Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Koolipedagoogika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline peaks olema õppeviis ?
 
Säutsu twitteris
 
 
 
   T A L L I N N A   P E D A G O O G I K A Ü L I K O O L   
                                           
            TÄISKASVANUTE  HARIDUSE  KESKUS 
 
 
 
 
                                                                                                             
 
        
 
 
 
 
                                   Tiit Marrandi 
 
                     
  V Õ I M A L U S T E S T    M U UTA     TÖÖ    —      JA 
  T E H N OL O O G I A Õ PE T    Õ PI LA SE KE SK SEM AK S  
                       N I NG     D ED U K TI IV SE MA KS  
                             
                           
                                       Täienduskursuse  lõputöö 
                           (Koolipedagoogika  21.03. … 29.08.2002.a.) 
 
 
 
 
                                                                 Juhendas: Mag Kalle Vana 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                       Haimres, 
                                                          2002 
 
 
 
 
 
 
                                                                     -2- 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
         S i s u k o r d  
 
 
      S i s s e j u h a t u s   … … … … … … . . … … … … … … . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . … . . 3    
  I  E r i t e l u       … … … … … . … … … … … … … … … … … . … … … … … … . . . . . … 5  
     1.1.Õppeviisist  .……………….……………………………………………………….…..5 
1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist  ……….……………………5 
1.1.2. Õpilasekesksus uues  riiklikus õppekavas  ……….……..…..….6 
1.1.3.  Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus  ......………………….…….....…7 
     1.2. Joh. Käis  õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 
   II  S ü n t e e s     … … … … … … … … … … … . … … … . … … … … … … … . . . .   … 1 1  
           2.1..Tööhüputees teema empiiriliseks uurimiseks  ……………………..… .....11 
   2.1.1.  Hüpotees ………………………………....….……………….……...…11 
 2.1.2.Õppeviis   ……………………………………….……………….…. ...….11 
            2.1.3.Tööjuhendi prototüüp  ………………....…………….………….........12 
      K o k k u v õ t e  ………………………………………………………………......19      
      K a s u t a t u d   k i r j a n d u s   ……………………………………….................……..…21       
 
 

 
 
 
      
 
 
 
 
                                              
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
                                                                     -3- 
 
 
 
 
  S i s s e j u h a t u s  
 
 
Kasvatuslikke  valikuid  saab põhjendada  vaid lapse vajadustega,  huvidega  või 
siis  kasvuga  (Hytönen,  2000:8).  ―Kõik  see,  mis  l a e p s e l e   v a r e m   v õ i   e h k  
h i l j e m   k a s u k s   t u l e b 
,  on  aluseks  tema  v a j a d u s t e g a   seostatavatele 
väärtushinnangutele‖.  Turumajandusühiskonnas  on   tööhõive   kindlustamine  nii 
indiviidile ,    ühingule  kui  ka  etnosele  eksistesiaalslt    v a j a l i k .  Tööhõive  on 
subjekti  jätkusuutlikusprioriteediks.  Üha  globaliseeruvas  tootmises  mõjutavad 
edukust:  poliitika,  lobitöö,  rahvuslik  innovatsioonisüsteem  ja  hoiakuline 
innovaatilisus
indiviidi: 
ettevõtlikkus, 
i n n o v a a t i l i s u s 
tema 
isiksuseomadused , kompetentsus,  avatus  uutele  teadmistele .  Samuti on oluline 
ülalnimetatute    teatav  kooskõla  ühiskonnas  *.  Muutused  toimuvad  ühiskonnas 
teatavasti  vaid  subjektiivsete  tegurite  kuhjumise kaudu ( Hegel ). 
 
Aktiivsuspedagoogika  loob   loovust ?  ―E.  Torrance  väidab,  seitsmes  erinevas 
kultuuris  läbi  viidudud   loova   mõtlemise  võrdleva  uurimuse  alusel,  et  loov 
mõtlemine  võ ib   p id u rd u d a   nendes  kultuurides,  kus  lapsevanemad  ja 
õpetajad   esitavad   lastele  kõrgeid  nõudmisi    ja  kontrollivad  põhjalikult  nende 
tegevuse tulemusi‖ ( Heinla , 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a  pürgimusteks on 
lapse  omaalgatusel  ja    aktiivsusel   rajanev   õppeviis,  lapse  lähendamine 
ümbritsevale    ühiskonnale,  tema   kasvatamine   iseseisvaks  indiviidiks,  lapse 
sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen,  2000: 9). 
 
Loov  inimene  suudab  hoomata  nähtusi  nende  dünaamikas.  Klassikalise 
hermaneutika  põhipostulaate  on  seisukoht,  et  kõige  mõistmisel  on  aluseks  nn     
―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid 
igasuguse  mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab  arusaamist  (Blacker, 
97:2).    ―Selleks.  et  mõista  näiteks  teksti  või  isikut,  peab  mõte  liikuma  üldiselt  
üksikule  –  d e d u k t s i o o n     ja  seejärel  tagasi  –  induktsioon.  Teksti  puhul  on 
üldiseks  keel,  milles  tekst  on  kirjutatud,  kirjatraditsioonid  mida  sellel  ajajärgul 
tavatseti, teksti  autorit  puudutav teave‖. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, 
oskusteabe  /pro   tehnoloogia /,  mikrolülituste  õppimisel  on  üldiseks  ka  
keskkonna     ruumisuhted   ja  nende  d ü n a a m i k a .  Kui  detailist  /pro  lülist/ 
sovitakse ―aru saada‖, siis on   üldiseks   mehhanism.  
 
Selles lõputöös nähakse  p r o b l e e m i     selles, et:  
Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks – Käsitöö kõrval – 
mille  sisuks  on õppija   teadvustatud seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise 
käelise   tootva   tegevuse  ning    töökeskkonna  vahel,  kuid  samas  ei  ole    selle 
efektiivsemaks  muutmise  võimalusi  seni  Eestis  piisavalt  uuritud.  Selline  väide 
põhineb  Tallinna  Pedagoogikaülikooli  ja  Tartu  Ülikooli  raamatukogude 
kataloogiandmetel. 
 
 
 
*olu: 2002. juunikuul on Eesti väliskaubandusebilansi defitsiit 1,7 miljardit EEK –i 
( Aktuaalne  Kaamera, 05.08.02).  
 
 
 
 
                                                                      –4– 
 
 
 
Milline  peaks  olema  õppeviis?  Mõtlemine  õppeviisi  valikule  viib  reale 
küsimustele: Milliseks kujuneb valitud õppeviisi tulemuslikkus  õppetöös; õppuri 
lähemal  ja  kaugemal  eluetappil?  Millistes    isiksuse  –  ja  isikuomaduste 
valdkondades  ning  millises  ulatuses  on  muutused  soovitutele  vastavad  ja  mis 
on  valiku  varjukülgedeks?  Millist    õpikeskkonda,    õppevormi  valida,  milline 
peaks  olema  õppevara?  Kui   radikaalne   tohiks   muudatus   olla,    kui  palju 
õnnestub  traditsioonilisest  säilitada? 
 
Selle  töö  e e s m ä r g i k s   on  aktualiseerida:  Milliseid  on  võimalusi    Töö  –    ja 
tehnoloogiaõppe õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks muutmiseks, millest 
saaks  alustada.    Millised   toimingud   ja  vahendid  on   muudatuste   läbiviimiseks  
vajalikud.  Kas  ja kuidas peaks edaspidi sellel uurimisteemal jätkatma.  
 
On püstitatud järgmised ü l e s a n d e d 
  uurida  traditsioonilist  töö  –  ja  tehnoloogiaõpet  ning  tuginedes   teooriale
püstitada  õpilasekesksema  ning  deduktiivsema  õppesisuga  õppeviisi  
empiiriliseks uurimiseks tööhüpotees; 
  analüüsida töö – ja tehnoloogiaõpetuse   õppevara ja võimalusi õpikeskkonna 
paremaks õppevaraliseks ettevalmistamiseks; 
  koostada püstitatud tööhüpoteesi ja teooria alusel   õppevara prototüüp;  
  teha  ettepanekuid   sellealase  uurimistöö   jätkajatele ja otsustajatele. 
 
