Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave‖. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a . Kui detailist /pro lülist/ sovitakse ―aru saada‖, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks – Käsitöö kõrval – mille sisuks on õppija teadvustatud seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise käelise tootva tegevuse ning töökeskkonna vahel, kuid samas ei ole selle efektiivsemaks muutmise võimalusi seni Eestis piisavalt uuritud. Selline väide põhineb Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli raamatukogude kataloogiandmetel. *olu: 2002. juunikuul on Eesti väliskaubandusebilansi defitsiit 1,7 miljardit EEK –i
Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a . Kui detailist /pro lülist/ sovitakse aru saada, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks Käsitöö kõrval mille sisuks on õppija teadvustatud seosed teoreetiliste teadmiste ja praktilise käelise tootva tegevuse ning töökeskkonna vahel, kuid samas ei ole selle efektiivsemaks muutmise võimalusi seni Eestis piisavalt uuritud. Selline väide põhineb Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Tartu Ülikooli raamatukogude kataloogiandmetel. *olu: 2002. juunikuul on Eesti väliskaubandusebilansi defitsiit 1,7 miljardit EEK i
õppekeelega koolis) (lisa 1); 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2); 3) matemaatika: matemaatika (lisa 3); 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7); 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8). (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib põhikool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove.
keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus; 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; 6) kunstiained: muusika, kunst; 7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus. (4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib sätestada ka teiste valikõppeainete ainekavasid.