EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE ERINEVUSED NING SARNASUSED (0)

Kuusalu Keskkool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EESTI, VENE JA SAKSA RAHVUSKÖÖKIDE 
ERINEVUSED NING SARNASUSED 
Loovtöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2016/ 2017  
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………..3 
1.EESTI…………………………………………………………………………………....4 
2.VENEMAA……………………………………………………………………………...4 
3.SAKSAMAA…………………………………………………………………………….5 
4.SARNASUSED………………………………………………………………………….6 
    4.1.Eesti ja Vene köögid………………………………………………………………...6 
    4.2.Eesti ja Saksa köögid………………………………………………………………..6 
5.ERINEVUSED…………………………………………………………………………..6 
    5.1.Eesti köök…………………………………………………………………………...6 
    5.2.Vene köök…………………………………………………………………………...6 
    5.3.Saksa köök…………………………………………………………………………..7 
LISA 1……………………………………………………………………………………..8 
LISA 2……………………………………………………………………………………10 
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………...11 
KASUTATUD 
ALLIKAD………………………………………………………………..12 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
Käes   olevas   loovtöös  võrdleme  kolme riigi - Eesti, Vene, Saksa - kööke ja toome eraldi 
välja nende erinevused ja sarnasused. Samuti tuleb
 
 iga köögi juures  juttu  ka
   selle ajaloost:
 
 
mis  toiduaineid  tarvitati  kunagi,  milliseid  tegemisviise  kasutati  ja  milliseid  toite hinnati 
rohkem.   Lisana  käsitleme küsitlust, mitu inimest kümnest eristavad Eesti, Vene ja Saksa 
rahvusköökide roogasid. 
 
Esitasime endale ka uurimusküsimuse
 
​: kui erinevad
 
meie
 
valitud
 
kolme
 
 riigi köögid
 
 siiski 
on? Loovtöö lõpuks leidsime sellele vastuse, millest tuleb juttu juba kokkuvõttes. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
1.EESTI 
 
Eesti  traditsiooniline  talupojaköök  on  muutusi  omaks  võtnud  ettevaatlikult.  Pikka  aega 
olid selle tuumaks teraviljatoidud, eriti  rukkileib , seejärel  kartul . Leivakõrvaseks tarvitati
 
 
hapupiima,  sealiha  ja  kala,  pidupäevadel  rüübati  õlut.  Argipäevane  kasin  ja  üksluine 
menüü   vaheldus   pidu-  ja  pühadelaua  märksa  mitmekesisemate  roogade  ja  paremate 
paladega. Just pidulaua
 
kaudu
 
 jõudsid uuendused
 
 - toiduained, valmistamisviisid,
 
söögid
 
   
ka igapäevamenüüsse. 
 
Valdavalt  just   baltisaksa   köögi  kaudu  jõudis  eestlasteni  Euroopa  kokakunsti  areng  ja 
innovatsioon.  Samas  võtsid  kohalikud  sakslased  vastu  eestlaste  toidukultuuri  mõjutusi. 
Oma  osa  on olnud ka vene mõjudel, mis jõudsid Eestisse kaupmeeste, kokkade, aednike 
ja restoranipidajate vahendusel. Nende kultuuride koosmõjul ongi kujunenud Eesti köök. 
 
Eesti  tähtsaim  toit  oli  hapendatud  tainast  tume  rukkileib.  Leib  muutus  kogu  toidu  ja 
elatise  omamoodi  sümboliks,  muudel   toitudel   oli  vaid  leivakõrvase  staatus. Musta leiba 
hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka  kama  - keedetud, kuivatatud ja 
jahvatatud  segaviljast  jäme  jahu,  mida  tavaliselt  söödi  ka  hapupiimaga.  Eesti  talurahva 
toidusedelis  olid   haruldased    munatoidud .  Piimatoodetest  kasutati  rõõska,  eelmainitud 
hapupiima, võid ja kohupiima. 
 
