BALETT (0)

BALETT
Nii nagu ooper , on ka ballett muusikaline lavateos. Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühendatud mitu kunstiliiki: tants, muusika , kirjanduslik süžee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol.
Erinevalt ooperist, kus teose sisu antakse edasi lauldes, tehakse balletis seda tantsuga, mida nagu teost ennastki balletiks nimetatakse. Kõige laiemas mõttes mõistetakse balleti all igasugust lavatantsu.
Balletis avatakse tantsu ja pantomiimiabil tegelaste tundeid, mõtteid ja karaktereid ning “tantsitakse läbi” teose aluseks olev kirjanduslik süžee.  Pantomiim  on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult – žestide, liikumise ja miimika abil. Mõnikord võib pantomiim sisaldada ka tantsuelemente.
Nii nagu ka ooperi puhul, on ka balleti aluseks olev kirjanduslik süžee muusikaga lahutamatus seoses. Mitte mingil juhul ei ole balletimuusika lihtsalt tantsusaade, vaid see kajastab ka etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi.
Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister  ehk  koreograaf  loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna.
Ballett koosneb nii soolo -, ansambli- kui ka rühmatantsudest, neid võib tinglikult võrrelda ooperiaaria, ansamblilaulu ja kooriga. Traditsioonilistes ballettides ja ooperites esitatakse  ka karaktertantse, mille aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants .
Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks.
Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat. Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigutuste suurema ulatuse saavutamiseks. Jalgade puusaliigesest väljapööratus võimaldab ideaaljuhul tõsta jalga ligi 180 kraadi.
Klassikalises balletis on kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks, nendest algavad ja nendega lõpevad tantsuharjutused. Jalgade lähtepositsioonid kombineeritakse kindlate kätepositsioonidega.
Kuna ballett kujunes välja Prantsusmaal, siis on balletiterminid prantsusekeelsed. Kindla ülesehitusega tantsulis-muusikalised numbrid on:
pas de deux – tants kahele,
pas de trois – tants kolmele,
pas de quatr – tants neljale.
Balletti võib tantsida ka muusika järgi, millel kirjanduslik süžee puudub. Sel puhul vahendatakse tantsu kaudu neid hingeseisundeid ja tundeid, mida muusikateos väljendab.
Tuntud balletitantsijaid:
Maria Taglioni (1804-1884),
August Bournonville (1805- 1879 ),
Anna Pavlova (1881-1931),
 
Tuntud ballettmeistrid:
Filippo Taglioni (1777-1871),
Marius Petipa (1819-1910),
Lev Ivanova (1834-1901),
Ballette:
Louis Joseph Herold, “Asjatu ettevaatus”
Adolphe Adam, “ Giselle ”
Pjotr Tšaikovski, “ Luikede järv”,“Pähklipureja”, “ Uinuv kaunitar”
PJOTR TŠAIKOVSKI BALLETT “Luikede järv”
Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris.
 
I vaatus
Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole.
 
II vaatus
Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged . Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta.
Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust.
Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti.
 
III vaatus
Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima . Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline.
See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus
Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele.
 
IV vaatus
On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses.
Robert püüab võlujõuga Odette’i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub.
“Luikede järv” on paljude maade balletilavade populaarseim ballett. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning
Odette-Ottilie partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid.