· Järelikult peab riik teatud määral majandusse sekkuma. · Pangandus kõik pangad kinni avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused · Põllumajandus ettepanek põllumehele: vähend tootmist- riik maksab hüvitist= hinnad tõusevad, farmerite sissetulekud kasvavad · Tööstus - uued töökohad - reguleer tööjaotust, sissetulekuid - korraldati hädaabitöid = kasvas inimeste ostujõud · Abivajajad - töötute abiraha - vanaduspension - vaesemate perede toetus = suurenes vaesemate ostujõud Suur depressioon-maailmamajanduse kriis (1929-1933), mille kutsus esile krahh Wall Streetil ületootmiskriis majanduskriisi vorme, mis tekib siis, kui toodetakse rohkem, kui ühiskond tarbida suudab. Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse,
1.Mida peetakse Suure depressiooni põhjusteks? Suurt tööliste vallandamist, sest siis töötajate ostujõud vähenes ja paljud inimesed olid näljas. Igas majandusharus tekkis ületootmine. Ebamajanduslik käitumine, suur börsikrahh/osteti odavalt aktsiaid ja müüdi kallilt maha. Milline neist oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et tehaste pankrotti minek, sest selle tagajärjel ostujõud vähenes. 2.Roosevelti reformid. Täida tabel. Panganduses President sulges kõik pangad ja keelas taasavamise vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tegti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisti.
investeeringuid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks rahuldamata nõudlus. Kiirustati tarbima ja lihtsalt kulutama. Tarbijad võtsid peaaegu kõik tooted vastu, mis tulid üle laguneva müüri. Erasektorile piisas eduks vaid kiirest ja leidlikust tegutsemisest. (TNS Emor, 15.02.2001) 2.2. Kiire kaootiline kasv: 1992-1994 Sellel ajajärgul suurenesid pakkumised plahvatuslikult, tekkis suur nõudlus, mis sai küll esmaselt rahuldatud. Kuigi tarbijate ostujõud oli siiski veel madal, püüti siiski proovida uusi igapäevaseid kaupu. Edu langes osaks massturu kaupadele ning välismaised pakendid oma atraktiivsusega ning meediatoetusega lõid kõrvale samaväärsete tarbimisomadustega Eesti oma põhitoiduained. Moraalselt vananenud kaubad tõrjuti välja: searasv asendus taimeõliga, või margariiniga. Turunduslik võtmesõna oli jaotus ehk esindatus müügivõrgus. Initsiatiiv oli hulgimüügifirmade käes
SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS Majanduse 1920-ndate aastate teisel poolel oli väga kiiresti arenenud. Inimeste ostujõud oli märgatavalt suurenenud, osteti rohkem ja ka toodeti märgatavalt rohkem. Paraku oli see majandusedu näiline. Tekkis majanduskriis. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. Mis oli selle põhjustanud? Sel ajal kui majandus oli tõusuteel, toodeti kaupu rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Selleks et neid osta võeti palju laene ja ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. Samas
Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Nõudlus teatud toodete ja teenuste kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. NÕUDLUSSEADUS MIDA KÕRGEM on hind, seda VÄIKSEM on nõutav kogus. Nõudlust mõjutavad tegurid : *kauba hind *tarbija ostujõud ( nõudluse struktuur ) *teiste kaupade hinnad ( asendus ja täiendkaubad ) *tulevikuootused ( tarbija tulevane sissetulek ) *tarbijate arv ( mõju kogunõudluses ) *tarbijate individuaalne maitse ja eelistus Hinnamõju inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem, kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. ( hindade suur tähtsus ) Ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud. ( Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. )
Turundus Personaalne Personaalne d d Tootme hind Tootme hind Tooraine Toore odavam, kuna Toore odavam, kuna kõrge, kuna kõrge, kuna hankimine ostujõud kõrgem ostujõud kõrgem ostujõud madal ostujõud madal Ettevõtlus. Vastutus · Omaniku vastutus vastutab oma varaga. Ei vastuta ettevõtte maksejõuetuse tekkimises · Juhatuse liikme vastutus vastutab oma varaga juhul kui tekitab ettevõttele tahtlikult kahju. · Vastutus investorite ees · Vastutus töötaja eest · Vastutus klientide ja tarnijate ees · Vastutus ühiskonna ees · Vastutus keskkonna ees Ettevõtlus. Pankrot · Pankrot on juriidiline protsess · Pankrot on püsiv maksejõuetus · Juhatuse liige teeb kohtule
vastavalt sellele neid ka toodetakse, kui on tootele nõudlus. Näiteks: kui jäätise hind langeb, siis inimesed suudavad jäätist rohkem osta ja samas saadakse seda juurde toota. 8.Mille poolest erinevad nõudlused ja soovid? Näiteks sa võid soovida endale luksusautot või rõivastega täidetud kappi, kuid majandusteaduse jaoks, nõuad sa neid asju ainult siis, kui sa neid soovid ja suudad neid osta kaa. 9.Selgita lehe pöördel järgmisi mõisteid. Asenduskaup, ostujõud, hinnamõju, nõudlus Asenduskaup-on kaup,mida on võimalik asendada mõne odavama või tervislikuma tootega. Ostujõud-nõudlus, mis on rahaga tagatud. Hinnamõju--Inimesed ostavad odavamaid tooteid ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinnaga, kuid muud tingimused jäävad samaks Nõudlus- teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega, kindlal ajahetkel.
