Tugineb eelkõige Parempoolne ideoloodia, Mõõdukas vasakpoolne traditsioonilistele väärtustele. mis lähtub kõigi inimeste ideoloogia. Eesmärk on Ühiskonda hoiavad koos vabadustest ja õigustest, tagada inimestele traditsioonid, rahvuslikud mida kaitseb riik. võrdsed võimalused Juhtidee väärtused ja kristlik moraal, eneseteostuseks mitte mõistuse jõud. sõltumata inimeste sotsiaal-maj. olukorrast
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp poolda...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte ...
Tähelepanu oli nihkunud sisult vormile. (Õim 2000: 12) 6 3. Tänapäeva keeleteadus 3.1 Strukturaallingvistika Strukturaallingvistika kujunes välja 20.sajandi alguses ning idee nägi välja selliselt, et keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ehk struktuur, mille kirjeldamine tervikuna on keeleteaduse põhiülesanne. Keeleteoorias on see tänini juhtidee ning sellepärast võib strukturaallingvistikat pidada kaasaja keeleteaduse alguseks. Strukturaallingvistikas eristati keelt ja kõnet. Keel on abstraktne süsteem, kõne selle teostus loendamatutes suhtlusaktides. Strukturalistide arvates on keeleteooria ülesanne anda vahendid, filtreerimaks kõnevoolust need andmed, mis keele süsteemi tuvastamiseks on olulised. (Õim 2000: 12-13) 3.2 Generatiivne grammatika Generatiivne grammatika oli suund, mis vormis 1950.60
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks o ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja te...
Gerd Kanter Veel: · Innovatsioon on ettevõtluse tööriist, tegevus, mis annab vahenditele uudse võime luua väärtusi. · Innovatsioon tähendab uusi ideid ja julgeid lähenemisi, mis nihutavad piire ja avavad võimalusi teha asja uutmoodi. · Innovatsioon uute mõtete, ideede ja käsitluste ellurakendamise protsess. · Innovatsioon tähendab ettevõtete ja äritoimingute konkurentsivõime edendamist. · Innovatsioon ei ole ese teadlaste, inseneride, juhtidee ja arendajate jaoks. Iga inimene, ettevõte, linn ja riik võib teha midagi innovaatilist. Võib vaadata Wikipediast, pidi hästi kokku võetud olema ... Innovatsioon ettevõtluses on vajalik: Ta peab suurendama tootluse kasvu. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas. Innovatsioon ei ole leiutamine ega renoveerimine, vaid ikkagi mingi lisandväärtuse loomine. 3.09.2011 Innovatsioon eesti ettevõtetes: Väljaspool boksi mõtlemine
2.1.2. Õppeviis Õppeveerand jaguneb eelistatult üheks /või enamaks/ tsükkliks. Tsüklil on juhtidee ja juhend. Igasse tsüklisse kuulub vähemalt ja eelistatult üks teemakohane käeline tegevus. Tsükel hõlmab auditoorset tegevust: loenguid, ülesannete lahendamist jms, uurimistööd ja referaate, konsultatsioone ja tehtule hinnangute sõnastamist, kavandamist, käelist tööd, katsetamisi, hindamisi. Tsükkleid nimetatakse juhtidee, üldteema järgi, n: ―Energeetika‖, ―Keel/tappimine‖, ―Elektroonika‖ , ―Puidu lõiketöötlemine‖, ―Metalli vormimimine‖, Juhendeid nimetatakse niihästi üldteema, kooliastme/klassi kui ka käelise osa järgi: ―Energeetika III — elektriajam‖; ―Energeetika III — energia tootmine‖; ―Metalli vormimine II — traatesemed‖; ―Puidu vormimine III — kastesemed‖
2.1.2. Õppeviis Õppeveerand jaguneb eelistatult üheks /või enamaks/ tsükkliks. Tsüklil on juhtidee ja juhend. Igasse tsüklisse kuulub vähemalt ja eelistatult üks teemakohane käeline tegevus. Tsükel hõlmab auditoorset tegevust: loenguid, ülesannete lahendamist jms, uurimistööd ja referaate, konsultatsioone ja tehtule hinnangute sõnastamist, kavandamist, käelist tööd, katsetamisi, hindamisi. Tsükkleid nimetatakse juhtidee, üldteema järgi, n: Energeetika, Keel/tappimine, Elektroonika , Puidu lõiketöötlemine, Metalli vormimimine, Juhendeid nimetatakse niihästi üldteema, kooliastme/klassi kui ka käelise osa järgi: Energeetika III -- elektriajam; Energeetika III -- energia tootmine; Metalli vormimine II -- traatesemed; Puidu vormimine III -- kastesemed Juhendis on probleeme võimalikult mitmest seostuvast valdkonnast.
Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine? 3. Mis eksisteerib? 4. Mis on vabadus? 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised
Rooma kirjast, millele kirjutas eessõna Melanchthon. Knopken polnud oma õpetuses sajaprotsendiline evangeelne võitlev luteriaan, pigem katoliku kiriku suhtes diplomaatilisema Melanchthoni õpilane (Arbusow 1921:249). 1529. aastal koostas Knopken koos Johannes Briesmanniga Riia linna kirikukorralduse, mis 1533. aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu rae poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures, mida võib ka pidada Melanchthoni mõjuks, kelle juhtidee oli, et kiriku reformimine ja koolisüsteemi uuendamine käivad kokku, "religioon ja haridus kuuluvad kokku, toetavad ja kannavad üksteist" (Petti 1998: 108). Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister Sylvester Tegetmeyer. Kui Knopken oli oma vaadetelt põhiliselt humanistlik jumalasõna tõlgendaja-kuulutaja-õpetaja, siis Tegetmeyer oli sarnaselt oma eeskujule ja õpetajale Andreas
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
kanoonilise õiguse allikas. 2.2.2. Lääne üldised kogumikud Pseudo-Isidoriuse dekretaalid Pseudo-Isidoriuse dekretaalide nime all on tuntud varaseim kanoonilise õiguse üldine kodifikatsioon, mis koostati 9. sajandi II poolel Reims'i linnas. Allika nimetus tulenes Sevilla piiskop Isidoriuse nimest, tõenäoliselt olid koostajad Reimsi peapiiskop Edo't, Soissons'i piiskop Rothad või Mainzi diakon Benedictus Levita. Teos on suures osas võltsing, mille juhtidee on vaimuliku võimu (eriti paavsti) ülevõimu toonitamine ilmaliku ees. Kõrvuti katkenditega Hispanast (s.t. tõelised kirikukogude otsused, paavstide dekretaalid) oli mitmesuguseid paavstide (peamiselt 1.-3. saj. Märtepaavstide) ning kirikukogude võltsitud otsuseid aastatest 314 731. Siin avaldati ka Donatio Constantini. Kogumik sisaldas mitmesuguseid norme, mis pidid kaitsma kirikut ja tema varasid ilmalike valitsejate eest, tugevdama piiskoppide seisundit kirikus. Näit
Leon Duguit (1859-1928). o Ühiskonnas kujunevad sotsiaalsed normid, mis kaitsevad ,,sotsiaalset solidaarsust" üksikisikute omavoli eest. o Eristab majanduslikke ja moraalseid norme o Õigusliku loomu omandavad normid siis, kui need on katud grupiteadvusest ja kui normirikkuja allutatakse kollektiivsetele sanktsioonidele Maurice Hauriou (1856-1929) o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964)
Isegi Alam-Austrias hakkas see protsess aina kiiremini arenema. Paljud tsehhid hakkasid juba vaatama Viinile, kui kõige suuremale tsehhi linnale. Hertshertsogi abikaasa oli tsehhi krahvinna. Ta pärines perekonnast, mille vaenulik suhtumine sakslastesse sai kindlaks traditsiooniks. Ta oli Franz-Ferdinandiga morganaatilises abielus. Selle 47 uue Habsburgi, kelle perekonnas räägi-ti ainult tsehhi keeles, juhtidee seisnes selles, et Euroopa keskmes tuleb järk-järgult luua slaavi riik, mis on üles ehitatud rangelt katoliiklikul alusel, selleks, et temast saaks tugisammas õigeuskliku Venemaa vastu. Habsburgidele oli juba am-mu saanud tavaks kasutada religiooni puhtalt poliitiliste ideede teenistuses. Kuid antud juhul oli asi küllalt õnnetus idees vähemalt Saksa vaatepunktist nähtuna. Tulemus kujunes paljuski enam kui kurvaks.