KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud
Riia peapiiskopkond · Piiskopriikidest vanim ja kaalukaim · 18 000 ruutkm Tartu piiskopkond · Tähtsuselt teine piiskopriikidest(peale Riiat) · 9600ruutkm Saare-Lääne piiskopkond · 7600ruutkm · Valitsemise muutiskeeruliseks valduste killustumine Kuramaa piiskopkond · 4500ruutkm · Kõige vaesem · Ei jaganud iseseisvat poliitikat · Sealne piiskop ja toomhärrad olid Saksa ordu preestrid Maaisandad ja läänimehed · Maaisanda domeen talupoegade poolt haritav kogumaa, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud välja minekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. · Läänivaldused- vasallidele sõjateenistuse eest jagatud maa. Läänide suurus oli küllaltki erinev, lääni suuruseid hinnati adramaades. · Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks
naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Must surm- Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa- ajutiselt sööti jäätud põld
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud
Linnad ja kaubandus keskajal 1. Õiguskorraldus · Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus · Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Eristas linna ümbritsevast keskkonnast · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva möödudes vabaks inimeseks · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid
suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas ja teised väikevalitsejad kõrvaldas ning seeläbi kogu tekkinud riigi kuningaks sai.Riigi tekkimisele aitasid kaasa ka kohaliku rahva ja kloostrite toetus. 6.Chlodovech otsustas ristiusu vastu võtta, sest ta mõistis, et see on vajalik riigi koos hoidmiseks
külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala Lääniaadli teke · Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. · Linnused - rajati maa kindlustamiseks. · Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta). · Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid.
kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil -Põllumajanduse areng -Käsitöö ja kaubanduse areng Linnade kiirem areng Vahemere ümbruses Vastuolud maaisanda ja linna vahel Linn vabanes maaisanda alt -Vabaks ostes -Sõjalisel teel -Maaisand andis linna vabaks Linnaõigus Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1
sajandil Seisund hea vallutajad tunnistasid isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele, lubati kaubitseda. Tuli leppida paljude koormistega viljakümnis või hinnus. Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus. Kohalik rahvas osales sõjakäikudel ja maa kaitsmisel. Saaremaa kõige parem olukord, kuna kauplesid õigused välja, seal levis hinnus. Peale ristiusustamist algas Eestis kiiresti kirikute ehitus, algul puidust, hiljem kivist. Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida. Igasse kihelkonda ehitati kirik, neile lisandusid väiksemad kabelid. Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi. Linnade teke Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse.
Palju koormisi (viljakümnis, hinnus), erimaksud, ehituste kohustus. Vabad mehed sõjateenistuskohustus. 1507 talupoegade relvakandmisõiguse tühistamine Kirikukihelkondade loomine Kihelkond > kihelkonnakirik. Ametis preestrid (jumalateenistused, sakramentide jagamine, õpetamine ja juhatamine). Enamus Põhja-Saksamaalt, võis olla ka eestlasi (Johannes Virumaalt). Linnade teke Asukohaks muistsed kauplemiskohad teede sõlmpunktides, kohalikud keskused. Maaisanda linnaõigus > iseseisev õiguslik staatus. 1201 Riia, piiskop Albert 1248 Tallinna linnaõigus, kujunemine peale linnuse rajamist 1262 Tartu 1283 Viljandi 1251 Vana-Pärnu > leedulaste hävitustöö > 1279 Haapsalu 1302 Rakvere 1318 Uus-Pärnu 1345 Narva Põhiliselt Saksa käsitöölised ja kaupmehed, sulandunud kohalik rahvas Jüriöö ülestõus Valdemar IV tahtis valduse ordule maha müüa > Taani vasallide kartsid vabaduse piiramist > püüdsid seda takistada
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus
tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu). Linna valitses raad, millel
taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. · Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja. Vana-Liivimaa haldus- ja valitsemiskorraldus Kujunesid välja piiskopkonnad. Tartu piiskopkond peamiselt Sakala ja Ugandi. Saare- Lääne piiskopkond Läänemaa ja Saaremaa. Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mis võisid hõlmata mitu kihelkonda ja mille keskuseks oli ametimõis. Ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks ( 4-6 küla). Korraldati maapäevi.
