sotsiaalsest klassist teise. Võib olla suunatud alla või üles poole, vastavalt näiteks alla kui grupi positsioon varanduslikult halveneb. Vertikaalne mobiilsus (näidet osata tuua) - Horisontaalne mobiilsus (näitet osata tuua) Digilõhe – Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs internetile. Sotsiaalne tõrjutus – Olukord, kus vaest inimest tõrjutakse ühiskonnad, kuna ta on madalamast klassist ning halvemal elujärjel. Identiteet – Inimese või grupi enesemääratlus – vastus küsimusele „kes me oleme?“ Identiteedi aluseks on sugu, rahvus, usuline kuuluvus või sotsiaalne klass. Etniline – Väljaspool enda koduriiki elavad rahvused. Etniline vähemus – Väljaspool oma koduriiki elavad rahvused, kes on riigis kui välismaalased. Vähemus –Rühm inimesi, kellel on oma eristuv enesemääratlus ehk identiteet ja kes mingil põhjusel antud ühiskonnas madalamal positsioonil kui domineeriv ehk valitsev rühm.
15. eksistentsiaalne- olemasolusse puutuv, selle seisukohast oluline IV osa mõisted 1. endogeensus- sisetekkelisus 2. empaatia- kaasaelamine, võime mõista teise inimese tõelisi tundeid 3. seksuaalne- sugueluline 4. erootika- seksuaalsed tundmused ja elamused ning see, mis neid põhjustab 5. moraal-kõlblus, juhindumine reeglitest, mis määravad inimese käitumise ja kohustused ühiskonnas 6. askeet-kõigist elu rõõmudest loobunud inimene 7. identiteet- enesemääratlus, eneseteadvus 8. amputeerima-jäset või elundit lõikuse teel eemaldama 9. kooma- raske teadvusetus 10. koordinatsioon- kooskõla 11. impotentsus- meeste suguvõimetus 12. frigiidsus- naiste sugukülmus 13. lümfisõlmed- lümfisoonte teel paiknev elund 14. prostitutsioon- partnerile seksuaalse lõbu pakkumine raha eest 15. sotsiaalne kompetentsus- oskus suhtlemist alustada ja grupiga liituda
Minu ID-entiteet Identiteet on inimlik vajadus kuuluda kellegi või millegi juurde, samastuda teatud eluviisiga, mõttestiiliga ja väärtushinnagtutega. Kõik see on enesemääratlus, mille üheks põhjuseks on , et inimene tunneb hirmu üksinuse ees. Samas on see põhjus hea, sest kes meist tahaks olla üksinda. Seetõttu hakatakse otsima ja ühinema kellegi või millegi tugeva ja targaga, oma tegevuste aluseks võetakse teiste inimeste kogemusi, vältides nii üksikuks jäämist. See võib olla rahvus, isik, mingi grupp, harrastus ning siis on igal inimesel samaaegsel palju ühtekuuluvusi. Identiteedis eristatakse kõige enam välimist ja sisemist
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkus Tsivilisatisoon on kõige suurem kultuurilis-eneseteaduslik jaotus inimkonna sees. Tsivilisatsiooni kuulumise määrab vastava inimhulga enesemääratlus. Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri
ja ebamäärane rahvahulk, üldsus. Mõjutab kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust ehk mõjutavad igapäevaseid võimalusi. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust põhjustavad liialt väikesed sotsiaaltoetused ning võimalused näiteks lapse kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks
· Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati · Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu · Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks · Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina · Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine! · Koos rühmast eristumisega kujuneb eneseteadvus, arusaam, et mina olen olemas, mina olen väärtus! · Mina ajaloolise "avastamise" elemendid/sammud (I.Kon): Individuaalne otsuselangetamine (naisevõtt, elukutse valik) Siseelu /hingeelu teke varjatud mõtted, peidetud unistused, üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese
hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud. Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub lõimumine ja keeleõpe oluliselt kiiremini kui hilisemas eas ning just selle tõttu tuleks kogu integratsiooni rahad esialgu suunata ühtse eesti keelse haridussüsteemi loomisle. Mänguplatsil ei ole sõpruse loomise eelduseks rahvuslik enesemääratlus. Autor toob välja, et palju Eesti muukeelsed pered juba üritavad oma lapsi panna eesti keelsetess koolidesse, et nende elu muuta võimalikult lihtsaks võiks ka Eesti riik kaasa aidata. Näitena kasutab Vallikivi Inglismaa haridussüsteem, mis on suutnud kõikidele rahvusgruppidele tagada võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saamiseks ilma, et nad oleks kaotanud oma rahvusliku identiteedi. Leian, et antud probleem Eestis on vägagi aktuaalne. 1999. aastal bakalauruse lõputööna
Sündis Viljandimaal, ÕPPID Riia kubermangugümnaasiumis ja hiljem astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda.1983 püstitati talle Tartusse mälestussammas. Ta on kirjutanud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Ta oli oma aja kohta väga tark noormees, sest oskas mitmeid keeli( ladina, inglise, eesti, rootsi kreeka prantuse vene jne). Ta julges rõhutada eestlust, oli rahvuslik enesemääratlus, teadmiste kirjanduste lootus. Täitis kõik nõudmised eesti ilukirjanduses peale ühe- tema looming ei jõudnud lugejate ette. TEOSED: Ood Kuu, ,,laulja", ,,Mardi Luteruse päeval","Päevaraamat" jne. 11. Faehlmann. Eluaastad. Mida kirjutas? Tuntumad teosed. Friedrich Robert Faehlmann ( 31.12.1798) Ao mõisas Järvamaal surnud 22.04.1850, maetud Raadi kalmistule
plagiaat – loomevargus, st. esitatakse teiste loodud mõtteid enda omana sotsiaalne kihistumine - rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine (alam-, kesk- ja kõrgklass) sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim-
Pirita majandusgümnaasium Kevin Otto Koit 10.B Seksuaalne orientatsioon Referaat Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Seksuaal orientatsiooni mõiste............................................................................... 4 Heteroseksuaalsus................................................................................................. 5 Biseksuaalsus......................................................................................................... 6 Homoseksuaalsus................................................................................................... 7 Panseksuaalsus...................................................................................................... 8 Kokkuvõte........
Rahvus - rahvusesse kasvatakse, ühendab keel, kultuur, usk, kujuneb kasvades ja õppides Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei
fiskaalpoliitika majanduspoliitika, mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu G-8 maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa haldussuutlikkus otstarbekohane valitsemine heitunu pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu häälte ülekandmise põhimõte valimistel kandidaatidele antud hääle ülekandmine erakonnakaaslastele sõltuvalt asukohast valimisnimekirjas identiteet ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus indikatiivne ostukorv näitaja, milles väljenduvad tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavad kaupade ja teenuste maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks inflatsioon raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutumine aluseks võetava ajaperioodiga inimarenguindeks suhtarv, mille alusel järjestatakse riike; aluseks keskmine eluiga, kirjaoskus ja SKP ühe inimese kohta
Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik valik". Friedrich Robert Faehlmann(1798-1850) Üks Õpetatud Eesti Seltsi (1838) algatajaid. Eesti kirjanduses oli F esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Ta oli arst, eesti keele uurija ja kauaaegne ÕES-i esimees. Looming Luuletused, jutud ja kunstimuistendid. F rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust
teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest kirjakeelest ning piirdus keele rikastamisel keele enda vahenditega. Eesti kirjakeele normid kujunesid välja nende kahe liikumise ettepanekutest. 1920.-1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. 2. Eesti sugulasrahvad Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). 2.1 Saamid Saamid, ehk laplased, on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal ning nad kõnelevad saami keelt. Kokku on maailmas 80 000100 000 saami ja seega on nad arvukaim põlisrahvas
rahvuslik identiteet. Kuidas ja kas üldse saab rahvaluule kujundada noore inimese rahvuslikku identiteeti? Tartu Ülikooli 1. kursuse tudeng Kätlin arvas rahvaluulest ja rahvuslikust identiteedist nii: Eestlaste identiteet on kujuunenud sama kirjuks kui rahvad, kes Maarjamaast sõdade ja rännete käigus üle on käinud. Igaüks neist on jätnud killukese enda kultuurist meile ning seeläbi on "sulatusahjus" kujunenud meie oma enesemääratlus. Rahvaluule on otseseks identiteedi kujunemise algeks, sest see seob meid esiisadega, aitab meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme. Kätlini arvamusest võib järeldada seda, et ka tänapäeval leidub noori, kes tahavad pidada ja peavadki rahvaluulet ja erinevaid pärimusi meie rahvuskultuuri tähtsaks osaks. Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
reklaamiteooria ,,Reklaam turunduses," Neeme Roose tänases maailmas ei saa me lootmajääda et äki õitseb ilma hea reklaamita. nt on kaks seepi. müüb seep, millest kuuldakse rohkem. kõige suurem patt on teha halvale kaubale head reklaami ning heale kaubale üldse mitte mingit reklaami. hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab ...
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodata...
üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele) Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel. 1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD kuvandiR) 2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR) 3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis) (Isiklik enesemääratlus kuvandireklaami abil?) 1.3 Propaganda põhiliigid Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel. Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki: 1. Proaktiivne propaganda (suhtekorraldus ning agitatsioon) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS 2. Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM KONKURENTSIVÕITLUSES 1.4 Propagandategevuse liigid Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop
võimalusi leides kui häid ühiskondlike eluvorme luues 1 Üritus leida traditsiooni ja tulevikunõudmiste vahelist pingest need kultuurisisud, mil oleks tähendus ka tulevikus 1 Oma kogemuse pidev reorganiseerimine rekonrueerimine, mis suurendab võimet suunata järgmiste kogemuste suunda. 1 Protsess, mille tulemusel inimene üha enam teab, kes ta on, kus ta on, mis ta teeb ja mis tal tuleb teha. Haridus on jätkuv lõputu enesemääratlus, kes ma oles, kus paiknen, kus olen, mida ma olen saavutuanud, mis mul teha tuleb kõige eelnevaga. Haridus on: 1 Inimese enese leidmine(suutmised, tahtmised, mõtted) 1 Enese loomine (kasvatus, käitumise muutmine, moraali muutmine) 1 Enese ületamine (tuleb näha vaeva, arenguga tuleb tegeleda, väljumine mugavus tsoonist) Froneesis- praktiline tarkus (igal pool leida praktiline lahendus, inimene on tark ja leiab lahendaus. Haridus inimene:
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed?
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3....
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
See on lühike teksti või artikli esitus. Annab lugejale teada, millest on töös kirjutatud ja mida võib sellest oodata. Mis on resümee? See on lühike kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et
~Kirjutamine~ Mis on lugemine? Lugemine on nagu tähenduse taasloomine, lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Selleks, et autor ja lugeja aru saaksid üksteisest peavad nad vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem...
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel
Enesekäsitlus või arusaam endast on tõlgenduslik – inimene tõlgendab, mida tema jaoks tähendab olla see, kes tahetakse olla (nt tõlgendus heast õest). Tegelikkuses on meie igapäevaelu täis tõlgendusi: me tõlgendame nt seda, kuidas inimesed meisse suhtuvad jne. Meie teod lähtuvad olukordade tõlgendamisest, sellest, millised tahame olla, ja endale püstitatud eesmärkidest. Ka teistel on oma roll meie määratlemisel. Nii on meie enesemääratlus piiratud selliste kategooriatega nagu nt rahvus, perekond, töö ja vaba aja tegevused. Nt kui mu vanemad pole eskimod ja meil puudub otsene vereliin eskimotega, siis on minust ebaadekvaatne pidada end 3 eskimoks. MacIntyre järgi oleme üksnes kaasautorid „oma loos“ - meid ümbritsev kujundab ja suunab meie elukäiku. Oleme tugevalt mõjutatud oma sotsiaalse elumaailma poolt, kust lähtuvad ka meie uskumused, väärtused, sihid jms
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil, mida õpetatakse nii kitsas kui laias kursuses 10. klassi viimase teemana ja analüütiline geomeetria ruumis, mida õpetatakse vaid laias matemaatikas 12. klassis. Esimene kursus kannab pealkirja ,,Vektor tasandil. Joone võrrand" nii laias kui kitsas matemaatikas, kuid erinevused sisus on olulised. Kitsas matemaatikas peab kolmanda kursuse lõpetaja oskama selgitada vektori mõistet ja selle koordinaate; liitma ja lahutama vektoreid ning korrutama vektoreid arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul; arvutama vektori pikkust; leidma vektorite skalaarkorrutist ning tundma vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid. Õpilane koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja...
takistada majanduse arengut. Konservatism kui radikaalsuse kaotanud liberalism 19.saj Briti juhtiv liberaalne partei kaotab sajandi lõpuks oma äkilisuse, põhiteesiks saab traditsioonide austamine. Konservatism Prantsusmaal pärast revolutsiooni levivad Briti konservatiivide suunad, ent põhivastasteks pole mitte liberaalid, vaid vasakpoolsed. Traditsioonilise konservatiivse suuna väljakujunemine, enesemääratlus kui stabiilsuse hoidja suures radikaliseerumise protsessis. Muud Euroopa piirkonnad üldlevinud vasakpoolse poliitilise kultuuri teke, konservatiivid kui parempoolne, ent pigem varjujäänud pool. Ida-Euroopas konservatism kui rahvuslus, muud sarnased jooned L-E'ga puuduvad. Kesksed mõisted: traditsioon ja aeglased muutused, kiired poliitilised otsused kui radikaalsus; uskumus inimloomuse ebatäiuslikkusest, inimese poliitilise võimetuse tunnistamine;
Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi koht...
Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja
Vanimaid rahvaid on Egiptuse ja Kreeka rahvad . Euroopa rahvad tekkisid peamiselt feodalismiajastul. Rass sotsiaalteaduses käsitleme rassidena inimrühmitusi, mis erinevad teatud pärilike joonte poolest. Rassism ideoloogia, mille kohaselt inimkond jagune bebavõrdseteks rassideks, mis teevad ühe rassi teisest halvamaks või paremaks ja see õigustab diskrimineerimist rassi alusel. (näit.: Aaria rass). Rahvuslik identiteet indiviidi enesemääratlus, samastamine mingi rühmaga. Eestlane USA- s või Austraalias ja eestlane Eestis - mis erinevus?
Ja 2 aastaselt suudavad nad oma emotsioone väljendada. o Teesklusvõime- kujutlusvõime tuleb mängu u 2. Eluaastal. Lapsed hakkavad mängima nukkudega ja annavad karule süüa, just kui too oleks näljane. o Võime eristada teesklust tegelikkusest 3. Ja 4. Eluaasstased on stabiilsed teeskluse-tegelikkuse eristamises. Enesemääratlus või enesehinnang · Enesemääratlus ehk identiteet võib tähistada kõiki aspekte enda kohta välimust, isiksust, võimeid, samuti sugu või rahvusgruppi.. me kõik võrdleme ennast teistega. Ja mõistame et mõnda asja oskame hästi, mõnda mitte. Varased soolised erinevused ja soolise identiteedi arenemine · SOOLISED ERINEVUSED LASTEL LÄÄNE ÜHISKONDADES Suurbritannias ja USAs on läbi viidud palju uurimusi imikute ja lsete
et keegi teine talle seda ütleks. Näiteks vastu sõbralikumad, kui me mitte kuidagi mõni iidol. 1990. aastatel toodi Ameerika ei suuda olla loogilised? psühholoogiasse mõiste empty self Õpetajate seas on üsna levinud naiivdeterministlik tühi mina. Terminit kasutatakse inimeste arusaam, mille loomes on kohta, kellel puudub selge enesemääratlus osalenud ka psühholoogid see, mis on ja kes ei usu vaba tahte võimalikkusesse. juhtunud inimese lapsepõlves, kujundab Elukäiku määravad nende tema kogu ülejäänud elukäiku. Kui lapsepõlves meelest saatus, horoskoobid, geenid, oli mingi trauma, siis usutakse, suured inimesed ja muu selline, mis täidab et inimene elab kogu ülejäänud elu seda nende personaalset tühjust
gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. - 'Peegel-mina' (C. H. Cooley) enesemääratlus, mis põhineb hinnangul endast läbi teiste hinnangu mõistmise. · Identiteet tähendab indiviidi teadmist selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedid on kujundatud läbi pideva interaktsiooni meie igapäevases elus. Identiteedid on: individuaalsed ja personaalsed (eristumine teistest), kollektiivsed ja sotsiaalsed (jagatakse teistega/rühmaga), ,,kehastunud" (ingl. k. embodied).
mistõttu suhtlemine on takistatud). Sotsiopetaalses ruumis saavutavad lapsed üksteisega kontakti kiiremini (näiteks ümarlaud). Kõik laste jaoks loodud keskkonnad peavad toetama lapse arengut, tervist ja heaolu. Ruum ja tegevus peavad kahtlemata omavahel kooskõlas olema. Laps saab endast teadlikuks kui mingisuguste sündmuste põhjustajast (kui mina toimin nii, siis leiab aset selline sündmus). Lapse enesemääratlus ja enese teadvustamine käivad läbi ruumi (mina ja miski muu). Lapsed kiinduvad omandisse ja enda isiklikesse asjadesse – see loob neile turvatunde. Omakorda peavad kõik keskkonnad toetama ka lapse kompetentsuse arengut (soov olla kompetentne on oluline lapse arengumotiiv). Füüsilist maailma õpib laps tundma ennekõike eksperimenteerides. Keskkonnas tegutsedes areneb ja muutub täiuslikumaks kahtlemata ka silma ja käe koordinatsioon. Et kasvatuslikud mõjud oleksid
Teraapias: Patsiendilt ladestunud/varjatud tunnete ülekandmine (N: lapsepõlvega seotud) ÜLEKANNE TERAPEUDILE Psühhodünaamika positiivsus: see on kujundanud üldist mõtlemist, ideid uutele teooriatele (egops), oli esimene seletav teooria ja lõi keskkonna hilisematele; suhtlemine kontrolli asemel, tunded ja alateadvus, lapsepõlv-deprivatsioon insait-ülekanne, hälbeline käitumine. Psühhodünaamilise ST negatiivsus: liialt bioloogiline - enesemääratlus mitte nii oluline, naise rõhutud seisundit kinnistav, liialt meditsiiniline mudel, st patsient on passiivne; keskklassi normist kõrvalekalle = hälve, klient on vastutav on puuduliku ravitulemuse eest, verbaalselt võimekate eelistamine, vähe tähelepanu keskkonnale/selle reformidele. Kaasaeg: 1. PSÜHHOSOTSIAALNE INDIVIDUAALTÖÖ (Hollis, Woods 1981): inimene omasituatsioonis: süsteemiteooria (situatsioon, käitumine, rolliteooria) + psühhoanalüütiline (stress)
enesekindlus). Suvalisus. Konstrueeritud kellegi huvides. Imidz seda on. Imidz in inimkujuline inimese sarnane(sp saabki küsida et kas a on soe või külm, mees või naine jne). · KAUBAREKLAAM ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. · IMIDZIREKLAAM ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne.(aitab toetada MINU enesemääratust.. räägib sellest, kes mina olen, näen pigem enda peegelpilti.) POSITSIONEERIMINE Liiga palju on imidzikujundust. Tänapäevases konkurentsisituatsioonis on võtmeküsimuseks ERISTUMINE. "Maailmas, kus igaüks võitleb oma klientide pärast, pead Sa oma kliendile andma põhjuse osta just sinult ja mitte konkurendilt."
