Informatsiooniline enesemääramine (0)

Informatsiooniline enesemääramine

Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse.
Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. PS §19 hõlmab ka üldist isiksusõigust ehk enesekujutamise õigust, mis tähendab seda, et isikul peab olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse avaliku arutelu esemeks . Heaks näiteks võin tuua siinkohal S. Rannamaa ,,Kasuemas“ toodud näite sellest, kui kaaslased varastavad peategelase Kadri luuletuste kaustiku. Hiljem imestavad rühmakaaslased, miks Kadri luuletuste võõraste silma alla sattumist nii väga üle elas. Luule, mis Kadri jaoks oli sügavalt isiklik, tundus teiste tüdrukute jaoks pigem loominguna, mille üle võiks avalikult uhke olla. Kuid Kadri tundis ennast väga halvasti, sest tähelepanu pälvis luuletus mida ta teistele avaldada ei soovinud, sest luuletus sisaldas Kadri kõige salajasemaid ja isiklikemaid mõtteid.
Õigus informatsioonilisele enesemääramisele on moodsa andmetöötluse tingimustes eriti
tähtis. Isegi suhteliselt tähtsusetute andmete põhjal võib elektroonilise andmetöötluse abil
väga hõlpsasti ja kiiresti hankida isiku kohta üksikasjalikku teavet. Siinkohal ütleb
isikuandmete kaitse seaduse §11, et andmeid võib töödelda üksnes andmesubjekti nõusolekul ning haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus. See tähendab seda, et muul viisil, näiteks andmesubjekti nõusolekuta ei ole andmete töötlemine lubatud välja arvatud §14 välja toodud punktid kus töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse näiteks andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks. Lisaks ka andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel
õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele.
Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei
saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab
privaatsus oma põhiväärtuse − võimaluse enda eest vabalt otsustada.