Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolipedagoogika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline peaks olema õppeviis?
Vasakule Paremale
Koolipedagoogika #1 Koolipedagoogika #2 Koolipedagoogika #3 Koolipedagoogika #4 Koolipedagoogika #5 Koolipedagoogika #6 Koolipedagoogika #7 Koolipedagoogika #8 Koolipedagoogika #9 Koolipedagoogika #10 Koolipedagoogika #11 Koolipedagoogika #12 Koolipedagoogika #13 Koolipedagoogika #14 Koolipedagoogika #15 Koolipedagoogika #16 Koolipedagoogika #17 Koolipedagoogika #18 Koolipedagoogika #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
pdf

Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks

TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu dedukt

Tehnoloogia
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka - Kas oli demokraatlik ühiskond ?

AR U T L U S AJ A L O O ST V AN A- K RE E K A- K AS O L I D E M O K R A A T L I K Ü H IS K O ND ? Ateenas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508-507 enne Kristust. Võib päris kindel olla, demokraatia ei t e k k i n u d t ü h j a l t k o h a l t j a s i i s v õ i b k a v ä i t a , e t d e m o k r a a t l i k u d p r i n t s i i bi d o l i d mi n g il k u j u l j a mi t t e a i n u l t A t e e n a s v ä lj a t ö ö t a t u d j a li n n -r i i k i d e j u h t i mi s e l p r a k t i k a s k a s u t u s e l j u b a e n n e s e d a r e f o r mi g i . S p a r t a o l i v a ll u t u s t e l p õ h i n e v j a s p a t i a a d i d e ü l e mv õ i m u s ä i li t a mi s e l e suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava v õ i mu g a k u n i g a t , 3 0 - l ii kme li n e v a n e m a t e n õ u k o g u ( g e r u u s i a ) j a i g a l a a s t a l r a h v a s e a s t v a l i

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Ristsõnade vihik

Türi Põhikool Ristsõnade vihik Autor: Jane Kägu Türi 2012 Sisukord Ristsõnad............................................................3-7 Vastused..............................................................11-17 3 Aste Paremale 2. -7 absoluutväärtus on 4. Arv mida astendan 5. Iga arv astmes 1 on võrdne arvu 6. -2 on arvu 2 7. Alus koos astendajaga 8. Arv, millega astendan Alla 1. Kui astendaja on 0 siis aste võrdub 3. Negatiivse aluse kirjutan 4 Protsent Paremale 4. Osa jagatud tervikuga on 5. Osamäär korrutatud tervikuga on 7. 75% tervest on 8. Tervik jagatud osamääraga on Alla 1. Tuhandik osa tervikust on 2. 25% tervest on 3. Protsentides antud osamäär on 6. 50% tervest on

Matemaatika
thumbnail
4
doc

Ergonoomika ja tööohutus tööstustes

Referaat Ergonoomika ja tööohutus tööstustes Koostaja: Kursus: Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Tööstuses omab ergonoomika väga tähtsat, kui mitte isegi strateegilist osa. On oluline, et töötajaid ei kimbutaks seljavalud, tööõnnetused, haigused ega muud tervisega seotud probleemid. Vajalik on küll kohe alguses ettevaatlik, täpne ning hea tervisega personal muretseda, kuid kui ei hoolitseta heade töötingimuste ning tööturvalisuse eest, võivad varsti töötajad lahkuda või neist jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Põhilised vigastused, mis tekitavad suuri

Ohuõpetus
thumbnail
3
docx

Ristsõna

Pärnumaa Kutsehariduskeskus RISTSÕNA Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10.Mis peab olema tööruumis ehitajal kindlasti tagatud? 11.Asi, mida metsamees peab metsas olles alati kandma? 12.Füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 13.Isik kes kontrollib tööohutust? 14.Töörõivas, mida on soovitav jahedal ja talvisel ajal kanda? 15.Mida me tavaliselt kustutame? T Ö Ö T I N G I M U S I Ö Ö T Ö Ö T Ö Ö B �

Tööohutus ja tervishoid
thumbnail
10
docx

Kiviaeg Eestis

Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr ­ 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr ­ 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr ­ 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur ­ 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur ­ 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur ­ 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht ­ vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja-

Ajalugu
thumbnail
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
thumbnail
2
docx

Algustäht

Kasuta tumedalt trükitud sõnades suurt ja väikest algustähte õigesti. Kui vaja, lisa jutumärgid ja sidekriips. 1. Tähistasime rahvusvahelist raamatuaastat kirjanduskonverentsiga lugemine on nauding. 2. Raamatupood rahva raamat asub sõpruse puiesteel. 3. Lugesin raamatukogus ajakirja keel ja kirjandus. 4. Õpetaja soovitas lugeda läbi E. M. Remarque'i romaani läänerindel muutuseta. 5. Juhanile ei tulnud meelde, mis teose tegelane on kupja-prits. 6. Konflikt põhja- ja lõuna-korea vahel ähvardas maailma uue sõjaga. 7. Pühade puhul heisati eesti riigilipp. 8. Selle aasta 23. juunil möödub võnnu lahingust 93 aastat. 9. Linnakodanikel paluti võidupüha tähistamiseks paraadi vaatama tulla. 10. Spordimuuseumis sai uudistada suusatamise mm-võistlustel võidetud medaleid. 11. Gerd Kanter tahab kindlasti võistelda londoni olümpiamängudel. 12. Minu vanaisa ja vanaema kuulavad meelsasti ansambli kuldne trio muusikat.

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun