Eetika olemus (0)

Eetika olemus
Eetika - Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud tingimused, praktilised nõudmised ja reeglid, mis tagaksid kogukonna liikmete heaolu. "Eetika" osutab ka mingi kogukonna uskumuste ja väärtuste süsteemile, elukutse või organisatsiooni formaalsetele tegevusjuhistele (vrd: ideoloogia).
Eetika mõistet võib käsitleda mitmeti: normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; reeglite kogum, mis määrab õige ja vale käitumise; kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; filosoofiline teadus moraalist.
Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole eetikat võimalik kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi poolt. Eetika, tema seisukohtade ja normide kujunemisel on oluline koht kultuuril, traditsioonidel, usul, kommetel jms. Seega tuleb leppida  ning ka arvestada selle paratamatusega, et ühiskonna eetiline muutumine läheb aeglaselt, hoolimata väga kiirest muutumisest õigussüsteemis, majanduses ja teisteski ühiskondliku elu valdkondades.
Meie eetika etaloniks näib praegu olevat üks kujuteldav isik, kes on sisult rahvuslik ja vormilt internatsionaalne, hingelt eestlane ja vaimult eurooplane. Küllap annab  meie rahva eetilistest kõhklustest tunnistust ka seniste eetikaskandaalide kuhugile rippujäämine ja eetiliste pretensioonide ja reeglite mittetoimimine. Ebakindlust süvendab ka usaldamatus rahva enese sees. Paljud inimesed kurdavad paraku põhjendatult või ilma, et ausus ja õiglus on (Eesti)maa pealt kadunud ja me elame hundiseaduste aegu. Just riigimeeste kõrge moraal ja ideaalid ning nende laitmatu järgimine oleks ütlemata heaks palsamiks meie eetiliste lõhede ravitsemisel.
Eetika tähtsus
Eetika on  kasulik, efektiivne ja isegi hädatarvilik nii inimestele, huvigruppidele kui ka ühiskonnale tervikuna.Reguleerib  ja suunab enamasti  inimeste käitumist ning vaid ainult  väiksem osa  inimeste vahelistest suhetest ja käitumisest reguleeritakse seaduste ning neid tagavate sunnimehhanismide poolt.
Eetika ja moraal kujutavad enesest üht omapärast mitmetasandilist reeglistikku, mis ühelt poolt iseloomustab ja teiselt poolt  tagab sotsiaalsete  (huvi)gruppide eksistentsi. Pedagoogid , kerjused, meedikud, pätid, riigimehed , paadialused, sõdurid, ärimehed, tõrjutud, eestlased, kristlased ja suur hulk teisi seltskondi – kõigil neil on oma eetika. Kuulumine teatud gruppi eeldab ka teatud käitumisreeglite tunnustamist ja järgimist. Paraku teeb asja keeruliseks see, et inimene kuulub korraga mitmesse gruppi. See tähendab ka mitmete reeglite (mõnikord vastandlike) üheaegset järgimist. Tuleb möönda, et erinevad grupid  ei ole oma suuruselt, mõjult jms. sugugi võrdsed ja ühiskonna seisukohalt tuleb olulisemaks lugeda neid seltskondi, mille tähtsus ja mõju on ühiskonnale suuremad. Samas võiksid just eetiline käitumine ja edu  olla need hoovad , mis toovad inimesele teiste usalduse ja autoriteedi ning saavad sillutada teed võimutüüri juurde.
Lisaks aitab eetika lahendada konflikte õigluse huvides ja korra alusel ning aidata kaasa inimsuse arengule/õitsengule.
Eetika eesmärk
Õpetatakse, kuidas saada vooruslikuks ja kõlbeliseks; Oluline pole nähtuste mõistmine, vaid tegevus; Peab näitama, kuidas saada tubliks ja vooruslikuks; reguleerib käitumist teise inimesega, inimgruppide vahel, inimese loodud asjade ja iseendagagi; õpetab mõtlema väärtustest.
Eetika jaotised
Eetika kui distsipliin jaguneb järgmiselt:

teoreetiline eetika,

praktiline eetika.
Teoreetiline eetika tegeleb üldiste eetikakategooriatega ning selle võib üldjoontes jagada metaeetikaks ja normatiivseks eetikaks:

• Metaeetika on haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja –otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast.
  
• Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea/halb. Normatiivses eetikas püütakse selgitada, mis on ühe või teise normi aluseks ning kas ja kuidas on neid võimalik filosoofiliselt põhjendada. Normatiivse eetika valda kuuluvad ka konkreetse iseloomuga normatiivsed küsimused, nt kuidas suhtuda aborti, loomakaitsesse, surmanuhtlusse (s.t. rakenduseetika või praktilise eetika küsimused).
  

Praktiline eetika tegeleb ja keskendub juba konkreetsemate moraaliküsimustega, mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida.

• Rakenduseetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel (nt etniliste vähemuste kohtlemine, loodusliku keskkonna säilitamine, naiste võrdsuse küsimus jne). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on keskkonnaeetika , ärieetika ning meediaeetika.
  
• Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega ühe kindla professiooni raames. Piirdub kindla elukutse eetikaga (nt arstieetika , ametniku eetika).
  

Mis teeb eetika iseseisvaks?

• Traditsioon alates antiikajast. Siin mängib rolli ka tõekspidamine inimese unikaalsusest maailmas. Paljude arvates on moraalsus inimese olemuse ja ka filosoofilise käsitluse tuumaks.
  
• Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt.
  
• Moraali ei ole võimalik täielikult taandada ühelegi „3 suurest vaalast“, st bioloogilisele, psühholoogilisele ega sotsiaalsele, kuid ühisosad ja kokkupuuted nende vahel on selgesti olemas.
  

Eetilise mõtte kandjad ja arendajad

• Inimesed ja igapäevane elu ja selle reflekteerimine. Siin on olulised kunstnikud ja kunst , kes reageerivad tundlikult neis ja nende ümber toimuvale.
  
• Teatud sotsiaalsed kooslused , mis võtavad selle endale kohustuseks , nt erialaseltsid, akadeemilised üksused ja organisatsioonid , kaasajal eetikakomiteed.
  
• Arvukas kirjasõna, mis kirja pandud nendel teemadel, nt meditsiinieetikas on olemas arvukad deklaratsioonid ja koodeksid.
  

