R. M. Gagne inimesel on piiritu kasvu Konstruktivistlik suund J. Mezirow mõjutab hoiakuid
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed.
Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheiviorism · 20. sajandi alguses tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund · Teooriate loomisel puudus piir inimese ja looma käitumise vahel, enamus katseid läbi viidud loomadega Viide? Mis on õppimine ? · Protsess, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes suhteliselt püsivad muutused (Krull, 2000) · Õppimise peaeesmärk-kohaneda elukeskkonnaga(J. Dewey 1859-1952) Tahtlik ja tahtmatu õppimine · Tahtlik õppimine - uut informatsiooni püütakse omandada teadlikult · Tahtmatu ehk kaasnev õppimine - tegemist teadvustamata protsessiga (Krull 2000) Õppimise põhiajendid · Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi · Tunnetuslik motiiv - sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tund...
- Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Lasteaias olles leivad lapsed end elu pöördepunktis olevat,millel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed.(Klefbeck ,Ogden 2001).Hüperaktiivsete joontega lapsele on vajalik juhtnööride andmine ja tegevuse lahtiseletamine selgesõnaliselt,rahulikult ja täpsete,lühikeste instruktsioonidena.See on unikaalne protsess ,et leida õige tee lapseni.Tähtis on ,et lapse ja lasteaiakasvataja vahel tekiks see side ja arusaam ning kasvataja õpiks seda last tundma. Gagne mudel pooldab seda ,et õppetöö organiserimine ja teema õpetamine oleks ühikuna,mitte tunnina paika pandud.Eriti vajalik on see hüperaktiivsele lapsele.Kui sellise häirega laps käib tavalasteaias,siis kasvataja peab arvestama õppetöö planeerimisel selle ajaga,milleks tal kulub hüpeaktiivse lapse korrale kutsumisega,samal peab ta hoidma tavalapsed tegevuses.Minu arust oleks see äärmiselt huvitav ja kindlasti raske samal ajal tegeleda tava-kui ka hüperaktiivse lapsega
võistlustel jm Kontrollimine (review) Individuaalne Eksperdiarvamus, tulemused eksperdihinnang Andekust on liigitatud nii üksikute psüühiliste protsesside (mälu, mõtlemine), üldvõimete (intelligentsus, loovus) kui ka ainevaldkondade (matemaatika, muusika, keeled) järgi (Häidkind, Kuusik 2009). F. Gagne jaotab loomupärased anded nelja gruppi: intellektuaalsed (vaatlusvõime, mälu, mõtlemine, verbaalsed võimed jm.), loovad (võime lahendada probleeme, originaalsus jm.), sotsioafektiivsed (kaasaelamise võime, taktitunne, juhtimisvõime jm.), sensomotoorsed (meelte, koordinatsiooni jm. alal) (Häidkind 2009). Andekaid iseloomustab kiire intellektuaalne areng, püüe tõstada probleeme ning neid loovalt lahendada (Veisson 2008).
õppevahendeid ning saama eduelamuse nende täitmise käigus. Et otsustada, mil määral vajab õpilane iseseisva töö juhendamist, tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 13. Õppetund, kui õppetöö organiseemise põhiühik. Gagne õppeühiku mudel Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine Gagne õppeühiku mudeli etappide läbimise tähenduses. Õppemeetodite paljususes ja rakendusvõimalustes on kergem orienteeruda Gagne õppetunnietappide valguses. 7 etappi: tähelepanu köitmine (ootamatu tegevus, sõnaline osutamine, tähelepanu köitvate asjade lisamine õppematerjali); tunni teema, eesmärkide edastamine (teema ja eesmärkide selge sõnastamine, selle arutamine õpilastega); varemõpitu
Tunnetuspsühholoogid rõhutavad, et mälus me mitte ainult ei korda seda, mida kuuleme ja näeme, vaid seal toimub pidev informatsiooni tõlgendamine. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid (malle). Ühe esimesena asetas õppimisvõtted kindlasse süsteemi 1970. aastail ameerika psühholoog R. Gagne. Ta lähtus oletusest, et õpioperatsioone saab vaadelda hierarhias. Madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine. Aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamise ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval käsitatakse õpioperatsioone paralleelsena.
Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 9. Gagne õppeühiku mudel ja selle põhietapid. Mudel rajaneb selgekujuliselt õpilaste sisemiste psühholoogiliste õppimisprotsesside välise toetamise ehk toimumiseks vajalike tingimuste loomise ideel (Gagné 1985). Gagné mudeli üks viimaseid versioone toob õpetamise faasid välja nende kõige tõenäolisema esinemise järjestuses koos mööndusega, et õpetamise mõned faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine,
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise ...