takistused saab jagada kaheks: muutuste läbiviimise kiirus, avaliku sektori eripära. Sidusrühmad peavad olema kaasatud, informatsiooni vastuolulisus, pikad ja aeganõudvad läbirääkimised, hilinenud otsused, tsentraliseerituse/detsentraliseerituse dilemma, pikad kooskõlastused versus arengueelise kiire rakendamine. Strateegia avalikus sektoris - Eraettevõtte eesmärgiks on konkurentsieelise saavutamine, avalikul sektoril aga organisatsiooni enesemääratlus. Avaliku väärtuse loomine (public value). 3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? Oluliseimaks erinevuseks peetakse väiksemat valikuvabadust avalikus sektoris. Ettevõtted on konkurentsi tingimustes sunnitud enamasti tegema radikaalsemaid valikuid kui avalikud institutsioonid. 4. Milline on strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise erinevus? Strateegiline juhtimine on olemuselt integreeritud protsess, mille käigus seatakse
ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usund, perekond, naabrid, töökaaslased, sõbrad ® Valija parteiline enesemääratlus ® Pikaajalised struktuursed muutused Mõistusliku valiku teooria ® Ratsionaalsed valijad ja poliitikud (ettevõtjad) ® Valija võimalused ratsionaalsuseks: n Eelistuste teadvustamine n Osalus valimistel n Eneseinformeerimine: enda sotsiaalne seisund, poliitiline konkurentsiolukord, alternatiivid, reaalselt teostatavad vajadused, kahjulike alternatiivide tõrjumine ® Poliitiku tegevusmustrid valijate suunas:
baas, arvuti kasutus on sedavõrd erinev 9.veebruar 2011 Kaasaja maailma mitmekesisus Kas globaliseeruvas maailmas saab keegi olla sõltumatu? · Eesti o Energiavarud (gaas, nafta) mujalt, rahad EL ja ühine turutsoon, satelliit puudub jne · Integratsioon vastastikused kasulikud suhted teiste riikide ja organisatsioonidega, pos · Neokolonialism - · Identiteet enesemääratlus o aluseks rass, rahvus, usund vms o kosmopoliit · ühiskonnad jagunevad o kultuuriliselt ühtsed o kakskultuursed o multikultuursed · Kes on vähemus? Meie oma ebavõrdne maailm (J. Valge) · 19. saj maailma keskmine SKT inimese kohta 55% Lääne-Euroopast, aafriklastel 35% · I maailmasõja eel maailma keskmine 30%, Aafrika keskmine 12% · 1950 maailma keskmine 23%, Aasia elanikul 8%
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõl...
- Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel - Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse - Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega - Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse 49. Mida tähendab sotsiaalne mina? Enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 50. Mida tähendab desotsialiseerumine? õpitakse rollist loobuma
ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. Räägime asjast läbi isiksuseomaduste. Mitte mis, vaid kes? (nt TLÜ kohta võime küsida kes, mitte mis) • KAUBAREKLAAM – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. • IMIDŽIREKLAAM – ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija emotsionaalne enesemääratlus, kauba omaduste kirjeldamine pole esmatähtis. On pigem fastsinatiivne. Teadlikult kujundatud imidžiga brändi eelised: Konkurentsieelis eristumise abil Emotsionaalne suhe kauba/kaubamärgi ja inimese vahel Eneseillustreerimise võimalus tarbijale: Konsumerism – eneseväljenduslik, sümbolilise väärtusega kaupade- teenuste tarbimine Positsioneerimine Brändide languse põhjused
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
