Keskaja köök (0)

Traditsioonilised toidud Eestis 
keskajal
 
 
Keskaegne  köök
●
Keskaeg  tõi kööki uued tuuled ja 
muutis  senist  toitumist väga 
oluliselt.
●
 Uus kolmeväljasüsteem võimaldas 
efektiivsemat  viljavaheldust, 
levisid rohkem energiat andvad 
kultuurid, mis aitasid 
näljahädadest, sõdadest ja 
ikaldustest ki remini taastuda
●
Toidukultuuri edendas kõvasti 
hansaaeg – linnades tarvitati 
kaubanduslike sidemete kaudu 
sissetoodud uusi toiduaineid, 
mitmesuguseid vürtse ja 
 
maitseaineid, levisid uued toidud.
 
Keskaegne köök 
Tartus
●
Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem  leivavili ) ja 
otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks)
●
Leidus ka  Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal 
määral nisu ja tatart.
●
Üheks põhitoiduks oli   rukkileib , nisujahust valge leib ehk 
sai kuulus pidupäevade söögilauda.
●
Lihaloomadena peeti sigu ja  lambaid , piima ja liha 
saamiseks veiseid.
●
Kodulindudest söödi kanu ja hanesid.
●
 
Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. 
●
Imporditi heeringat
 
●
Kaunviljad  on olnud keskaja 
inimese toidulaual väga 
olulised, kuna neid oli lihtsam 
kasvatada,  terad  olid 
valgurikkad  ja toitvad.
●
Kõige enam olid  esindatud  
herned , leidus ka läätsi
●
Söödi seapekki koos herneste 
või ubadega
●
Ube keedeti mitte ainult soolaga 
maitsestatud vees, vaid 
keeduveele lisati õli, samuti 
 
küüslauku ja loorberit
●
Köögiviljadest oli tuntuim naeris
 
Söömine  keskaja 
Tallinnas
●
Toiduainete tootmises ja tarbimises avaldus sakslaste valitsev 
positsioon
●
Leiba küpsetati saksa eeskujude järgi
●
Peeti ranget järelvalvet liha, leiva ja  kalaga  kauplemise üle – 
kontrol iti kvaliteeti, kaalu, hinda.
●
Vajalikud toiduained sai linnaelanik suurel määral oma 
majapidamisest
●
Kodus keedeti mõdu, küpsetati leiba, pruuliti õlut,  tapeti  loomi, 
soolati liha ning kala.
●
Pulmaroogadeks olid nt.  Praetud  härjaliha,  haug , haned.
 
 
● Igapäevatoit oli kala, 
olgu see siis kohalik 
lõhe , ahven ,  latikas , 
vimb või haug, aga ka 
sissetoodud 
heeringas oli 
tavalinnakodanikule 
kättesaadav.
●  Kalast ja lihast 
 
valmistati kihilist sülti
 
● Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu 
värvi ja maitse kui ka vormi muutmine, sageli 
lausa tundmatuseni. 
● Nii võidi linnusarnaseks kujundada pirukaid, 
magustoite ja muid roogasid, üllatusroaks ehk 
lauakaunistuseks oli tavaliselt mingi eriti uhke 
lind – luik või sookurg.
●  Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis 
pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks 
 
koos kollase piprakastmega. 
 
Vürtsid toidus ja 
joogis
● Kõige levinud  maitseköögivili  oli sibul
● Rohkelt tarvitati tilli, köömned , sellerit, sinepit, 
peterselli, kadakamarju
● Õlle jaoks vajati palju humalaid
● Magusainetest kasutati  mett
● Soola imporditi kõige rohkem, selle vastu 
vahetati sadamates vilja
 
 
Kasutatud allikad
●  http://tarbija24.postimees.ee/2606480/keskaegne -
toidulaud-tallinnas-ohtralt-soola-ja-olut
●  http://epl.delfi.ee/news/lp/keskaegne-koogikul
tuur-annab-tanagi-motteainest?id=67351678
●  http://peenrarott.blogspot.com/2012/07/uurime -
mida-soodi- keskaegses -tartus.html
●  http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/smine_k
eskaja_tallinnas.html
●
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9