__J_2. Käiberaha B. Kõik, mida tavaliselt võetakse vastu maksetena kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks, sest tal puudub järgmine raha omadus: a. stabiilsus. b. jagatavus. c. vastupidavus. d. äratuntavus.
MUUDATUSED EESTI MAJANDUSES XX. SAJ ALGUSES PROBLEEMID MUUDATUSED · Palgaline tööjõud · Uus tehnika ja uued põllukultuurid · Piimakari · Linnad kasvasid kiiresti · Maapuudus (lihtrahvas ei · Erinevad tehased, vabrikud (suurettevõtted) saanud maad jurde osta) · Arenes kaubandus, eriti sisekaubandus (kasvas ka ostujõud) · Tööjõud tuli sisse · Raudteede ehitamine -> suurenes inimeste liikumine -> suhtlemine aktiivsemaks -> [hiskonna · Tooraine tuli sisse (militaarse kultuuriline areng (ideed ja arvamused) tööstuse arenemine) (Raudteedega kerge piima edasi transportida) · Talusid osteti palju ...
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering
väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides;territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. Firma tegevuse etapid : 1)Uurimis-ja arendustegevus – Paigutatakse teadusparkidesse. Nõuab suuri kapitaliinvesteeringuid ja kvalifitseeritud tööjõudu. 2)Detailide ja sõlmede valmistamine – Vajab palju odavat tööjõudu. Sageli paigutatakse uusindustriaalmaadesse. 3)Monteerimine – Tarbija lähedale.Oluline on tarbija ostujõud. 4)Müük ja hooldus – Etapp paigutatakse turgude lähedusse, et transpordile oleksid kulutused väiksemad.Vajab odavat tööjõudu. Tuntumad rahvusvahelised firmad – coca-cola, Dell, Samsung, Sony, Nestle, Philips, Johnson&Johnson jne.
MAJANDUSLIKUST KESKKONNAST TINGITUD OHUTEGURID Alla Matejuk Anne Voit Katrin Pääsuke Jelena Vilkel -Jelfimova MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslik keskkond väljendub seostes regiooni-, riigi- ja maailmamajandusega. oPeamised tegurid: •välisinvesteeringute hulk •elanike ostujõud ja laenukoormus •laenu saamise võimalused •töötuse tase •inflatsiooni tase •intressimäärad •palkade tase •valuuta stabiilsus •riigieelarve tasakaal •välisriikide majandusolukord MAJANDUSLIK KESKKOND • Väliskeskkond, kus on: • Majandusliku kasvu soodustavad tingimused • Majanduslik sõltumatus • Motivatsioon töötamiseks • Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng
fikseeritud vahetuskursi süsteem. 8 Eesti krooni = 1 Saksa mark. Vastavalt rahaseadusele peavad kõik käibele lastud Eesti kroonid olema tagatud kulla või välisvaluuta reserviga. Ringluses olevat raha saab suurendada ainult Eesti Panga reservide muutumisel. Ostujõud Ostujõud on mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk. Inflatsioon Inflatsioon on majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus. Deflatsioon Deflatsioon on üldine hinnataseme alanemine. Tarbijahinnaindeks Tarbijahinnaindeks saadakse teatavate ostukorvi (THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1
teenuste eest tasumisel. intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelgi teisel oma vara kasutada. lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise. tulumäär likviidsus säästude ja muu vara rahaks muutmise hõlpsus; näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. ostujõud nõudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk. kaubakrediit võimalus osta kaupu või teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem. preemia (kindlustuspreemia) kindlustuse eest makstav makse. Preemia on hind, mida inimesed maksavad kindlustuse eest. universaalpangandus süsteem, kus pangad tegutsevad kõigis finantsvahendussektorites,
huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad: Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur, perekondade suurus, sündivus, haridustase jne. Huvi pakuvad nii praegune olukord kui ka muutumistendentsid. Majanduslik keskkond: inflatsioon, sisemajanduse koguprodukt, tööpuudus, intressimäärad, palgatase, väliskaubandus ja valuutakursid, elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika, erinevate majandusharude (nt meie potentsiaalsete tellijate) olukord. Poliitiline keskkond: parlamendi, valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine Euroopa Liiduga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide (roheliste liikumine, tarbijakaitse jt) tegevus jne. Looduslik keskkond: loodusvarade olemasolu ja ammendumine, saastatus, looduskasutuse reguleerimine.
Monopol on firma mille toodet rahvas peab ostma. Turumajanduse puhul otsustavad kõik ise, mida, kuidas ja kas toota või müüa. Kasumi teenimiseks peab müüa omahinna müügihinnast madalamal hoidma. Ostja ja müüja vabadus teeb võimalikuks turutasakaalu tekke. tootjad ja müüjad peavad arvestama turunõudlusega, sest tarbijal on võimalus sissetuleku järgi valida asenduskauba või täiendkauba vahel. Turg on seotud ka riigikodanike sissetulekuga. Kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Majandus määrab ka riigi kaubanduse, demokraatlikes riikides valitseb majanduses liberalism ehk rahval on õigus otsustada ning seda kaitseb riik..
Suurimad riisi tootjad: Hiina, India, Indoneesia. Kohvipuude kasvupiirkonnad : Lõuna- ja Kesk-Ameerika, Kagu-Aasia, Ida-Aafrika. Suurimad kohvipuude tootjad: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia. 11)Arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine, mida võimaldab kaasaegse teaduse ja tehnoloogia kasutamine või loodusolud. Toidu ja toiduainete suur kadu töötlemisel, aegumisel, varutakse rohkem kui jõutakse ära tarbida. Ületootmist püütakse riiklikult reguleerida. Paljude ostujõud võimaldab osta rohkem kui organism vajaks, mis põhjustab ülekaalulisust, eriti laste ja noorte hulgas. 12)Arengumaades on põllumajandussaaduste alatootmine, mida põhjustavad: 1. nälgijate vähene ostujõud, vaesed ei suuda osta. 2. säilinud on vähetootlikud tootmisviisid 3. maa puudus, mis on tingitud ülerahvastusest 4. liiga kiire elanikkonna kasv, mis on tootmise kasvust ees 5. halvad loodusolud ei võimalda harida suuremaid pindu ega suurendada karjamaade pindala 6
Sissejuhatus majandusse III & IV osa Nõudlus, pakkumine ja turuhind Viimsi Kool 10ml 2018 Nõudlus ja pakkumine Nõudlus https://www.youtube.com/watch?v=QRA5H3_zssU Pakkumine https://www.youtube.com/watch?v=qkOAv7I00tI Nõudlus ja pakkumine Leiame vastused küsimustele: · Mis on nõudlus? · Mis on nõudluselastsus? · Mis põhjustab nõudluse muutust? · Mis on pakkumine? · Mis on pakkumiselastsus? · Mis põhjustab pakkumise muutust? · Kuidas kujuneb välja turuhind? · Milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus NÕUDLUS on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. NÕUDLUSSEADUS ütleb, et madalate hindadega ostavad inimesed rohkem kaupu ja teenuseid, kui kõrgete hindadega. Kolm tegurit selgitavad, miks inimesed nii käituvad: ostujõud, vähenev isiklik väärtus ja asenduskaubad. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb ...