Eetikateooriate põhitüübid
Eetilisi küsimusi uuritakse ja põhjendatakse enamasti mõnest eetilisest teooriast lähtuvalt. Eetikateooriad jaotatakse tavaliselt kolme põhitüüpi:
1. Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika. Teleoloogiline eetika baseerub otsuse lõppresultaadil. Teleoloogilisus tähendab eesmärgipärasust, seega tegude õigsus on hinnatav vastavalt tagajärgedele olenemata sellest, mis vahenditega see saavutati. Teleoloogilised teooriad on nii eetiline egoism kasulik mulle) kui ka utilitarism (kasulik kõigile).
2.Deontoloogiline ehk kohuse -eetika (I. Kant ). Selle teooria kohaselt on õigused vaid põhiline juhtnöör õige käitumise valikul , millest järeldub, et kohustused tulenevad õigustest. Kohustuste eetika abil on hõlbus lahendada mitmeid eetikaprobleeme. Tuleb vaid analüüsida, ega valitud lahendus ei riiva teiste osapoolte õigusi ja kas neid koheldakse ausalt .
3.Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika. Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Keskseks küsimuseks õilsus, väärtuslikkus. Aristoteles uskus, et inimese käitumist peaks juhtima neli voorust: julgus , õiglus, mõistlikkus ja mõõdukus. Tema arvates ei peaks eetiline käitumine olema hoolikalt ja hästi läbimõeldud mõttetegevuse tulemus, vaid hoopis vahetu, spontaanne, intuitsioonist juhitud . Vooruste eetika järgi on tegevus moraalselt õige, kui inimene, kes seda teostab , tegutseb moraalselt voorusliku isikuna või arendab moraalseid voorusi , ja moraalselt vale, kui ta tegutseb paheliselt või arendab moraalseid pahesid.
Eetika teooriast lähtuvalt hinnatakse tegu kas heaks või halvaks, lubatud või lubamatuks. Igale teole eelneb motiiv, otsustus , moraal ja lähtumine mingist eetika-süsteemist ehk eetikateooriast. Teole järgneb tulemus, mida hinnatakse kas hea, halb või neutraalne.
Moraal
Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero . Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme .Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga .
Eetika ja moraal
Eetika ja moraal tekivad kui inimese loomuliku arengu paratamatu tagajärg - need on teatav normistik, mida järgitakse. Oma tekkelt pole eetika ja moraal kuidagi seotud religiooniga, need ilmnevad varasel inimesel kui teatavad otstarbekad mõtlemise ja käitumise reeglid teatava inimest rahuldava olukorra saavutamiseks. 
Eetika ja moraal jääksidki pelgaks elukondlikuks otstarbekuseks, kui inimteadvuses ei tekiks ka arusaamad vaimsest reaalsusest. Ajast, mil inimene saab religioosseks, saavad eetika ja moraal oma põhjenduse ja aluse vaimselt ideaalilt kui kõrgeimalt inimolemise aluselt ja eesmärgilt.
Eetika ja moraali tase olenevad ideaali kõrgusest ja ideaali üha sügavamast mõitmiseks ning omaksvõtust. Nende juur on maine, kuid kui inimesel tekib jumalateadlikkus, siis Jumal kui ideaal muudab eetika ja moraali vaimsel alusel olevaiks ja inimese vaimset ideaali püüdlevaks. Vastavalt sellele, kuidas vaimset ideaali üha kõrgema, avarama ja sügavamana mõistetakse, muutuvad ka eetika ja moraal üha enam vaimsest tingituiks, üha enam ainelisest elust sõltuvaks.
Eetika ja moraali filosoofia
Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus. Kõlblust samastatakse eesti keeles enamasti pigem moraaliga, kuid mitte eetika või eetilisusega. Kõlbluse poolt soositavale vastanduvad kõlvatused.
Eetikakoodeksite tähtsus:

• heade tavade kirjapanemiseks (nt Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee eetikakoodeks );
  
• väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks);
  
• grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas);
  
• ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil (Kodanikuühenduste eetikakoodeks);
  
• maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis (Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks);
  
• juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu;
  
• avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu;
  
• kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu;
  
• puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks.
  