Kasutatud kirjandus D. Blacker, Education as the normative dimension of philosophical hermaneutics, University of Illinois, http://www. ed.uiuc.edu/EPS/PES- Yearboock/93docs/BLACKER.HTM James Carratt, Design and technology, Cambridge Uneversity Press, 1991. Eesti keele sõnaraamat, Toimetanud T. Erelt, Eesti Keele Sihtasutus, Tln 99. Eesti põhi – ja üldkeskhariduse riiklik õppekava, RT I , 65/69, 1969. R. M. Gagne, M.P.Driskoll, Õpimise olemus ja õpetamine, Trt, 92. S. Heinla, Õpilaste loovuse seostest nende intelligentsusega, õppeedukusega, ja õpingute jätkamise kavatsustega, TPÜ Magistritöö, Tln, 1995. J. Hytönen, Lapsekeskne kasvatus , TPÜ kirjastus, Tln, 2000. H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E – töölehtede koostamise käsiraamat klassi – ja aineõpetajale,
Kasutatud kirjandus D. Blacker, Education as the normative dimension of philosophical hermaneutics, University of Illinois, http://www. ed.uiuc.edu/EPS/PES- Yearboock/93docs/BLACKER.HTM James Carratt, Design and technology, Cambridge Uneversity Press, 1991. Eesti keele sõnaraamat, Toimetanud T. Erelt, Eesti Keele Sihtasutus, Tln 99. Eesti põhi ja üldkeskhariduse riiklik õppekava, RT I , 65/69, 1969. R. M. Gagne, M.P.Driskoll, Õpimise olemus ja õpetamine, Trt, 92. S. Heinla, Õpilaste loovuse seostest nende intelligentsusega, õppeedukusega, ja õpingute jätkamise kavatsustega, TPÜ Magistritöö, Tln, 1995. J. Hytönen, Lapsekeskne kasvatus , TPÜ kirjastus, Tln, 2000. H. Isok, A. Kõrbe, E. Meiorg jt, Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal, Valgus, Tln,82. A. Kampmann, E töölehtede koostamise käsiraamat klassi ja aineõpetajale,
tuleb õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 10. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Mida mõistetakse õppetunni all (kaks õppetunni defineerimise moodust, eelised ja puudused) Gagne õppetunni põhietapid (nimetada need ja kirjeldada iga etapi sisu) Tavaliselt mõistetakse õppetunni all ajaliselt piiratud õppetööühikut. Levinum on 45min, kuid võib vaieeruda. Selline õppetöö arvestuslik ühik on võimaldab hästi paneerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. See ei võimalda aga vaadelda aine õppimist loogilise tervikuna.
Neljas peatükk on pühendatud DEBORA meetodile kliendi orienteerimiseks. Peatükis on toodud konkreetsed näited ja juhised meetodi tarvitamiseks. Viimane osa tööst võiks kergendada kontakti loomist ja asjakohase suhtluse kergendamist spetsialisti ja kliendi vahel. Viited 1. Maurice Blouin, Luz Elvira Vallejo, Howard Rusk, "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/304/] 29.10.2013 2. Anthony, W. A., Cohen, M. R., Farkas, M. D. & Gagne, C. (2002). Psychiatric Rehabilitation. Second Edition. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 3. Russinova, Z., Rogers E.S., Ellison M.L. (2006) RPRS Manual. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 4. Anthony, W. A., Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 5. Martin, D. E. (2007)
intensiivsemaks, mida enam õnnestub neid rahuldada (tunnustus ja edu innustavad uutele saavutustele) Püramiidi tipuvajadused muutuvad oluliseks ja teostuvad siis, kui alumised vajadused on mingilgi määral rahuldatud. Kõik inimesed tippu ei jõua ja rahulduvad madalama tasandi vajaduste rahuldamisega. Vajadustest kasvavad välja emotsioonid. Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline vaheldusrikkus ja huumor väsivat tähelepanu turgutada.