30.09.2015 Ettevõtlus ja turundus III Ott Alemaa IDEEDE hindamine Väärtuspakkumise põhiküsimused Väärtuspakkumise karakteristikud • Millist VÄÄRTUST me kliendile pakume? • Uudsus • Teostatavus, tõhusus, kättesaadavus, kasutatavus • Millist kliendi PROBLEEMI me lahendame? • Standardiseerimine • Vastavus probleemile • Millist kliendi VAJADUST me rahuldame? • Disain • Bränd, staatus • Milliseid TOOTEID/TEENUSEID (võ...
18-aastastele lastele on tasuta Luminor Deebetkaardi kuuhooldustasu on 1.20 . 7. Samas rubriik minu raha. Mida ,,see võimaldab" teha? Eelarve täitmine. Seal saab lüüa kokku oma tulud ja kulud ning on näha kas on raha puudujääk või mitte ja kui palju seda puudu jääb. http://www.minuraha.ee/minu-raha/ 8. Tarbijahinnaindeks ja ostujõud. Selgita mõisted. Eesti Statistikaameti koduleht: Tarbijahinnaindeks (lühend THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Ostujõud on toodete/teenuste hulk, mille saab osta ühe rahaühiku eest www.stat.ee Rubriik otsi statistikat>kalkulaatorid 9. Milliseid majanduslikke näitajaid/majanduslikke teemasid on võimalik uurida Statistika- ameti kodulehelt? Too mõned näited. Kuupalk, rahvaarv, töötuse määr transport, ehitus
ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade hinnad päev päevalt tõusevad, kuid teenitud palga eest saab endale vähem lubada. Teisalt võib inflatsioon ka riigile halvasti mõjuda.
Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele) Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused Jäätise hind Jäätiste arv nädalas 12 2 10 3 8 4 6 5 4 10 2 15 Hinnamõju tegur · Ostujõud Nõudlus, mis on rahaga tagatud. Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Vähenev isiklik väärtus näit. kui autokütus on väga kallis tehakse ainult hädapäraseid sõite, kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite. · Kahanev piirkasulikkus kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui pakkkus eelmine. Kasut hindade langemise vajalikkuse selgitamiseks.
Kilpailu Konkurents Oman alan tavarat ja palvelut Oma valdkonna kaubad ja teenused Muut rahankäyttökohteet Muud raha kasutusalad Julkinen valta Avalik võim Lainsäädäntö ja verotus Õigusaktid ja maksustamine Talouden kehitys Majanduse areng Työllisyys ja ostovoima Tööhõive ja ostujõud Tekniikan kahitys Tehnika areng Uudet kekinnöt ja teknoloogiat Uued ja tehnoloogiad MARKKINAT JA KYSYNTÄ Turg ja nõudlus Yrityksen markkinoinnin perusta ovat markkinat (=asiakkaat) Ettevõtte turunduse alus on turg (=kliendid) Potentiaaliset ostjat tarkoittavat kaikkia mahdollisia ostajia. Potensiaalsed ostjad tähendavad kõiki võimalikke ostjaid
Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur) · Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad) · Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind. · Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele. · Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused · Ostujõud nõudlus, mmis on rahaga tagatud. · Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. · Väheneb isiklik väärtus
ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu NT: eesti post, eesti raudtee 4. Mille alusel saate väita, et me elame turumajanduslikus ühiskonnas? Toodangu määrab turg, hinda määrab turg, hinda määrab turg, valik on lai. Rohkem kui üks pakkuja. 5. Alternatiivkulu ja asenduskaup. Üht ja sama ei saa kasutada kahe erineva toote tootmiseks. Tuleb valida üks. 6. Mis mõjutab nõudlust ja pakkumist? Hind, kvaliteet, tuleviku ootused, ostujõud, teiste kaupade hinnad 7. Eraomandi kolm vormi? Kinnisvara (maa, majad); vallasvara(liigutatav auto); vaimne omand(retseptid, lüürika, kirjandus) 8. Hinna kujunemine? Materjalidest, tootmiskuludest ja kasumist(5-20%)
