja hulk. Turu segmenteerimisel on oluline tarbijate vajaduste uurimine ja mõistmine. Seetõttu peab ettevõte klientide võitmiseks ja säilitamiseks oma turu segmentideks jagama ning töötama välja vastavad eristumist võimaldavad strateegiad. Turu segment on kindlalt määratletud kliendigrupp, keda iseloomustavad sarnased vajadused, ostukäitumine ning grupile omased identifitseerivad iseloomustavad tunnused. Demograafilised Tarbijate vajadused tegurid Elustiili mõjud Kasutuskäitumine - vanus -vanus - hoiakud - kogus - sissetulek - väärtused - kasutamise aeg - perekonnaseis - tegevusalad - kasutamise sagedus
Kõige alguses tuleks täpselt ära määratleda, millise kliendiga on üldse tegemist, kas: eratarbijatega või ettevõtetega (milliste ettevõtetega?). Sihtrühmaanalüüsi juures võiks tähelepanu pöörata eelkõige alljärgnevatele küsimustele: Kui suur on sihtrühm? Sihtrühma iseloomustus? Milline on tarbijate ettekujutus ideaalsest tootest? Tarbimisharjumused (intensiivsus, sagedus, juhuslikkus jne)? Tarbijate kvaliteedi- ja hinnateadlikkus? Tarbijate ostuhoiakud ja ostukäitumine? Sihtrühma soovid ja ootused turul? Milliseid teenuseid oodatakse enne ja milliseid pärast ostu sooritamist? Kuidas hangib sihtgrupp informatsiooni konkreetse toote kohta? Kui lojaalsed on kliendid? Millest see tuleneb? Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut? Lokaliseerimine kus sooritatakse ostud? Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis? Harjumused, huvid, hinnangud, soovid?
Kõige alguses tuleks täpselt ära määratleda, millise kliendiga on üldse tegemist, kas: eratarbijatega või ettevõtetega (milliste ettevõtetega?). Sihtrühmaanalüüsi juures võiks tähelepanu pöörata eelkõige alljärgnevatele küsimustele: Kui suur on sihtrühm? Sihtrühma iseloomustus? Milline on tarbijate ettekujutus ideaalsest tootest? Tarbimisharjumused (intensiivsus, sagedus, juhuslikkus jne)? Tarbijate kvaliteedi- ja hinnateadlikkus? Tarbijate ostuhoiakud ja ostukäitumine? Sihtrühma soovid ja ootused turul? Milliseid teenuseid oodatakse enne ja milliseid pärast ostu sooritamist? Kuidas hangib sihtgrupp informatsiooni konkreetse toote kohta? Kui lojaalsed on kliendid? Millest see tuleneb? Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut? Lokaliseerimine kus sooritatakse ostud? Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis? Harjumused, huvid, hinnangud, soovid? Sihtrühma põhjalik iseloomustamine aitab paremini mõista ja rahuldada tarbijate vajadusi
majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale Antud tegevusalale sisenemist mõjutab hetkel peamiselt toitlustusasutuste majanduslik olukord, kuna inflatsiooni tõttu on mõjutatud nii hinnad kui tarbijate ostukäitumine. Teisalt sunnib olukord toitlustusasutusi tegema ümberkorraldusi kontseptsiooni ning töökorralduse suhtes, lähtumaks pakkumisest/nõudlusest, tasuvuspunktist. Statistikaameti andmetel 2012 a I kvartalis kasvas välisturistide arv. Turistide arvukus mõjutab ka toitlustusasutuste käivet/kasumit. Teenindusettevõtete kindlustunde indikaator on alates 2010.a. tõusmas. 3.3Tegevusala arengutendentside analüüs
5) kuidas kasutatakse tagasisidet Vajadused Ühe kauba kasulikkus võrreldes teisega on see, kus ühe kauba eest makstav täiendav rahaühik annab ka täiendava kasulikkuse. Kuid siinjuures on eeldus, et raha püsiks ühesugusena. Reaalselt see aga nii ei ole, sest rahaühiku väärtus langeb kogu maailmas. On ka teised probleemid: hindade tõus , mis tuleneb mitmetest teguritest nagu tooraine kallinemine, monopolism. Tarbijate ostukäitumine algab problemi teadustamisega. Inimene märkab erinevust ideaalselt soovitava ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi teadustamisele järgneb info kogumine. Esimesena peab tarbija meenutama, mida ta teab sellest kaubast üldse: millised on teised sarnased kaubad, palju nad maksavad, kus neid müüakse. Seejärel pöördutakse väliste infoallikate poole. Kui info on juba tarbija teadvuses ja ta eristab seda teistest toodetest, siis on teatud tõenäosus, et ta ka selle ostab.
