Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks." Õpetamises on järgmised valdkonnad, millest lähtudes hinnatakse ka õpitulemusi (§6): · Elu- ja toimetulekuõpe · Eesti keel/vene keel (kooliõppekeel) · Matemaatika · Tööõpe · Kunst ja käeline tegevus · Muusikaõpetus · Kehaline kasvatus · Rütmika · Lisakse nendele ainetele on 7-9 klassis valikõppeained (§4.6, §4.7) "2.4 Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe (kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses.
......................66 Tagada II korruse puhtus ja kord.......................................................................66 Kordamisküsimused .........................................................................................73 IV. Koristustööde arendamine ..................................................................................74 4.1 Personali koolitus ..........................................................................................74 4.1.1 Tööõpe.....................................................................................................74 4.1.2 Juhendaja .................................................................................................76 4.1.3 Nelja astme õppemeetod ..........................................................................77 4.2 Koristustööde kulud........................................................................................78 4.2.1 Mis määrab kulud?............
Oskusteabe seosed käelise tööga on kindlasti erandiks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. Evitada saab kompleksõppekavastamise sugemeid (Krull, 2000:312). Võib väita, et põhikooli tööõpemenetlus on traditsiooniliselt a i n e k e s k n e ja pole v õ i m a l i k u l t i n t e g r e e r i t u d . Traditsiooniliselt ei ole tööõpe v õ i m a l i k u l t õ p i l a s e k e s k n e . Traditsioon, et õpe toimub täielikult tööruumides on jäänud ―kitsaks‖. Selles töös eeldatakse, et nagu iga tegevuse, nii ka teooriaõpe ja joonestamine puhul, peaks inimene hoiakuliselt valima selleks sobiva koha ja vahendid. Selliste õppeoludega ollakse küllaltki harjunud. Võib – olla on siin aluseks otsustajate /teadvustamata/ seisukoht et nõnda saab poisse karastada! /Ostrovski?/.
Oskusteabe seosed käelise tööga on kindlasti erandiks. Teavet saab käelise tegevuse kavandamise kaudu, probleemipedagoogikat järgides, loogilisemaks tervikuks siduda. Evitada saab kompleksõppekavastamise sugemeid (Krull, 2000:312). Võib väita, et põhikooli tööõpemenetlus on traditsiooniliselt a i n e k e s k n e ja pole v õ i m a l i k u l t i n t e g r e e r i t u d . Traditsiooniliselt ei ole tööõpe v õ i m a l i k u l t õ p i l a s e k e s k n e . Traditsioon, et õpe toimub täielikult tööruumides on jäänud kitsaks. Selles töös eeldatakse, et nagu iga tegevuse, nii ka teooriaõpe ja joonestamine puhul, peaks inimene hoiakuliselt valima selleks sobiva koha ja vahendid. Selliste õppeoludega ollakse küllaltki harjunud. Võib olla on siin aluseks otsustajate /teadvustamata/ seisukoht et nõnda saab poisse karastada! /Ostrovski?/.