Suur Depressioon kujutas endast 1929. aasta börsikrahhile järgnenud võimast majanduskriisi. Majanduskriis puhkes kuna väärpaberiturgu oli tabanud krahh kokkuvarisemine ning sellele järgnes võimas majanduskriis ehk järsk majanduse langus. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, inimesed jäid tööta, enamik tehaseid ja vabrikuid jäi täielikult või osaliselt seisma. Kaupade hinnad langesid, töölised vallandati, vähendati tootmist. Inimestel puudus sissetulek. Kuna elanikkonbna ostujõud langes järsult ja inimesed ei suutnud enam endistviisi osta, siis kandus ületootmine kõikidesse majandusharudesse. Hiljem polnud inimestel ka süüa, halvimal juhul mõni suri nälga. Osad jäid ka kodudest ilma. Arvati et süüdi oli ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Peapõhjuseks on pakutud seda, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Kui riik oleks kehtestanud rikastele suuremad
Turg on see, kui inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetuslepinguid. Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ja mida tarbitakse tootmise käigus. Nõudlus on teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus on, et inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinna eest rohkem kui sama kaupa kõrgema hinna eest. Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid ehk kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindadega soovitakse müüa rohkem tooteid kui madalamate hindadega. Turupakkumine oleneb kindlast ajahetkest. .Majandussüsteem Omand . Tootmine (mida? kuidas?). .Vahetus (kellele?) Turumajandus Eraomand Ettevõtja Turg
vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära. Inimene säilitab oma ostujõu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult juhul, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasvu. Inflatsioon mõjutab elukallidust, mida Eesti Statistikaamet mõõdab tarbijahinna indeksiga (THI). Toimetulekuressursid jaotatakse 3'e kategooriasse: *rahaline tulu (töötasu, intressid, tulusiirded jne.)*füüsiline vara(maa, eluase, kestvuskaubad)*vaimne vara(teadmised, oskused, sots.kontaktid). tänapäeval ei räägita enam absoluutsest
Millised täpsemalt? Jan Kober: Neid on palju, kuid ma pakun, et neist kõige laastavamaks saab majanduspoliitiline needus inflatsioon. Mida see meie riigiga teha võib? Jan Kober: See muudab kogu meie ühiskonda, hävitades keskklassi jõukuse, stabiilse ühiskonna aluse. Varsti töötavad kõik Saksamaa trükikojad 24tundi ööpäevas. Täisvõimsusel, kusjuures. Ma ei imestaks, kui need rahatähed oleksid vaid ühepoolsed. Näiteks võib ka väheneda elanike reaalne ostujõud ja ettevõtete investeeringud. Majanduskasvu aktiivne toetamine intressipoliitika abil rahamassi suurendades ei saa olla keskpanga põhieesmärk, sellise poliitikaga tehakse majandusele kasu asemel pigem kahju.
RAHA Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks
Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflats...
6.slaid Arenguetapid: 19. sajandi lõpp - 1917 - Sotsialistliku mõtte sünd, eraldumine kommunismist. 1917 - 1945 - Sotsiaaldemokraadid hakkasid pooldama rahvuslust 1945 - 1970ndad - Keinsluse põhimõttete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970 - 1980ndad - sotsiaaldemokraadid loobusid riigistamisest 1980ndad - tänane päev - tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine (Keinsluse põhimõte: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive)
kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Raha on- arvestusühik,vahetusvahend,maksevahend,hoiustamise ja laenamise vahend,kaup. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale. Maksumäär on protsent, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga
ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist hoopis seda, et Eesti ettevõtted on igasuguste Venemaa poliitikatega karastunud ja saavad hakkama ka teistel turgudel. Kokkuvõttes hinnatakse sanktsioonide mõju Eesti majandusele pigem tagasihoidlikuks. Märkimisväärne mõju impordikeelul on pigem konkreetsetele ettevõtetele ehk siis peamiselt alkoholi, piima- ja kalatootjatele. Reaalselt nõrgeneb aga hoopis Venemaa ja Vene turg, nõrgeneb ka rubla ja väheneb vene kodanike ostujõud. Samuti suurendab see Venemaa rahvusvahelist isolatsiooni ja töötab nende enda huvide vastu, lüües üles niigi kõrge inflatsiooni. Kremli eesmärk võib küll olla karistada Euroopa Liitu, kuid kõige rohkem kannatavad tarbijad. Jah, sanktsioonid mõjutavad küll Eesti majandust negatiivselt, kuid see efekt ei pruugi olla väga pikaajaline ja on ilmselt suhteliselt tagasihoidlik.
