Kunst Euroopas varakeskajal (0)

Kunstiajalugu
Varakristlik kunst
Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu.
esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid .Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse.
Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid ). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali , kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid , moosese lugusid või palvetaja motiive . Katakombides olid seintes nišid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi . Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis. Siis hakati luudest erinevaid kujundeid moodustama, enamasti riste.
sümboolika oli kristlikus maailmas oluline, sest ei osatud lugeda. Kristluse sümbolid- karjane , kala, tuvi(püha vaim), paabulind (surematus).
skulptuure ei loodud, sest kardeti, et neid hakatakse jumala asemel paganlikult kummardama.
oli reljeefkunst , mis sarnanes rooma omale.sellega kaunistati sarkofaage. See tekkis, kui kristlusega ühinesid rikkamad inimesed.
4.sajandil kristlus rooma riigis legaliseeriti ja kõik muud usud muutusid paganlikuks. Täna sellele tekkis vajadus pühakodade järgi. Võeti kasutusele basiilika (hoone, mis on jaotatud samaste abil löövideks). Pühakodades oli sissepääas läänes ja altar idas.basiilikatel oli kesklööv külglöövidest kõrgem. Alguses torne polnud kiriku küljes, tornid olid kirikutest eemal. Varakristlikek kolmelöövilisi kirikuid on säilinud Santa Sostanza, Santa Sabina( need tunned piltide peal ära,e t on basiilika, ja siis on puust madal lagi ). Esimene 5-lööviline basiilika oli Püha Peetruse kirik .
Varakristlikel pühakodadel olid sambad, mis on ühendatud kaaristuga, puidust lagim, seinamaalid ja mosaiigid , mis muutsid ruumi pidulikkumaks. Mosaiike tehti värvilistest klaasitükkidest- heleroheline, kuldne, helesinine ja lillakas .pühakodades olid kujut . Piiblilood ja pühakute elulood ( pühakuid kujutati tardunult ja üldistatult). See mis oli maalidel kujutatud( pühakud jne), siis ümbritsev polndu oluline.Inimesed olid rikkalikult rõivastatud , kuid keha ei tohtinud kujutada. Sümbolite abil on isikud ära tuntavad. Tähtis oli kujutada inimese hingestatust- silmad on hinge peegel. Kirikutes oli kõige rohkem kaunistatud idaosa ja altar. Varakristliku kiriku lagi on puust või on näha talastik . Hiljem laed võlviti. Kellatornid ehitati kirikutest kaugemale.varakristluses polnud palju kaunistusi.
Püha Peetri kirik - viielööviline ja maailma suurim. Vatikani keskus. Seal asus kunagi varakristlik basiilika, mis asus Püha peetruse haual , kuid see lammutati ammu .
Bütsantsi kunst
Bütsantsi kultuur toetub hellenismile, kasutusel on kreeka keel, mõjutused idamaade kultuurist. Kirik allub keisrile, kuigi kirikupeaks on konstantinoopoli patriarh . Paavst vs patriarh. 1054- kirikulõhe( läänes katolik , idas õigeusk)
ARHITEKTUUR : hiilgeaeg oli 6.sajandil, uus tõus 9.sajandil. kirikud olid tsentraalehitised,põhiplaanilt üldiselt ring või ruut. Justinianus I- lasi ehitada Hagia Sophia katedraali Istanbulis- tsentraalehitise ja basiilika ühendamine, suur kuppel , mida toetavad poolkuplid.
Bütsantsi kirikuid on säilinud rohkem isegi väljaspool bütsantsi tuumikalasi( nt ravennas, itaalias)
Sisearhitektuuris on tähtsal kohal sambad ja kaared, mis on reljeefidega kaunistatud). Ehitati ka kirikuid, mis meenutavad kreeka risti e. Võrdhaarset risti, neid katab 5 kuplit. Selliste kirikute ehitamine hakkab umbes 9.sajandi paiku. Hilisbütsantsi kirikud on väikesed ja tagasihoidlikud.
MAALIKUNST : maalikunstis on languse ja tõusuajad ning tänu sellele on seda säilinud katkendlikult. Seda on palju hävitatud, sest islamikunstis ei tohi inimesi kujutada. Bütsantsis oli võitlus kunstipooldajate ( ikonoduulid ) ja kunstivastaste( ikonoklastid ) vahel. 8.saj. alguses saavad võimule ikonoklastid, hakkavad kunsti hävitama. Keiser pooldab, sest kloostrid olid rikastunud ja nii sai nende vastu võidelda.9.saj. keskel saavad taas ikonoduulid võimule, algab pühapiltide tegemine, pildid on au sees.
Maalikunsti on vähe säilinud bütsantsi aladel, rohkem on venemaal ja põhja-itaalias(ravenna kirikutes bütsantsi mosaiigid poliitilise ja usulise sõnumiga). Keiser on kultusobjektiks,sest ta juhib riiki ja kirikut.
Figuurid on pikad ja saledad , ebaproportsiponaalsed.toretsevad riided, pole keha märgata. Inimesed seisavad reas, skemaatiline ruumikäsitlus, perspektiivi pole. Hoopis erinev rooma tehnikast, roomas marmorist, bütsantsis klaasist, nii oli kiiskavam ja säravam.
9.sajandi keskel hakatakse kujutama Kristust kui kannatajat, mitte valitsejat.
suure osa maalikunstist moodustavad ikoonimaalid . Kujunevad ka ikonostaasid- ikoone täis sein altariruumi ja koguduseruumi vahel. Ikoonmaali traditsioon on siiani jäänud, see on kanooniline kunst( muutumatu). Kujutiste joon on kuldne, rikkalikult kaunistatud riietus, suur tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal , mis eraldasid kooriruumi ja koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas.
alates 8.sajandist hakatakse kasutama temperavärve (?) enkaustika asemel. Maali aluseks on kokkuliimitud lauad, sealt tuleb ka tahvelmaali mõiste. Enim tehti neitsi maarja, kristuse ja pühakute pilte.