Vaadeldi eraldi meetodeid ja võtteid ära tundmaks erinevate faaside tunnuseid inimestel ja missugused on efektiivsed spetsialisti hoiakud ja sekkumised erinevates faasides. Töö oli autori jaoks aktuaalne ja põnev, kuna seda mudelit on eelnevalt kasutatud edukalt sõltuvushäiretega inimestega töös ja rehabilitatsioonis on selle kasutamine uus kogemus. 15 Viited 1. Anthony, W. A., Cohen, M. R., Farkas, M. D. & Gagne, C. (2002). Psychiatric Rehabilitation. Second Edition. Boston, MA: Boston University, Center for Psychiatric Rehabilitation 2. Karton I., Nõustamise alused 2010 Tartu Riiklik Ülikool [http://www.innove.ee/UserFiles/Karj%C3%A4%C3%A4riteenused/ %C3%95ppen%C3%B5ustamisteenused/Vormid%20ja %20abimaterjalid/Noustamise_alused.pdf] 8.4.2014. 3. Maurice B., Luz E. V., Howard R., "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo
Eksimine on õppimise loomulik koostisosa. Avastuslik õppimine ajendiks on uurimuslik uudishimu. Hüpoteeside püstitamine ja nende lahendamine. Rollimängud ja simulatsioonid. nii saab modelleerida reaalseid ja väljamõeldud sündmusi. tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. R. Gagne õppeühiku mudel. Defineerib õppetundi õppeühikuna ja õppetöö põhifaase, mis tuleb läbida iga teema õpetamisel. Õppetunni põhietapid 1. Tähelepanu haaramine 2. eesmärgid õpil. motiveerimine 3. varem õpitu meelde tuletus 4. uue mater. õppimine 5. õppimise suunamine 6. õpitu kontrollimine 7. tagasiside kindlust. 8. õpilasele hinnangu andmine 9. kinnistamine ja üldistamine. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormid
moodustavad terviku Õppestrateegia – sama mis metoodiline süsteem. Metoodiline süsteem – õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ühendavad õppetöö korraldamise viisid, mille tundmine tuleb kasuks Õppetöö organisatsiooniline vorm – õppetöö korraldamise viis kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus. Õppemeetodite klassifitseerimine kui probleem. R. GAGNE õppeühiku mudel. Õppimise tingimuste mõiste. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine GAGNE mudeli alusel. Õpilase eelistusega arvestamine õppetöös. Õppemeetodite valiku teeb raskeks asjaolu, et õppimine on alati individuaalne ja unikaalne protsess. Seetõttu oleks õpetajal vaja leida õige tee iga õpilaseni. Kuid terve klassiga töötades pole see võimalik. Ka pole võimalik etteprognoosida klassis toimuvaid sündmuseid
4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone.
4. määra kindlaks selged etapieesmärgid(iga nädalaga maha veerand kilo). 5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone.
karmimalt öelda. Seletuslik- tõlgendava meetodi puhul on tegemist vastuvõtva õppimisega (reception learning), mis tähendab kuulamisest, lugemisest või jälgimisest tulenevat õppimist. Seletuslik- tõlgendav meetod ei pea Ausubeli hinnangul sugugi mitte rutiinne drillimine olema, vaid võib olla ka meeldiv õpetaja poolt juhendatud teadmiste ja tähenduste omandamise protsess, mille käigus õppija ei pea ise tingimata avastaja rollis olema. 2.3. Õppimise tulemused ja tingimused Gagne järgi Õppimise tulemused Õppimise tulemusena muutub inimese sooritusvõime. Erinevad sooritusvõime liigid eeldavad erinevaid õppimise tulemusi. Õppimise erinevate tulemuste taga peavad olema erinevad kognitiivsed struktuurid. Gagne (1972) arvates saab õppimisel eristada viit erinevat laiemat tulemuste liiki. Nendeks on: 1. Sõnaline ehk deklaratiivne teadmine Sõnalise teadmise olemasolu teeb võimalikuks väitmise kui sooritusvõime alaliigi. Sõnalist
ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Color-- -1- -2- -3- -4- -5- -6- -7- -8- -9- Text Size-- 10-- 11-- 12-- 13-- 14-- 15-- 16-- 17-- 18-- 19-- 20-- 21-- 22-- 23-- 24 TWILIGHT By Stephenie Meyer Contents PREFACE 1. FIRST SIGHT 2. OPEN BOOK 3. PHENOMENON 4. INVITATIONS 5. BLOOD TYPE 6. SCARY STORIES 7. NIGHTMARE 8. PORT ANGELES 9. THEORY 10. INTERROGATIONS 11. COMPLICATIONS 12. BALANCING 13. CONFESSIONS 14. MIND OVER MATTER 15. THE CULLENS 16. CARLISLE 17. THE GAME 18. THE HUNT 19. GOODBYES 20. IMPATIENCE 21. PHONE CALL 22. HIDE-AND-SEEK 23. THE ANGEL 24. AN IMPASSE EPILOGUE: AN OCCASION twilight STEPHENIE MEYER LITTLE, BROWN AND COMPANY New York Boston Text copyright © 2005 by Stephenie Meyer All rights reserved. Little, Brown and Company Time Warner Book Group 1271 Avenue of the Americas, New York, NY 10020 Visit our Web site at www.lb-teens.com First Edition: September 2005 The characters and events portrayed in this book are fictitious. Any similarity to real persons...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