konstruktivismi mõjul seisukohast, et sotsiaalprobleemid sõltuvad ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist . Sotsiaalprobleemid on nt :vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid ja iive . Tänu tehnika kiirele ja tugevale arengule on paljudes kohtades asendatud inimesed masinatega. Nii on jäänud paljud ilma tööta. Tööpuudusega väheneb ka tarbija ostujõud ning see annab ka ettevõtetele vähem tööd, mistõttu võib see viia nende sulgemiseni ja viibki. Ilma tööta on isegi kõrgharidusega noored, töövõimelised inimesed, kuna ei ole piisaval töökohti nende poolt õpitud erialadele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
Uuringu eesmärk: Leida peamised juhtmevaba elektriautode laadimisjaama rajamisettevõtted, selgitada välja nende tugevused ja nõrkused võrreldes AS Elwoga, ning tuua välja AS Elwo konkurentsieelised. Metoodika: sekundaarsete andmete annalüüs. Konsultant teostab iseseisvalt uuringu. KONKURENTSIANALÜÜSI TULEMUS Ülevaade üldisest konkurentsiolukorrast: Juhtmevaba elektriautode laadimisjaama ehitajate turg on väga kontsentreeritud. Tarbijate ostujõud on väga varieeruv, ning turul tegutsevatel ettevõtetel oleks suhteliselt suur tegutsemisvabadus, kuna Eestis pole siiamaani isegi katsetatud juhtmevabu elektriautode laadimisjaamu. Teisalt on sellisele turule sisenemine küllalt keeruline, sest tuleks leida usaldusväärne seadme tootja ning samas tuleks koolitada välja tööjõud, kes oskaks paigaldada antud seadmeid õieti. Samas kui arvestada et tuleviku trend on bensiini- ning diiselmootorite ümbervahetamine
kujundavad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad ja müüdavad kogused. Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus – on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel. Hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pakkumine – on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus kahandab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tootmis- ja müügikulud, hinnangud tuleviku osas ning teiste kaupade hinnad.
Kuidas nõudlus ja pakkumine määravad hindu Essee Nõudlus, pakkumine ja hind on omavahel tihedalt seotud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Nõudlus määrab ära ostujõu, mis käitub nõudluse muutudes järgmiselt: ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek – erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad – teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad või üldsegi mitte seotud.
Kontrolltöö - Majandus 1) Mis on majandus? Majandus - valdkond, mis tegeleb tootmisega, teenindusega ja kauplemisega. (vihik) 2) Võrdle omavahel turu- ja plaanimajandust. Millised sarnasused? Millised erinevused? Nii turumajanduse kui ka plaanimajanduse puhul riik reguleerib tootmist. Plaanimajanduse korral määrab riik ka toodetele ja teenustele hinna. Mõlema majandusmudeli puhul on sarnane, et kasumit soovib saada nii müüja kui ka tabija. 3) Turumajanduse põhijooneks on konkurents. Kes konkureerivad turul kelle pärast? Miks on konkurents vajalik? Turul konkureerivad müüjad ostjate pärast - mida rohkem inimesi kaupa või teenust tarbib, seda edukam on ettevõte. Konkurents on vajalik, et klient saaks valida endale sobiva hinna ehk üks ettevõte ei saa hinda lõputut kõrgele tõsta. Samuti tagab konkurents selle, et kaup oleks kvaliteetne. 4) Mis vahenditega saab riik majandust mõjutada? Riik saab kehtestada pi...
• Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus. • Hinnastabiilsus tähendab pikaaegsete inflatsiooni ja deflatsiooni perioodide vältimist. • Mõlemal juhul majandustegevus aeglustub: inflatsioon vähendab varade väärtust; deflatsioon puhul lükatakse tehingud edasi, töötus suureneb. • Majandusele on kasulik, et hinnataseme muutus oleks väike. • Väike hinnakasv soodustab tõhusat rahakasutust. Et raha ostujõud ei väheneks, on raha omanikul otstarbekas suunata see tagasi ringlusse. • Kui hinnatase üldse ei muutu, siis tekib oht, et majandustegevuse vähenemine ka väga väikeses ulatuses võib viia hindade languseni. Hindade edasist langust oodates lükkavad tarbijad tarbimis- ja investeerimisotsuseid edasi, põhjustades sellega edasise hinnalanguse. Hinnastabiilsus soodustab majanduskeskkonda ja majandustegevust, sest..