Neid ülejääke oli vaja kusagil müüa. · Suurenes käsitööliste arv, tänu millele toodeti rohkem kaupu, mida pidi kusagil müüma. · Paremad elutingimused põhjustasid rahvaarvu kasvu inimesed vajasid uusi elukohti. 3. Millistes Euroopa piirkondades oli keskajal kõige rohkem linnu? Põhja-Prantsusmaal, Flandrias (tänapäeva Madalmaad) ja Reini jõe ülemjooksu ümbruses (Saksamaal) 4. Mis roll oli linna jaoks tema maaisandal? Linn asus maaisanda maa peal. Maaisandale tuli makse maksta, maaisand mõistis kohut, määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud, kehtestas kauplemiseeskirjad ja kontrollis nende täitmist. Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76)
1. Mõisted Ikaldus-saagi osaline või täielik häving halbade ilmaolude tõttu Polder- kuivendatud ja tammidega kaitstud maa-ala, mille pind on allpool naaberveekoguu pinda Must Surm- 1347-1351 Euroopat tabanud suur katkuepideemia Kesa-ajutiselt sööti jäetud põld Rangid-hobusele kaela pandavad puust rakmed, mis ühendatakse vankriga Mõis-maaomaniku suurmajapidamine Koorimised-talupoja kohustused oma isandate vastu Teokohustus-talupoja kohustus maaisanda mõisas töötada Naturaalandamid-maaisandatele andamiks toodud põllumajandus –ja karjakasvatussaadused Kirikukümnis-andam viljasaagilt ja kariloomadelt kirikukogudusele Pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm , mida iseloomustus sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Sunnismaisus-talupojal oli keelatud isanda loata oma elukohta vahetada Küla- maa-asula, mille moodustavad lähestikus paiknevad talud
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid
) 2. a) Saksa ordu Liivimaa ordu b) Riia piiskopkond c) Tartu piiskopkond d) Sääre-Lääne piiskopkond e) Kuremaa piiskopkond Järvamaa ja Virumaa, Sakala(valitseti Viljandi linnusest)- Mõõgavendade ordu, Rävala, Harjumaa ja Tallinn- Taani (1346 loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile), osad Ida-Eesti alad, Ugandi- Tartu piiskopkond, Lääne-Eesti- Saare-Lääne piiskopkond 3. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud. Vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad- läänivaldused. 14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus:
Linnad ja kaubandus keskajal Eestis Sven Seinpere Kevin Oper Andris Lond Tallinna Arte gümnaasium 2010 Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna Rae võim oli väga suur õiguslikuks aluseks oli ja omandas maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon
Vasallid ja nende õiguste laienemine. Uus haldusjaotus - varasemate muinasmaakondade asemel luuakse piiskopkonnad. Välja kujunevad Liivimaa välispiirid. Piiskopkondade valitsejateks olid piiskopid. Saksa ordu vs. piiskopid. Piiskopid arvavad, et ordumeister peab neile alluma, kuid ordu arvab, et piiskoppide ilmalik võim peab olema piiratud. Talurahval säilib nende vabadus. Kuid neile pannakse peale uued koormised (hinnus ja kümnis). Samuti on neil sõjaväekohustus oma maaisanda väes. Jüriöö ülestõus. 23.04.1343. Toimus Harju-ja Läänemaal, mitte terves Eestis. Ordu aitab Taanit, kuna viimane ei suuda ise rahutusi maha suruda. 04.05.1343 on Paide konflikt, mille käigus tapetakse neli Eesti kuningat. 14.04.1343 - Tallinnas lahing, mille võidavad ordu väed. Saaremaa rahustamine toimub veel 1344-1345. Tagajärjed - Taani annab Põhja-Eesti ordule, kuna ei suuda seda ise kontrollida enam ;
1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte rohkem kui ühe anuma veini. §127 Et isa ja poeg ja kaks venda ei tohi mitte olla koos raehärraks.
Linnades olid kitsad teed ja tupikud. Majad olid ehitatud sinna, kus iganes oli ruumi. Halva planeerimise tagajärjel olid ka kehvad kanalisatsioonisüsteemid ja kuna veevärk puudus ujusid kõik jäätmed tänavate kõrval kitsastes kanalites, mis tihti voolasid üle. Seetõttu levisid paljud haigused ja inimestel oli pidevalt küljes tülgastav lehk. Linnakodanikel oli oma omand. Linnaelaniku isiklikud asjad kuulusid ainult talle ja mitte kellelegi teisele. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Talupoegadel aga sellised õigused puudusid. Kokkuvõtteks arvan, et keskajal oli parem elada linnas, kuna seal elamine andis suurema vabaduse, võimaluse ennast rohkem harida ning olla prii paljudest kohustustest.
▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40.
kolmeväljasüsteemi. Tööloomadena kasutati hobuseid ja härgi. Tööriistad olid puust. 5. Eesti linnad keskajal Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Väiksemaid asundusi tekkis teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale, kuid linastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Linnade piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Asutamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Linnaõigus Hamburg (Põhja-Eesti), Lübeck (Lõuna-Eesti). Linnaelanike koosseisu kohta on allikate puudusel vähe teada, aga arvatakse, et tuuma moodustasid Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida,
25. Mitra 26. Antiikaeg Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr) 27. Õigeusk katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust 28. Patriarh suurpere meessoost pea 29. Teorent feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37
ülestõus ööl vastu 23.aprilli tuli meile siiski ootamatu üllatusena. Kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas oma meretaguse valduse Saksa ordule maha müüa kuna Taani riiklik võimsus on kahanenud ja seega on Eestimaa hertsogkonna valitsemine muutunud kuningale liiga vähetasuvaks ja tülikaks. Taani vasalkond püüdis otsuse elluviimist igati takistada kuna ilmselt kartsid nad, et uue maaisanda all kaotaks nad oma praegused õigused. Võimuvõitluslikus õhkkonnas taanlastega polnud eestlaste jälgimine viimasel ajal ordurüütlite kõige tähtsamaks ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pidutsetakse tehakse lõkkeid, paugutatakse ja tehakse muud kära.Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima. 1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks
Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoormisi; Üksjalad-uute maade ülesharitud mehed, kelle koormised olid
Linnad ja kaubandus Liis Sideljov Õiguskorraldus Linna õiguslikuks aluseks on maaisanda poolt antud linnaõigus Tagas linnakodanikkonna autonoomia · Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse · Linnakogukonna liikmeks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu Linnakodaniku kohustused: Vahiteenus linnamüüril ja tornides Linna sõjaline kaitse Osavõtt linnale vajalikes töödes Maksude maksmine Linnakodaniku õigused: Nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtutes
3. Õige vastus • a) isand • b) mõni teine valitseja ( krahv, kuningas, piiskop) 4. Kui palju elanikke elas Tallinnas keskajal? • a) 10000 - 11000 • b) 7000 - 8000 • c) 5500 - 7000 4. Õige vastus • b) 7000 – 8000 elanikku 5. Kõik linnaelanikud moodustasid ühtse... • a) konna • b) perekonna • c) linnakogukonna 5. Õige vastus • c) linnakogukonna 6. Keskaja linna tähtsaim hoone oli... • a) kirik • b) raekoda • c) maaisanda linnus • d) elumaja 6. Õige vastus • b) raekoda 7. Trieri pitsat on üks varasemaid linnapitsateid... • a) Liivimaal • b) Põhja – Euroopas • c) Euroopas 7. Õige vastus • c) Euroopas 8. Keskajal kasutati… • a) naturaal- ja rahamajandust • b) naturaalmajandust • c) rahamajandust 8. Õige vastus • a) naturaal- ja rahamajandust 9. Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9. Õige vastus
Vabadik võis harida oma väikest maalappi ja teha juhutöid, samuti töötada hooajati mõnes talus või mõnes mõisaametis. Ori ehk trääl Sõjavang , võlaorjusesse langenud isik. Töötas oma peremehe jaoks ning talle ei makstud midagi tehtud töö eest. 2. Minu lään asub Taani kuninga valdustes, seega on tema minu maaisand. Maaisand läänistas maa koos talupoegadega. Ma oman kohustusi oma maaisanda ees. Minu kohustusteks on eelkõige tema maad korrashoid, tema teenimine. Minu kohustusteks on veel oma maaisandale sõjalise nõu andmine, rahalise abi andmine ning üleüldise nõu andmine. Minu valdustes elavad talupojad on on vabatalupojad, kuna neil on maksukohustus ning nad ei ole isiklikult vabad, kuid on vabad teotööst. Minu talupoegadel on ka minu ees kohustusi, peamisteks kohusteks oli mõisategu ja loonusrent.
sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharendile. talupojad esitasid kaebusi ja ei täitnud koormusi. asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli suurim armee Vana-Liivimaa ajaloos.Venelased põgenesid.1502 aastal toimus lahing Smolino järve ääres.1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu.
ja mis jäi samaks. Jäi samaks Muutus Majandus Ühiskond Viljakümnis/hinnus, Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus, siseturu nõudluse suurenemine Linnad Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu). Linna valitses raad, millel oli väga suur vöim. Usk Liivimaa vaimuliku võimu
See andis aluse linnade loomisele kohtadesse, kus enne laiusid metsad ja põllumaad. 4. Iseloomustage feodaalühiskonna korraldust. Mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle. Maahärra oli ühiskonna tipus. 5. Mida tähendab ütlus ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Igal vasallil on kohustused ainult oma otsese senjööri ees 6. Nimetage keskaegsete Euroopa talupoegade õigusi ja kohustusi oma isanda ees. Põhiline ülesanne oli koormiste kandmine maaisanda ees. Pidi tegema kõike, mida mõisnik käskis. Mõisnik kaitses talupoega vägivalla ja röövlite eest. 7. Iseloomusta lühidalt keskaegset linna ja linnaühiskonda. Kihistunud ühiskond: ülemkiht, keskkiht, alamkiht. Linn kuulus maahärrale, kes kinnitas linnaõigused, linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit
Koos sellega suurenesid talupoegade maksud ja juba 15'dal saj pidi tervelt veerandi enda tasuks maksude alla panema. Talupoegadelt võeti ka ära relvakandmisõigus. 16 saj keskpaigaks kujunes välja pärisorjus. Talupoegasid peeti mõisnike omandiks. Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad; milline oli linnade õiguslik seisund, kes seal elasid, millega tegelesid, kuidas toimus linnavalitsemine? Kaupmeeste ja kaubanduse pärast Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maaisanda poolt antud linnaõigus. Linnad hakkasid tekkima Tallinna, Tartu, Haapsalu, Rakvere, Paide, Viljandi lähistel. Linna õiguslikuks seisundiks oli maaisanda antud linnaõigus. Vabad inimesed ja käsitöölised, kaupmehed. Linna valitses raad, ja raehärrad pidid kuuluma kaupmeeste hulka. Milline oli Vli rahvuslik koosseis? Enamus sakslasi elas linnas, osa eestlasi elas samuti linnas, kuid enamasti olid eestlased talupojad, ning nad elasid maal. Taanlased ja rootslased.
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.
3Nende muutmine: 1.) Talupojad ei tohtinud kanda relva. 6.Teoorjus- Nädalas pidi teomees vähemalt korra käima mõisa jaoks tööd tegemas. (Lõpuks arvasid mõisnikud ,et talupojad on nende isiklik vara.) 7.Sunnismaisus-Talupojad polnud isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad. 8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg. Eestimaa hertsogkonna valitsemine oli liiga tülikas ja vähetasuv. Nii otsustas Valdemar 4. Eesti Saksa ordule maha müüa. Taanlased kartsid uue maaisanda vabaduse piiramist ning üritasid seda takistada. Sammuti proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. alustasid harjulased relvastatud mässu. 8.1Üldine käik: 1.) Eestlased tapsid sakslasi ja suundusid Tallinna piirama (Appi kutsuti Rootsi ja Pihkva.) 2.) Edasi suunduti Haapsallu. 3.)Eestlaste kuningad kutsuti Paide selgitusi andma. tekkis tüli ja eestlased tapeti. 4.)Ordu väed tungisid Taani aladele- purustasid Kämbu küla ,kukeveres ja 14.mai
Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim. Toimus linnade poole kooskõlastatus. Alates 142. aastast hakati pidama Vana-Liivimaal üldisi maapäevi, kus arutati ja otsustati poliitilisi küsimusi, määriti makse ning astuti samme talurahva heaolu eest. 1346. aastal müüs Taani oma valdused Saksa ordule ning selle tulemusena tekkisid viis iseseisvat riiki: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium , Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. 1558-1583
kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Samuti sai linnakodaniku üle kohut mõista ainult linna kohtus. Maal seevastu talupoegade õiguslik olukord halvenes, maapäeval sõlmiti lepe, et põgenenud talupojad, kes kätte saadakse tuleb tingimusteta välja anda, ainult linnad ei liitunud selle leppega. Näiteks on teada, et Tallinnas hukati üks maahärra, kes sai oma talupoja linnas kätte ja tappis ta
· Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2). · Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi. · Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami. · Rüütel pühends tavaliselt enda vallutused ja võidud enda armastatule. 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2). · Talupojad sõltusid oma isandatest, nad olid sunnismaised ja kohustatud neid maid harima. · Neil oli kohustus maksta renti ja teha teotööd feoodaali kodus. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2). · Kuna kaubandus oli vähe arenenud - huvitas mõisaisandaid, et talupõjad hariksid nende maid ja varustaksid nad eluks tarvilikua.
10. mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus-käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri
Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine. Liivimaa oli nüüd killustunud mitmeks riigiks. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu. Vana-Liivimaal tehti palju ümberkorraldusi: vasallide õiguslik seisund muutus üha kindlamaks, eriti harju-Virus. Läänid kujunesid sisuliselt vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas aga maaisanda võimutäiust. Üldiselt kaldusid vasallid siiski rohkem ordu kui piiskoppide poole. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul- linnapäevadel. Fakt on, et alates 1420. a hakati Vana-Liivimaal üldisi maapäevi pidama, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati poliitilisi küsimusi, määrati makse ning astuti samme talurahva pagemise vastu. Fakt on, et ülemereprovintside haldamine oli tülikas. 1346. a müüs Taani oma valdused
peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Eesti jagunes Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Kuramaa piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vallutusjärgsel ajal oli vasallkonna koosseis ilmselt väga kirju. Lääni võis saada iga lojaalne isik, pidi olema ka jõukas ja võitlusvõimeline. Et oma huve lääniisanda vastu kaitsta, moodustasid vasallid rüütelkonnad. Vasallid esindasid aadelkonda suhetes maaisandaga ja osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla. Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi
linnaõiguse. Nt Tartu piiskop annetas Riiale linnaõigus. Linna võimuorganiks oli raad. Kui palju oli liimeid, olenes konkreetsest linnast. Maahärrat esindas rae juures esindas linnafoogt. Sageli oli maahärral linnas oma residents, seal aga linnaõigus ei kehtinud, see oli täiesti teine valdus. Toompeal asus nt maahärra residents, Taani kunni ja tema asehaldurite residents. Toompeal ei olnud Tallina rael mingit võimu. Tartus oli reidents Toomemäel. Sageli suhted linna- ja maaisanda vahel olid halvad. Toompea oli piiratud müüriga. Vahel pandi värav kinni, et maaisanda mehed linna ei pääseks ja vastupidi. Maaisanda ja linna vahelised suhted ei pruukinud head olla. Rae ülesanded: · Hoolitseda linna sissetulekute eest. Linna kodanikud olid maksustatud. Samas tuli linnale maksta ka tolli. Koguti kaupadelt, mida toodi väljaspoolt Vana Liivimaad. · Linna kindlustused ja linna heakord. Linna oli piiratud müüriga. Seda tuli parandada,
Padises tapeti 4 kuningat. 2. Vana-Liivimaa valitsemine Vana-Liivimaa koosnes peale 1346.a. viiest väikeriigist: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks
riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning asutasid esimesed eramõisad. Eestlaste jaoks toimus muutus, nende maa territooriumid olid ümberjagatud uute võõrvõimude vahel ning neid püüti muuta euroopalikumaks. Valdav osa kohalikust rahvast- eestlastest, taandati siiski talupojaseisusesse, mis oli õiguste
elu täielikult. Arutluses annan ülevaate olukorrast Eestis sajandite kaupa. 14.-15. Sajandil kuulus Eesti sakslastele, ning maa oli täielikult killustatud. 1346. Aastaks sai tugevaimaks ja kõige suuremaks Vana-Liivimaa Saksa ordu Liivimaa haru. Võimu tipus seisis Liivi ordumeister. Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad. Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva. Siit näeme, et Eestlased olid peamiselt talupojad ja nendega manipuleeris Saksa ordu. Eesti ala oli täielikult killustatud, ning jagunes mitmeteks piiskopkondadeks. Tollel hetkel muutus
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu,
annaabi.ee 