Kasutati brokaatkangast-riie, kuhu on sisse kootud hõbe-ja kukdniidid. Kõik pidi olema rikkalik, isegi reljeefid olid elevandiluust .
bütsants mõjutas väga palju vana vene kunsti.
Vana-Vene kunst
Hakkab kujunema 9-10 sajandil. Oli moodustatud idaslaavalaste riik keskusega Kiiev . 9-17 sajand säilib ta täiesti iseseisvana ja on erinev lääne kunstist, sest Venemaa oli suhteliselt suletud.Idaslaavlastel tihedad sidemed Bütsantsiga, sealsed kunstnikud arendasid kunsti ja vana-venes võeti vastu ka bütsantsi õigeusk.
Sofia peakirik Kiievis(9-lööviline ja 9 absiidi) ja Sofia kirik novgorodis- ehitati 19.sajandi alguses.
12.saj lõpul tõuseb esile Vladimir Suzdalimaa. Sealsed kirikud on kaunistatud, keskse kirikukupliga tsentraalehitised, küllaltki pisikesed.
14.saj. lõpul tõuseb ehituskunsti keskuseks Moskva , seal töötasid Itaalia meistrid, kuulsaim oli Aristotle Fioravanti-> uspenski katedraal .
ARHITEKTUUR: kreml ehk akropol . kindlus keset linna. Arhitektuurist on säilinud linnakindlustused( moskva ja pihkva kreml)
Al 15.saj on säilinud telgitaolise katusega kõrged puukirikud , eriti kiži saarel.
SKULPTUURI ei viljeletud , akrdeti nende paganlikku kumamrdamist, nagu bütsantsiski .
MAALIKUNST: tehti ikoone, kuulsaim on Vladimiri Jumalaema. Kunsti ilmuvad rahvuslikud mustad jõud. Hakkab bütsantsist erinema, sest tatarlased vallutavad venemaa. Ikoonid muutuvad vabamaks ja rahvalikumaks, kuid bütsantsis välja ujunenud skeem jääb säilima.
14.saj. lõpul kujuneb moskvas 2 koolkonda - bütsantsilik ja kohalik.nad vastanduvad ja võitlevad. Hinnati kõrgelt kreeka kunstnikke ja neilt telliti igast asju.
Vana-vene ikoonimaali suurkuju oli Andrei Rubljov. Leiab viisi, kuidas ühendada rahvalik ja bütsantsilik stiil.
alates 15.saj võib kohata Moskva kirikutes väga uhkeid ikonistaase. Keskel on kristus, kelle jalge ees palvetavad maarja ja johannes. Vasakul ja paremal gabriel ja miikael , all apostlid ja siis kohalikud pühakud. Rubljovi õoetus kehtib kuni 16.sajandini. al 17.saj püütakse elu kujut. Mitmekülgsemalt ja toodakse sisse ruumi. Ikoonide jutustav sisu.
17.sajandil hakkab vene kunsti mõjutama lääne-euroopa looduslähedane kunst.
Merovingide kunst
5-7 saj olid merovingid frangi riigi valitsejad .
arhitektuur: Theoderichi mausoleum- parim merovingide kunsti näide. 10- nurkne ja pealt kupliga . Käsitöös võeti palju üle roomast (jooginõud, kirikuriistad).
Merovingide ajastu tähtsaim pärand on käsikirjad, millest areneb välja kirjakunst ja illustratsioonid. Kasutatakse initsiaale-suur esitäht, neid kaunistati paljude ornamentidega.
inimeste kujutamine oli kohmkas.
iiri kunsti õitseaeg- st. patrick !
Karolingide kunst
Hoopis looduslähedasemaid kujutisi näeme raamatutes Karolingide ajal. Sellele valitsejasuguvõsale andis nime Karl Suur (742 – 814). Kuigi keiser ise õppis lugema alles vanul päevil, soodustas ta igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis (praegusel Saksamaal ) muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi meieaegsetes väiketähtedes. ( meie suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest. )
Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist.
Karl Suure ajal kuulusid Frangi riigi kooseisu hilisemad Prantsusmaa, Holland , Belgia, osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. (vt. ülalolevat kaarti ). Peale Karli surma jagati riik tema pojapoegade vahel - nii said alguse Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa.
KAROLINGIDE KUNST
751 – Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike
732 – Poitiers ’ lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt
742-814 – Karl Suur
· Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas.
· Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi – tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees.
· Kunstis toimub antiiktraditsioonide elavnemine
Arhitektuur
Kivihooned
· Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel.
o 8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik.
o Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarelised arkaadid.
o Osa detaile on toodud Itaaliast.
o Päris väikest mõõtu
Kirikud
· Tekkis Karolingide basiilika
· KLOOSTRID olid majanduse- ja vaimuelu keskused
Kujutavas kunsttis oldi tähtsal kohal antiiktraditsioonid ja miniatuurmaalid . Olid looduslähedased. Tänu Bütsantsist pärit meistritele kasvas tehniline meisterlikkus.Kujut. inimesi ja loomi, Antiikkunsti meenutavad taimemotiivid, Elusolendite puhul anti edasi liikumist
Raamatukunst : Tehti kloostrites ja lossides, Mõjutas teiste rahvaste kunsti , Looduslähedane
Skulptuur
Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi.Luusse nikerdatud reljeefid, kuid skulptuuri ei olnud