Trantspordi firmad kolivad naaberriikidesse, kus on odavad kütus. Aktsiisi tõusu põhjendatakse riigi eelarves tekkinud aukude täitmiseks, mis on tingitud perede toetust suurenemisest. Kuid ei võeta avesse suuri peresi, kes elavad maal ning tööl on vaja käia linnas igapäevaselt. .Ei arvestata sellega, et Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Huvilised Eesti kodanikud Ettevõtted Eesti riik Eetilised probleemid Riigi poolt mitte arvestamine kodanikega Otsus on seadulik, kuid ebaeetiline. Ei võetud arvesse rahvaarvamust ning ei räägitud sellest, et kütuseaktsiisiga tõusevad ka teised hinnad.
soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval graafikul, mis liigub paremale alla ja näitab hinna mõju koguse suhtes. Hindu mõjutavad tegurid Ostujõud Vähenev isiklik väärtus Asenduskaupade olemasolu Nõudluse hinnaelastsus Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta kaupa või teenust. Kui mõju on suur, on nõudlus elastne ehk iga väiksemgi hinna muutus mõjutab oluliselt ostetava kauba kogust. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus
tema arendatud on tänapäevane arusaam inflatsiooni ja rahapoliitika sõltumatust valitsusest, argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu. Temanimeline auhind antakse välja vabaduse edendamist eest. ,,Kapitalism ja vabadus". 9. J Keynes. Peetakse tänapäevase makroökonoomia rajajaks. 1936 ,,Tööhõive, intressimäära ja raha üldteooria". Osales IMF-i loomises. Keinsismi põhimõtted: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive. Vahendeid majanduskriisist välja tulemiseks: pankade päästmine e rahasüsteemide ümberkorraldus; ei tohi karta eelarve puudujääki; tarbimist tuleb stimuleerida kasutades nt hädaabi töid. 10. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Kulla puuduseks jällegi: tuleb tükeldada, mõõtühikuid ei olnud, väärtuse küsimus. Seetõttu minnakse üle sellele, et hakatakse tootma kuldmünte – hakatakse müntima – vermima. Kuld ja kuldmündid on endiselt kaupraha (kasutatav kaubana ja rahana). 2 Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, mille väärtuse määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. Esimesed mündid pärinevad aastast 700 eKr (esimesed leiud). Leitud Kreeka ja Lüüdia aladelt. Kuldmünte hakkas valmistama kirik (st tellis selle töö). Seda seetõttu, et kirik oli rikas. Seoses müntimisega probleem, et tekkisid valerahategijad. Valerahategijaks samuti kirik. Nüüd tekkis vajadus defineerida, mis on õige ja milline vale raha. Hakkas tekkima huvi varade hoidmiseks turvalises kohas. Kirik hoidis oma varasid hoidlates.
Selleks, et teenida kasumit peab olema müügihind omahinnast kõrgem. Kui ostjal ja müüjal on majanduslik vabadus muutub võimalikuks turutasakaalu kujunemine. Samuti peavad tootjad ning müüjad arvestama turunõudlusega. Tarbijal on võimalus valida oma sissetuleku järgi, kas tal on tarvis osta asenduskaupu või on ta võimeline endale lubama täiendkaupu. Turg on tihedalt seotud ka riigikodanike sissetulekuga, ostujõuline nõudlus mõjutab turgu oluliselt, kuna kõrge ostujõud elavdab majandust, madal aga kahjustab seda. Riigi majandus määrab ka sealse kaubanduse, demokraatlikes riikides on majanduse suund liberaalne ehk riigi majanduses valitseb liberalism. Liberalism tähendab, et rahval on õigus otsustada majanduses ning seda kaitseb riik. Turumajandus ei tähenda mitte majandusliku regulatsiooni puudumist, vaid selle regulatsiooni kasutamise mehhanismi ja olemuse demokraatlikkust.
