R. M. Gagne inimesel on piiritu kasvu Konstruktivistlik suund J. Mezirow mõjutab hoiakuid
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed.
· Tasustamisgraafikud - õpitu kinnitub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga ( mänguautomaatides mängimine ja võitmine) · Vormimine - vormimisel kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega - järkjärgulise lähenemisega kujundatakse uusi tegevusoskusi · Märguannete eristamine - näiteks eelkoolieas või 1. klassis õpitakse eristama matemaatiliste tehete märke ja sooritama neile vastavaid operatsioone (Gagne, 1985) Thorndike uurimused ja avastused · Üleõppimine õppimine, mis jätkub pärast materjali esmakordset meeldejätmist aitab õppematerjali paremini meeles pidada · Õppimise ajaline jaotus - kokkusurutud ajas õppimine ehk õppimine vahetpidamata pikema aja jooksul - jaotatud ajas õppimine ehk õpitakse lühikeste sessioonidena ( tavaliselt efektiivsem) · Tagasiside - tagasiside kindlustab õppimise edukuse
- Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Lasteaias olles leivad lapsed end elu pöördepunktis olevat,millel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.(Klefbeck ,Ogden 2001).Hüperaktiivsete joontega lapsele on vajalik juhtnööride andmine ja tegevuse lahtiseletamine selgesõnaliselt,rahulikult ja täpsete,lühikeste instruktsioonidena.See on unikaalne protsess ,et leida õige tee lapseni.Tähtis on ,et lapse ja lasteaiakasvataja vahel tekiks see side ja arusaam ning kasvataja õpiks seda last tundma. Gagne mudel pooldab seda ,et õppetöö organiserimine ja teema õpetamine oleks ühikuna,mitte tunnina paika pandud.Eriti vajalik on see hüperaktiivsele lapsele.Kui sellise häirega laps käib tavalasteaias,siis kasvataja peab arvestama õppetöö planeerimisel selle ajaga,milleks tal kulub hüpeaktiivse lapse korrale kutsumisega,samal peab ta hoidma tavalapsed tegevuses.Minu arust oleks see äärmiselt huvitav ja kindlasti raske samal ajal tegeleda tava-kui ka hüperaktiivse lapsega
võistlustel jm Kontrollimine (review) Individuaalne Eksperdiarvamus, tulemused eksperdihinnang Andekust on liigitatud nii üksikute psüühiliste protsesside (mälu, mõtlemine), üldvõimete (intelligentsus, loovus) kui ka ainevaldkondade (matemaatika, muusika, keeled) järgi (Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008).
õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 13. Õppetund, kui õppetöö organiseemise põhiühik. Gagne õppeühiku mudel Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine Gagne õppeühiku mudeli etappide läbimise tähenduses. Õppemeetodite paljususes ja rakendusvõimalustes on kergem orienteeruda Gagne õppetunnietappide valguses. 7 etappi: tähelepanu köitmine (ootamatu tegevus, sõnaline osutamine, tähelepanu köitvate asjade lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu
Tunnetuspsühholoogid rõhutavad, et mälus me mitte ainult ei korda seda, mida kuuleme ja näeme, vaid seal toimub pidev informatsiooni tõlgendamine. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid (malle). Ühe esimesena asetas õppimisvõtted kindlasse süsteemi 1970. aastail ameerika psühholoog R. Gagne. Ta lähtus oletusest, et õpioperatsioone saab vaadelda hierarhias. Madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine. Aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamise ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena.
Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Gagne õppeühiku mudel ja selle põhietapid. Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine,
10.2017 Kirjeldada õppetunni mudelid Tuua näiteid iga õppeühiku etapi kohta Põhjendada klassi käitumiskorra vajalikkust õppetöös Mis moodi üks tund on ülesse ehitatud ehk mis toimub klassi „suletud uste taga“ Tund jagatakse kolmeks suureks osaks: 1. Sissejuhatus-tutvustatakse teemat ja meenutatakse eelnevat, eesmärgistatakse, motiveerimine 2. Teemaarendus –õpetame uut osa 3. Kokkuvõte- harjutame, kinnistame ja võtame teema kokku Robert Gagne’ mudel Üks tuntumaid õpetamise mudeleid Mudel rajaneb õpilaste sisemuste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise abil ÕPI ÄRA NEED, KÕIGE TÄHTSAMAD 1. Õpilaste tähelepanu haaramine 2. Õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine 3. Varemõpitu meeldetuletamine 4. Uue materjali esitamine /õppimine 5. Õppimise suunamine 6. Õpitu kontrollimine;õpitust tagasiside kindliustamine
argielumõistes. -6- Võrdle näiteks (Carratt,91). Tajutavat sobivalt valides saaks tehiskeskonna mõtestamine olla oluliselt deduktiivsem ja detailide – tunnetus- mõjutamistasand ei pruugi seeläbi kuigivõrd kannatada. Õpilaste tegevus e i o l e v õ i m a l i k u l t i n t e g r e e r i t u d . Õpilane ei ole pahatihti teadvustanud, milles seisneb õpitava olulisus t ä n a – Gagne`& Driskoll, (92) järgi – kui vastamisehirm ja parema hinde soovimine välja arvata, ega ka edaspidises elus: ―eks ma siis kui vaja õpingi‖. ―Ja piisab kui ma midagi rahuldavalt ära teen‖. Ehk teisiti: Traditsiooniliselt on õpilase tegevus killustunud. Puudub ühisosa mis üldtehnilise teabe, tehnilise kirjaoskuse, tehnoloogiaga, käelise tegevusega, uurimistegevusega, muu sotsiaalse interaktsiooniga ning lõpuks hinndega õpilas – ja klassipäevikutes seostaks
argielumõistes. -6- Võrdle näiteks (Carratt,91). Tajutavat sobivalt valides saaks tehiskeskonna mõtestamine olla oluliselt deduktiivsem ja detailide tunnetus- mõjutamistasand ei pruugi seeläbi kuigivõrd kannatada. Õpilaste tegevus e i o l e v õ i m a l i k u l t i n t e g r e e r i t u d . Õpilane ei ole pahatihti teadvustanud, milles seisneb õpitava olulisus t ä n a Gagne`& Driskoll, (92) järgi kui vastamisehirm ja parema hinde soovimine välja arvata, ega ka edaspidises elus: eks ma siis kui vaja õpingi. Ja piisab kui ma midagi rahuldavalt ära teen. Ehk teisiti: Traditsiooniliselt on õpilase tegevus killustunud. Puudub ühisosa mis üldtehnilise teabe, tehnilise kirjaoskuse, tehnoloogiaga, käelise tegevusega, uurimistegevusega, muu sotsiaalse interaktsiooniga ning lõpuks hinndega õpilas ja klassipäevikutes seostaks.
tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 10. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Mida mõistetakse õppetunni all (kaks õppetunni defineerimise moodust, eelised ja puudused) Gagne õppetunni põhietapid (nimetada need ja kirjeldada iga etapi sisu) Tavaliselt mõistetakse õppetunni all ajaliselt piiratud õppetööühikut. Levinum on 45min, kuid võib vaieeruda. Selline õppetöö arvestuslik ühik on võimaldab hästi paneerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. See ei võimalda aga vaadelda aine õppimist loogilise tervikuna.
Neljas peatükk on pühendatud DEBORA meetodile kliendi orienteerimiseks. Peatükis on toodud konkreetsed näited ja juhised meetodi tarvitamiseks. Viimane osa tööst võiks kergendada kontakti loomist ja asjakohase suhtluse kergendamist spetsialisti ja kliendi vahel. Viited 1. Maurice Blouin, Luz Elvira Vallejo, Howard Rusk, "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/304/] 29.10.2013 2. Anthony, W. A., Cohen, M. R., Farkas, M. D. & Gagne, C. (2002). Psychiatric Rehabilitation. Second Edition. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 3. Russinova, Z., Rogers E.S., Ellison M.L. (2006) RPRS Manual. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 4. Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 5. Martin, D. E. (2007)
intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele) Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega. Vajadustest kasvavad välja emotsioonid. Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline vaheldusrikkus ja huumor väsivat tähelepanu turgutada.
Vaadeldi eraldi meetodeid ja võtteid ära tundmaks erinevate faaside tunnuseid inimestel ja missugused on efektiivsed spetsialisti hoiakud ja sekkumised erinevates faasides. Töö oli autori jaoks aktuaalne ja põnev, kuna seda mudelit on eelnevalt kasutatud edukalt sõltuvushäiretega inimestega töös ja rehabilitatsioonis on selle kasutamine uus kogemus. 15 Viited 1. Anthony, W. A., Cohen, M. R., Farkas, M. D. & Gagne, C. (2002). Psychiatric Rehabilitation. Second Edition. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 2. Karton I., Nõustamise alused 2010 Tartu Riiklik Ülikool [http://www.innove.ee/UserFiles/Karj%C3%A4%C3%A4riteenused/ %C3%95ppen%C3%B5ustamisteenused/Vormid%20ja %20abimaterjalid/Noustamise_alused.pdf] 8.4.2014. 3. Maurice B., Luz E. V., Howard R., "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo
Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8. õpilasele hinnangu andmine 9. kinnistamine ja üldistamine. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormid
moodustavad terviku Õppestrateegia – sama mis metoodiline süsteem. Metoodiline süsteem – õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ühendavad õppetöö korraldamise viisid, mille tundmine tuleb kasuks Õppetöö organisatsiooniline vorm – õppetöö korraldamise viis kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus. Õppemeetodite klassifitseerimine kui probleem. R. GAGNE õppeühiku mudel. Õppimise tingimuste mõiste. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine GAGNE mudeli alusel. Õpilase eelistusega arvestamine õppetöös. Õppemeetodite valiku teeb raskeks asjaolu, et õppimine on alati individuaalne ja unikaalne protsess. Seetõttu oleks õpetajal vaja leida õige tee iga õpilaseni. Kuid terve klassiga töötades pole see võimalik. Ka pole võimalik etteprognoosida klassis toimuvaid sündmuseid
4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone.
4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone.
See tähendab, et õpilasele tuleb uute teadmiste omandamiseks anda "kätte" tunnetuslik raamistus (sõrestik, struktuur), millesse õpilane saab pakutava informatsiooni paigutada. Ennetavad struktuurid tuleb hästi läbi mõelda, et neisse paigutuv info oleks hästi seostatav varasema ja ka uue lisanduva teadmisega ning informatsioon paigutuks hierarhiliselt (detailsem info kitsamate mõistete all ja üldisem info üldmõistete all). Gagne ja White (1978) osutasid, et õpitud teadmised ja oskused on reprodutseeritavad me suudame teadmisi (1) suuliselt ja kirjalikult (taas) formuleerida ning (2) rakendada neile reegleid või seaduspärasusi ning ja kasutada neid uutes situatsioonides. Teadmiste ja oskuste reprodutseeritavus tuleneb meie mälu põhiomadustest ja see annab võimaluse õpitu mõõtmiseks. Mälu töö põhimõtete © AAVO LUUK 2003 - 2004
ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
" "Yes, it is enough," he answered, smiling. "Enough for forever." And he leaned down to press his cold lips once more to my throat. Acknowledgments A huge thank you to: my parents, Steve and Candy, for a lifetime of love and support,S for reading great books to me when I was young, and for still holding my hand through the things that make me nervous; my husband, Pancho, and my sons, Gabe, Seth, and Eli, for sharing me so often with my imaginary friends; my friends at Writers House, Genevieve Gagne-Hawes, for giving me that first chance, and my agent Jodi Reamer, for turning the most unlikely dreams into realities; my editor Megan Tingley, for all her help in making Twilight better than it started out; my brothers, Paul and Jacob, for their expert advice on all my automotive questions; and my online family, the talented staff and writers at fansofrealitytv.com, particularly Kimberly "Shazzer," and Collin "Mantenna" for the encouragement, advice, and inspiration.
annaabi.ee 