Eetikakoodeksid
Meie tänaseid arusaamu on mõjutanud ja suunanud mitmed inimajaloo olulised eetikakoodeksid alates kümnest käsust, Hammurabi seadustest ja lõpetades "Ühiskondlike lepete ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga".
Eetikakoodeks on kirja pandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi võivad koostada sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (töökoht, elukutse vms) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada.
Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu poolest:
*Väline vorm. Vormi poolest võivad eetikakoodeksid üksteisest väga palju erineda. Osa eetikakoodekseid on äärmiselt lühikesed ja sõnastavad ainult mingi kindla grupi põhiväärtused või püüdlused. Selline dokument võib olla nii eetikakoodeksi asendaja kui ka dokument, mille alusel hakkab grupp hilisema vajaduse tekkimise korral konkreetsemat eetikakoodeksit välja töötama. Samas võib eetikakoodeks olla ka mitmeleheküljeline mahukas ja detailne dokument (nt arstide eetikakoodeks), mis sõnastab väärtuste ja missiooni asemel või kõrval ka väga konkreetsed tegevusjuhised erinevate juhtumite ja situatsioonide jaoks (näiteks kuidas käituda, kui koostöö partner teeb töötajale ebaseadusliku või ebaeetilise ettepaneku). Sageli sõltub eetikakoodeksi vorm selle eesmärgist.
*Eesmärk. Eesmärgi poolest võib eetikakoodekseid liigitada nii konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvaiks (näiteks juhis, et kui sulle pakutakse altkäemaksu ebaseadusliku teo sooritamiseks, siis keeldu ning teavita oma ülemust) kui ka sellisteks, mis kirjeldavad üldisi kriteeriume õigete valikute langetamiseks. Kuigi sõnastus erineb, soovitakse mõlemal juhul saavutada teatud liiki käitumine.
*Hõlmavus. Selle all mõeldakse seda, kui suurele hulgale ja millistele gruppidele või gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse . Kõige laiemahaardeliseks eetikakoodeksiks võib lugeda Piibli kümmet käsku, mis on suunatud kristlastele.
*Sisu. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom:
Normatiivsed. Normatiivne eetikakoodeks sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse . Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaliselt nt etnotsentristliku moraalipoliitikaga rahvusvahelised ettevõtted, kus emafirma püüab tagada ühtlase käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses, sõltumata selle asukohariigi kultuurist, et kindlustada erinevates riikides ühtne käitumispoliitika ning anda juhiseid töötajale teatud olukordades käitumiseks.
Väärtustele tuginevad. Väärtustele tuginevad koodeksid on deklaratsioonid ettevõtte moraalipoliitika kohta. Enamasti on need lühikesed ja üldsõnalised, mistõttu on need kestvamad kui normatiivsed, kuna üldsõnalisi deklaratsioone pole vaja nii tihti muuta kui detailseid koodekseid.
Sotsiaalseid kohustusi võtvad. Nendes deklareeritakse, millised kohustused organisatsioon ühiskonna ees võtab. Nende organisatsioonide tegevus mõjutab sageli ühiskonda laiemalt (nt advokaadid).
Sekretäri eetikakoodeks
Tundes vastutust sekretäri elukutse eest on Eest Juhi Abi Ühing koostanud Sekretäri kutse-eetika koodeksi, mis on aluseks kõigile sekretäridele nende kutsealases tegevuses. Eetikakoodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on sekretäri elukutse jaoks vajalikud.
Koodeksi eesmärk
Eetikakoodeksi eesmärgiks on anda sekretärile raamistik käitumisotsuste tegemiseks kutsealases tegevuses.

Sekretär on teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni;

Tagab kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse;

Kujundab oma tegevuse ja käitumisega positiivset ja professionaalset kutsealast mainet;

Hoolitseb oma ametialase pädevuse eest, osaleb erinevatel koolitustel ning täiendab pidevalt oma erialast vilumust, töö tõhusust ja teeninduse kvaliteeti;

Loob ja hoiab organisatsioonis positiivset õhkkonda;

Teadvustab oma rolli ja vastutust organisatsioonis;

Tunneb huvi organisatsiooni klientide/külastajate soovide ja vajaduste vastu ning vastavalt oma pädevusele aitab ning informeerib;

Osutab organisatsiooni klientidele/külastajatele, olenemata nende rahvusest, rassist, vanusest , usulistest tõekspidamistest, nahavärvist, soost ja sotsiaalsest seisundist, võimalikku parimat ja erapooletut teenindust;

Pöörab tähelepanu heale läbisaamisele organisatsiooni kaastöötajatega ja püüab hoiduda kõigest, mis võiks rikkuda kolleegialaseid suhteid;

Vastutab oma sõnade ja tegude või tegematajätmiste eest;

Sekretär riietub alati korrektselt ja väljapeetult;

Käitub tema kasutusse usaldatud varaga säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult

Sekretär ei tugine organisatsioonile osaks saanud usaldusele, vaid võidab selle iga oma kliendi puhul uuesti;

Sekretär ei luba sotsiaalsetel, perekondlikel ega ka muudel suhetel mõjutada oma tegevust sekretärina, hoiab lahus oma töö ja eraelu;säilitab tööalases tegevuses rahu, väljapeetuse ja väärikuse;

Oskab jääda igas olukorras usaldusväärseks, rahulikuks ja väärikaks.