 
 
Selles  töös  kasutatakse,      ülesannete    lahendamisel,  kvalitatiivseid 
u u r i m i s m e e t o d e i d :  
  kontentanalüüsi —   hinnates erinevate kirjalike allikate sisu; 
  SWOT – analüüsi —   kasutatakse valikuid tehes ja otsustades; 
  interpreteerimist —  tõlketöödel;  
  sünteesi — tööhüpoteesi, õppevara prototüübi ja järelmite koostamisel. 
 
 
 
Selleks  tööks  püstitatud    ülesannete  lahendamisel  on  a lg ma te r ja l id e k s 
Kirjalikud,  nii  traditsioonaalsed  kui  ka    virtuaalsed,  Tööõpetuse  eestikeelsed 
õppematerjalid: 
õpikud,  töölehed,  töövihikud,    lüümikud,   veebilehed .  Muukeelne  (ingl.) 
analoogiline  õppevara.    Seadused  ning  määrused  mis  õppeviisi  valikut 
reguleerivad. Erialane õppe – ja teaduskikjandus. Erialase töö ja elukogemus. 
 
 
 
T ö ö  ko o s se i su s  on Eritelu ehk analüütiline osa ja Süntees, ehk koostav osa, 
mis kätkeb tööhüpoteesi teema empiiriliseks uurimiseks, õppeviisi kirjeldust ning 
tööjuhendi  prototüüpi.  Töö  lõpeb  Kokkuvõttega,  mis  sisaldab  olulisemaid 
järeldusi ning ettepanekuid. 
 
 
 
 
 
 
                                                                     -5- 
 
 
I  E r i t e l u  
 
1.1. Õppeviisist 
 
―Õppeviis 
 
tuleneb 
õppeideoloogiast 
ja 
sisaldab 
õppestrateegilist 
eesmärgistamist,  vahendite  loomist  ja  soetamist,  ressurside  jaotamist,  jõudude 
paigutust (õpikeskkond) ja õppe makromenetlust (Türnpuu, 2002: 1).   
Õpikeskkonna  loomisel  on  eesmärgiks  teatav  ―  ruumikeskkond,  õppevara, 
inimkeskkond‖ ( Läänemets, 2002:2). 
 
Selles  töös  pakuvad  erinevad  õppeviisid  huvi  õppevormi  õpilasekesksuse  ning  
õppesisu dedudseeritavuse   seisukohast .  
 
 
1.1.1. Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist   
 
 
Traditsioonilisest õppeviisist annab ülevaate seadustatu  analüüsimine. Töö – ja 
tehnoloogiaõppe  /Tööõpetuse/    korraldus    on  seadustatud  Eesti    põhi  –  ja 
üldkeskhariduse  riiklikus    õppekavas  (edaspidi:Erõ  ).  Sätestatud  on  õppingute 
ajaline jäotus: ―igal aastal 16 tundi üldtehnilist ettevalmistust, 18 tundi puidutöid, 
18 tundi metallitöid ja 16 tundi valiktöid‖ (Erõ: 2082).  Kui pole selleks võimalusi, 
võib  puidu  –  või  siis  metallitööde  üldteemasid  asendada  valiktööde 
üldteemadega. 
 
―Arvestades  seda,  et  poiste  tööõpetuses   tehtav   sõltub  suuresti  valitud 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Koolipedagoogika #1 Koolipedagoogika #2 Koolipedagoogika #3 Koolipedagoogika #4 Koolipedagoogika #5 Koolipedagoogika #6 Koolipedagoogika #7 Koolipedagoogika #8 Koolipedagoogika #9 Koolipedagoogika #10 Koolipedagoogika #11 Koolipedagoogika #12 Koolipedagoogika #13 Koolipedagoogika #14 Koolipedagoogika #15 Koolipedagoogika #16 Koolipedagoogika #17 Koolipedagoogika #18 Koolipedagoogika #19
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

38
pdf
Võimalustest muuta töö- ja tehnoloogiaõpet õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks
9
docx
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM
50
pdf
Pedagoogiline psühholoogia
161
pdf
Juhtimise alused
168
pdf
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
69
doc
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
1072
pdf
Logistika õpik
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun