Keskaegse linlase toidulaud (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

"Söömine-joomine keskaegses Tallinnas"-kokkuvõte

TOIDUAINETE VALIK LIIVIMAAL Keskaja Euroopas kuulus inimese toidusedelis kõige tähtsam koht teraviljadest valmistatud toitudele, ennekõike muidugi leivale, kuid ka putrudele, suppidele jne. Muinasajal olid Eesti peamisteks viljakultuurideks rukis ja oder. Samuti kasvatati ka tatart, kaera ja nisu. Seoses talivilja kasvatamisega kujunesid eeldused kolmeviljasüsteemi levikuks. See oli maaviljeluse tähtsaim uuendus, mis keskaeg kaasa tõi. Selle tulemusena kasvas haritava maa pindala, suurenes saagikus, mitmekesistus toodangu sortiment ning tänu sellele paranes oluliselt inimeste toitumine. Juba iidsetest aegadest mängisid meie esivanemate toidulaual suurt rolli kaunviljad. Enim kasutatavad olid hernes, põlduba ja lääts. Nad sisaldavad kõrsviljadega võrreldes palju rohkem valkaineid, nende kasvatamine on lihtsam, sest nad on mulla suhtes vähenõudlikud ja nende väetisetarve on väike

Ajalugu

19

doc

Söömine- joomine keskaegses Tallinnas

ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendajaks oli Jüri Kivimäe, oponentideks aga Juhan Kreem ja Enn Küng. (6) Põltsami peamine uurimisvaldkond on Eesti keskaja linnaajalugu, eriti linna argikultuur. Ta on avaldanud ligi paarkümmend artiklit Eesti, samuti Saksamaa ja Austria teadusväljaannetes ning on tegelenud ka keskaja allikate publitseerimisega. (6) Inna Põltsam-Jürjo on alates 2004. aastast abielus ajaloolase Indrek Jürjoga. (6) Mõiste keskaeg võttis 1469. aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. (6) Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti

Ajalugu

18

odp

Keskaja köök

Traditsioonilised toidud Eestis keskajal  Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud.

Kultuur

4

doc

Keskaja Talupojad

juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate mugulate parast. Alles uusajal omandas kartul selle koha, mis talle praegu kuulub. Meelsasti soodi kala, kui seda ainult oli. Kirik propageeris kalaroogasid ja koos kristluse levikuga kasvas Euroopas ka kalapuugi tähtsus

Ajalugu

8

odt

Kultuurilugu

Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju kold

Kultuur

16

doc

Keskaja inimene

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö........................................................

Ajalugu

12

pdf

EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED

Kuusalu Keskkool EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED Loovtöö 2016/2017 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1.EESTI.................................................................................................4 2.VENEMAA..........................................................................................4 3.SAKSAMAA........................................................................................5 4.SARNASUSED.....................................................................................6 4.1.Eesti ja Vene köögid...........................................................................6 4.2.Eesti ja Saksa köögid..........................................................................6 5.ERINEVUSED......................................................................................6 5.1.Eesti köök..

Rahvusköögid

26

doc

Talurahva toidud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.................................................................................

Ajalugu

Kommentaarid (1)