Seejuures on tarbijate hinnangud sellele, mis võiks olla rohkem või vähem kasulik, küllaltki erinevad ehk iga tarbija hinnang tema poolt kasutatavate hüviste tarbimisomadustele on individuaalne. Ettevõtjal on väga oluline tajuda tarbija ostukäitumist ja etape ( vt joonis 3) Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis osutus selliseks nagu lootsime. Kui ostetud saapad vastavad meie ootustele ja rahuldavad meie vajadusi, ostame ilmselt edaspidi sama firma saapaid. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Joonis 3. Tarbija ostukäitumise etapid. Ülesanne 4. Tihti on meie ostukäitumine harjumuspärane tegevus, kus pikemalt mõtlemata lihtsalt ostame, juurdlemata, kas konkreetne ost meile kõige kasulikum on
- toodete ja sortimendi planeerimine (tootmisprogrammi käivitamise lähtealus!) - hinnakujundus - müügitoetus (reklaam, müügiedendamine, suhtekorraldus) - turustamine (jaotuskanalid) EDUKA TURUNDUSE ALUSEKS ON PÕHJALIKULT LÄBIMÕELDUD TURUNDUSKONTSEPTSIOON. Sihtturu määratlemine 1. Geograafilised tegurid; 2. Demograafilised tegurid; 3. Majanduslikud tegurid; 4. Sotsiaal-kultuurilised tegurid; 5. Ostukäitumine; 6. Muud tegurid. Turul, mida ettevõtja ei tunne, ei saa ta edukalt müüa. Oluline on info kogumine, et teha häid otsuseid. STRATEEGILINE MÕTLEMINE Strateegia seisneb püüdes mõista, kus sa paikned tänases maailmas. (Jack Welch) Kus oleme? Kuhu tahame jõuda? Kuidas sinna jõuame? Ettevõtte väliskeskkond · Ökoloogiline · Tehnoloogiline · Majanduslik · Sotsiaalne · Juriidilne (õigusaktid, aga ka valitsus.
) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused kijad ostujõud dajad rendid dajad R ostukäitumine raha raha G FIRMA H U V I G R U P I D Tootmis- Finant- Personal Asukoht R&D Maine võimalused seerimine SISEKESKKOND Joonis 2. Turunduskeskkond Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, mida
surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83). Tarbija ootab teenindajatelt tähelepanu, tunnustust, hoolitsust, abivalmidust, vajaduste ja soovide rahuldamist ning probleemide lahendamist. Kui midagi läheb ostmisel või tarbimisel valesti, tahab tarbija kuulda vabandusi ja eeldab kahjude heastamist (Vihalem 2008: 74). 11 1.2 Tarbija ostukäitumine, -eelistused ja nende muutumine Erinevad allikad sisaldavad erinevaid nägemusi, milliseks võib muutuda meie elu, kui arvutid, kohalikud ja satelliitvõrgud on saanud meie elu igapäevaseks osaks. See, mida täna võib leida miljardär Bill Gatesi kodus, võib kümne aasta pärast olla tavaline peaaegu kõigi keskklassi kuuluvate inimeste kodudes (Kotler 2002: 206). Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ettevõttele kasumlikul moel (vt Tabel 1)
x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute toodete turule toomisel, hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon.
annaabi.ee 