1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe inimese kohta. Inflatsioon Inflatsioon on hindade tõusu periood, mille ajal raha ostujõud langeb. Tööviljakus ehk tootlikkus Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu - muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad - põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus - tehnoloogilised muudatused Tootlikkust on võimalik arenda välja usaldusväärne tarnijate võrk; tõhustada kui
· Paik kus kohtuvad kaupade ja teenuste ostjad ja müüad. ·Kindlate reeglite alusel toimib tootmine ja kauplemiseks tänapäeval sõlmitakse kõigepealt kaubandusleping, siis vaadatakse kes mida tarnima hakkab. 5 Turunõudlus on ostjate ostusoovid. Nõudmine on kaubakogus mida tarbijad soovivad ja saavad osta olemas oleva hinnaga kindlal ajal ja kindlas kohas. Turunõudlust kujundavad: · kaubahind · tatbija soovid, vajadused ja maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekutase · tuleviku ootused · teiste kaupade hinnad 6. nim 7 põhjust, mis puhul võib turul nõudmine kasvada ja kahaneda. · Asenduskaup on odavam · täiendkaup kallineb · ilmastiku tegurid · kaup on hooajaline · Reklaamid mõjutavad · Kaubaväärtus kahaneb laos seismisega · inimeste sissetulek on vähenenud 7. Pakkumine on toote hulk mida müüad pakuvad erinevate hindadega kindlal ajal ja kindlas kohas. Pakkumist mõjutavad:
• Mida kasulikum ja vajalikum toode on, seda rohkem on inimene nõud selle eest maksma. • Kui üks toode on kallis, on võimalik see asendada teise kaubaga. Sel juhul tegemist ASENDUSKAUBAGA. Nt ostad vorsti asemel juustu. • Rahapuuduse korral võib ka TÄIENDKAUBAST loobuda. Nt sööd võileiba ilma vorstita. • Nõudluse puhul ei piisa vaid soovist, vaja on ka raha, mis võimaldaks kaupa osta. • Nõudmisi, mis rahaga tagatud, nimetatakse OSTUJÕU NÕUDLUSEKS. • Ostujõud kasvab, kui inimese sissetulek suureneb ja hinnad jäävad samaks. • Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine võrdsustunud, nimetatakse TURUTASAKAALUKS. Tasakaalustamiseks on vajalik, et tootjaid oleks mitu ehk turul peab olema konkurents. Konkurentsi liigid Kirjuta iga liigi alla iseloomustavad tunnused Konkurents Konkurents puudub Täielik konkurents Piiratud konkurents
Hind reguleeritakse nii nõudjate kui pakkujate seisukohalt. Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused. Müügihind- rahasumma, mis katab muutuv- ja püsikulud ning toob ka kasumit. Turuhind on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Riiklikult reguleeritav hind- valitsus kehtestab kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda( nt . elekter.) Nõudmist , mis on rahaga tagatud, nimetatakse ostujõuliseks nõudluseks. Ostujõud kasvas siis ,kui inimese sissetulek tõuseb ja hinnad jäävad samaks. Olukorda kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna . Täieliku konkurentsi puhul on turul palju sarnase võimsusega ettevõtteid , kes pakuvad sarnaseid tooteid ning hinnad kujunevad vabalt nõudmise pakkumise põhjal. Mastaabisääst ettevõttelaiendes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad.
2.3 Ettevõte tulevikus Meie ettevõtte plaanib tulevikus saada tööstuslikuks ettevõtteks s.t , et hakkame ise tootma taskuseadmeid. Kui äri edeneb üllatavalt hästi, siis kindlasti laiendame nii tootmist kui ka tegevust. 2.4 Turg tulevikus Kui äri edeneb hästi, siis laiendame turgu ka mujal maailmas, eelkõige Euroopas(Läti, Leedu, Poola), siis juba Ameerika Ühendriikides. Leiame, et Aasias pole praegusel momendil veel mõtet tegutseda kuna ühiskonna ostujõud on väga madal võrreldes arenenud riikidega. III. KONKURENTS 3.1 Konkurents Eestis on taskuseadmete edasimüüjaid vähe, meie teada vaid 3 tükki Elisa, EMT, Tele 2. Eelnimetatud edasimüüad pakuvad väga väikest valikut. Seetõttu leiame, et üks suur telefonide edasimüüja kuluks kindlasti Eestile ära, eriti selline, kelle kaudu oleksid kättesaadaval keerulisemad taskuseadmed (Pihuarvutid), sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