Liha  polnud  talurahva  laual  väga  sagedane.  Loomi  tapeti  sügisel,  kohe  kasutati  ära 
rupskid, liha säilitati  soolatult  ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgatest valmistati pidurooga - 
sülti, mis sellise valmistusviisiga
 
 on maailmas ainulaadne
 
ja
  mida
 
 eestlased tänini söövad. 
Piduroaks olid ka vorstid , mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha. 
 
Eestile  eripärane  kalatoit  on  vürtsikilu,  mille  valmistamisviis  pärineb   paarisaja   aasta 
tagant Tallinna ümbrusest. 
 
(Bardone, Kannike , Jürjo, Plath , 2016) 
 
 
 
2.VENEMAA 
 
Vene  köögi  alustalaks  on  suur  vene  ahi,  milles  toidud  hauduvad  kaua  ühtlasel  jahtuval 
temperatuuril, andes vene köögi toitudele
 
neile
 
omapärase
 
maitse.
 
Aga
 
samas
 
 ei võimalda 
ahi  kasutada  erinevaid  kuumtöötlemisvõtteid.  Lisaks ahjule mõjutas tugevalt vene kööki 
õigeusu kirik. Kiriku kalendri järgi oli vastavalt päeva
 
 tähtsusele ette kirjutatud, mida
 
 tuli 
või  sai  antud  päeval  süüa.  Seda  kulinaarset   kalendrit   jälgisid  kõikide  ühiskonna  kihtide 
 
4 
 
elanikud.  Antud  tava  oli  takistuseks  kulinaarsele  arengule  Venemaal,  sest  kokkadele  ei 
jäänud loominguks ruumi ja võimalust. 
 
9.  sajandi  algusest  on  pärit  rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast - 
tatar , oder,  hirss , nisu,  kaer , rukis - toodeti
 
 erineva jämedusega  tangu  ja kruupi. Sellest
 
 ka 
pudruliikide  väga  suur   mitmekesisus   Venemaal.  Suve  lõpupoole  oli  kombeks  teha 
niinimetatud  "rohelist"  putru  mittetäielikult  valminud  rukkiteradest.  Putrude  kõrvale 
pakuti  kala,  seeni,  juurvilju,  metsmarju,  piima  ja  väga  harva  liha.  Köögiviljadest  söödi 
kapsast ,  naerist,  kaalikat,  kurki,   hernest .  Neid  söödi  värskena  või  keedeti,  hautati, 
küpsetati,   kusjuures   alati  teineteisest  eraldi.  Toidu  komponente  kunagi  ei   segatud  
omavahel.  Suures  koguses  söödi  sibulat  ja  küüslauku.   Toitude   maitsestamiseks  kasutati 
juba 10. ja 11. sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta  pipart  ja
   
nelki. 
 
Liha  keedeti  alati  kas  hapukapsasupis  või  hautati  pudruga.  Praadimist  ei  tuntud. 
Enamlevinud lihaliigiks oli veiseliha , kuid samas vasikaliha oli rangelt keelatud. 
Piim  ei  olnud  samuti  igapäevane  toiduaine.  Aga   olemasolul   joodi  piima  värskena  või 
hapendatult,  valmistati  kohupiima.  Koort  ja  võid  ei  tehtud  kuni  19.  sajandini.  Tehti 
erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. 
 
( http://www.hitsa.ee ) 
 
 
 
3.SAKSAMAA 
 
Sakslaste  toiduainete  valik  on  võrdlemisi  meie  võimaluste  taoline,  ainult   puuvilju   on 
pehmema  kliima  tõttu  natuke  rikkalikumas  koguses  ning  mitmekesisemalt.  Toitude 
valmistamise  põhijooneks  on  kokkuhoidlikkus.  Paljud  toidud  antakse  lauale  paksu 
jahukastmega,  liha  ja  kala  on  sageli  hakkmassideks  segatud.  Tohutu  palju  võib  leida 
klimpide,  käkkide,  hakklihatoitude   retsepte .  Rõhutatakse  toiduainete  toiteväärtuse 
säilitamist, 
igal 
söögikorral 
püütakse 
pakkuda 
toorsalateid  mitmesugustes 
kombinatsioonides.  Süüakse  rohkesti  aedviljatoite.  Toitude  maitsestamine  on 
tagasihoidlik .  Seda  tehakse  peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Rohkesti valmistatakse 
aga  vürtsirohkeid  piparkooke  mitmesugustes  suurustes  ja  kujul.  Kaunis  palju  tehakse 
suppe , võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala
 
 keeduleeme.  Supid
 
paksendatakse
 
 
jahuga,  sageli  lisatakse  veel  tangu,  klimpe  või   praetud   leivakuubikuid.  Leivasupid  on 
enamasti soolased, esimese roana lauale antavad. Suurematest lihatükkidest
 
valmistatakse
 
 
pajapraade,  seejuures  taisem liha pekitakse suitsu- või soolapeki ribadega, hautamisleem 
maitsestatakse hapukaks. 
 
 
5 
 
18. sajandi alguses hinnati baltisaksa
 
 köögis kõrgelt ka kammkarpe,
 
 kuid järgmise
 
sajandi
 
 
lõpul nende söömise  komme  taandus,  ehkki  kammkarpides serveeriti raguud ja teisi liha-
 
 
ning kalaroogi. 
 
Levinumate  ja  tuntumate  toiduainete  seas  on  saksa  köögis  kartul,  vorst  ja   hapukapsas . 
Põhiliselt  kasutatakse  sea-,  kuid  ka  tihti   linnuliha .  Samuti  on   sakslastel   tugev  uluki-  ja 
metslinnuliha valmistamise tratitsioon. 
 
Alkohoolsetest  jookidest  on  tuntuim  kindlasti  Saksa  õlu,  mida  tänini  valmistatakse 
valdavalt  niinimetatud  Reinheitsgebot’i  ehk  varauusaegsete  kvaliteetnõuete  järgi,  mille 
kohaselt võib õlleteoks kasutada ainult vett,  otra  ja
  humalat.
 
 Tuntud on ka nisu
 
õlu.
 
 Veini 
toodetakse  peamiselt  Lääne-Saksamaal  Reini  jõe  ääres.  Levinud  on  nii  kvaliteetsed 
valged rislingud kui ka odavad poolmagusad valged
 
 veinid,  punastest
 
viinamarja
 
  sortidest  
on tuntuim Pinot Noir. Juba keskajast tuntakse mitmesuguseid vürtsitatud hõõgveine. 
 
(Bardone, Kannike, Jürjo, Plath, 2016) 
(​ http://toidutare.ee​ ) 
 
 
 
4.SARNASUSED 
 
4.1.Eesti ja Vene köögid 
    ​Laual väga tähtis rukkileib. 
    Liha kasutati harva. 
    Piima olemas olul leidus mõlema riigi köökides kohupiima ja hapupiima. 
    Tehti palju putru. 
 
4.2.Eesti ja Saksa köögid 
    ​Alkohoolsetest jookidest tarvitati õlut. 
 
 
 
5.ERINEVUSED 
 
5.1.Eesti köök 
    Tuumaks olid teraviljatoidud. 
    Munatoidud olid laual haruldased. 
    Eripärasteks toitudeks on tänini sült, kama ja vürtsikilu. 
    Juba tol ajal kasuati rõõska ja võid. 
    Õlut joodi vaid pidupäevadel. 
 
6 
 
    Piduroana söödi ka tanguvorste. 
 
5.2.Vene köök 
    Omapärane vene ahi. 
    Pudruliigid oli väga mitmekesisemad. 
    Palju kasutati köögivilju. 
    Toidu komponente ei segatud oma vahel kunagi. 
    Koort ja võid ei tehtud kuni üle-eelmise sajandini. 
 
5.3.Saksa köök 
    ​ Mitmekesine puuvilja valik. 
    Põhijooneks just kokkuhoidlikus. 
    Paljud toidud serveeriti paksu jahukastmega. 
    Liha ja kala olid sageli hakkmassideks segatud. 
    Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist. 
    Valmistati palju toorsalateid. 
    Rohketi tehti ka aedviljatoite. 
    Liha ei olnud laual üldse haruldane . 
    Maitsestamine on tagasihoidlik, kuid see-eest on piparkoogid väga vürtsirohked. 
    Väga palju supiliike. 
    Peale õlu tunti ka alkohoolsetest jookidest veini. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7 
 
LISA 1 
 
 
 
 
                  Pilt 1, tatrapliinid hapukoorega 
 
 
 
 
                   Pilt 2, kiluvõileivad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
 
 
 
 
 
                  Pilt 3, kasehalg 
 
 
 
 
               Pilt 4, esitluslaud 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
LISA 2 
 
10.  mail  läbiviidud   lahtises   tunnis  esitlesime  retsepte  Eesti,  Vene  ja  Saksa  köökidest. 
Meie  valitud  roogadeks  olid  kasehalg,  kiluvõileivad  ja  tatrapliinid  hapukoorega  ning 
küsitluses  osales  kokku  kümme  inimest,  üheksa  neist  õpilased  ja  üks  täiskasvanu. 
Uurimusküsimuseks oli​: milline roog on millisest köögist pärit? 
 
Tulemused​: 
 
Eesti - kiluvõileivad 
Kümme küsitletutest arvas õigesti. 
Null küsitletutest arvas valesti. 
 
Venemaa - tatrapliinid hapukoorega 
Kümme küsitletutest arvas õigesti. 
Null küsitletutest arvas valesti. 
 
Saksamaa - kasehalg 
Kümme küsitletutest arvas õigesti. 
Null küsitletutest arvas valesti. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
KOKKUVÕTE 
 
Sissejuhatuses   esitatud  uurimusküsimuse  vastus​:  lähemal  analüüsimisel  on Eesti, Vene 
ning  Saksa  köögid  vägagi  erievad,  olenemata  sellest,  et  need  on  üksteise  traditsioone, 
valmistamisviise  ja  toiduaineid  üle  võtnud.  Erinevusi  tuli  loetelus  silmnähtavalt rohkem 
kui  sarnasusi . Ka küsitlus tõestas seda, et Eesti, Vene ja Saksa rahvusköögid on
 
piisavalt
 
 
eristatavad, et kümme inimest kümnest teeks neil vahet ilma eksimata. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
KASUTATUD ALLIKAD 
 
● Aliise Moora , "Eesti talurahva vanem toit", 2007 
●  Maire Suitsu, "Eesti köök", 2010 
● "Eesti köök", Ajakirjade Kirjastus, 2003 
●  Wimberg , "Eesti köök", 2010 
● Mikko Savikko, "Seapraad ja kartulisalat . Pilguheit Eesti kööki", 2011 
● "Eesti toidu kokaraamat. Estonian cooking" Ülikooli Kohvik , 2006 
● "Väärt eesti toidud", Suur Eesti Raamatuklubi, 2006 
● Anu Jõesaar, "Omanäolised eesti köögid", 2006 
● Dmitri Demjanov, Mari Kodres, "Sööme ära!", 2011 
● Margit Mikk- Sokk , "Eesti rahvustoidud armastusega. 50 parimat retsepti.", 2014 
● Ester Bardone, Anu Kannike, Inna Põltsam-Jürjo, Ulrike Plath, "101
 
Eesti
 
 toitu ja
   
toiduainet", 2016 
●  http://toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/rahvusköögid/saksa_köök/13F1B/#Saksa 
köök 
●  http://www.hitsa.ee/toitlustuse_alused/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tunt
umad_rahvusk%F6%F6gid:Vene%26nbsp%3B_k%F6%F6k 
 
12