piiramise vajadust. Laul, tants, elurõõmud, alkohol heideti kõrvale. Luter- armulauda peeti osasaamiseks Kristuse ihust. Anglikaani kirik- Piibel on ilmutse ainus allkas, õpetus puhastustulest ja pühakutest hüljati, struktuuri ja liturgia poolest oli tegu pigem katoliikliku kirikuga, jumalateenistus oli ingliskeelne. 2. Mille poolest erines reformatsioon Inglismaal ja Rootsis, Saksamaal, Sveitsis teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks. Inglismaa- kärbiti paavsti õigusi, suleti kloostrid, võõrandati nende Taanis- hakati kirikuvara konfiskeerima, kõrgeim otsustusvõim kiriku asjades läks kuningale ja kirikmaad kuulutati riigi omandiks Saksmaa- kloostrid kaotati, kirik ja vara linnale Sveits- kaotati paavst 3. Kas kalvinismi levikul võis olla mõju ka Sveitsi, Hollandi jt maade majanduslikule arengule?
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta
Katedraal on piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon ehk kateeder; toomkirik. Piiskop kandis ülemkarjasena vastutust kõige eest, mis tema piiskopkonna kirikutes toimus. Samuti pidi piiskop haldama kirikule kuuluvaid, enamasti üsna suuri maavaldusi. Neist saadud sissetulekutega ehitati uusi kirikuid , telliti kunstiteoseid, hoiti käigus kooli. Katedraali juures tegutses ka piiskopkonna kõrgem vaimulike kogu, mida nimetatakse toomkapiitliks. Selle liikmed toomhärrad aitasid piiskoppi jumalateenistuste pidamisel ja kiriku varade valitsemisel. Tavaliselt oli neid 12. Mõnel pool oli neil ka õigus piiskoppi valida. Piiskopkonnad olid jagatud nii linnas kui ka maal kirikukihelkondadeks, mille eest hoolitsesid kogudusepreestrid. Kihelkonna usuelu keskus oli kihelkonnakirik. Seal käidi pühapäeviti jumalateenistusel, abielluti, ristiti lapsi, palvetati surnute eest, kes olid maetud kiriku juurde kalmistule.
Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures)
Burgundia hertsogi võitmine viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Inglismaal jätkus aga aastakümneid Rooside sõda Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel 1455-1485. Henry VII Tudorist saab kuningas ja kuna kõrgaadel on kodusõjas nõrgenenud, ei ole tal raskusi oma trooni kindlustamisel. Saksamaa XV sajandil hakati Saksamaad kutsuma Saksa Rahva Püha Rooma riigiks, aga reaalset keskvõimu seal polnud. Keisrit valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti (3 piiskoppi, 4 suurfeodaali). Keisritel oli erinevate aadlisuguvõsade käes, enamasti kasutati seda isiklikue pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa Mongoli-tatari khaan Batu-khaan vallutas enamuse Vene vürstiriikidest (va Novgorod). 1240 algas Venemaal nn tatari ike. Kuldhordi khaaniriik. Lubasid vürstidele autonoomiat ja õigeusu kirikut kuid nõudsid andamit ja valitsemiseks volikirja (jarlõkki). Selle keskel tugevnes Moskva vürstiriik. Kulikovo lahingus
kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui piiskop laseb ta vabaks ja maad lubab kinkida. Piiskop oli hädaga nõus ja osutus ka sõnapidajaks meheks. Tambeti isa Vahur sai vabaks, sai piiskopilt tüki maad ja metsa, pidi ainult piiskoppi sõjas aitama. Vahur ehitas maja, hiljem
,,Tasuja" Eduard Bornhöhe Teos ,,Tasuja" räägib loo kolmest mehest: Vahurist, Tambetist ja Jaanusest. Teoses on igal mehel oma lugu rääkida. Vahur rõhutab vabadust, Tambet töökust ning Jaanus ei tea isegi täpselt, kuhu ta kuulub. Vahur rõhutab vabadust. Ta ei soovi kellelegi kuuluda, ta tahab olla tema ise. Oma vabaduse saavutas ta tänu oma julgusele. Ta päästis piiskopi elu, tappes karu, kes piiskoppi ründas. Piiskop oli ellujäämise nimel sunnitud Vahurile maalapi andma, kuna Vahur seda nõudis. Saades selle maalapi ei soovinud Vahur seal aga põldu harida. Temale meeldis pigem metsas ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli
ei ulatu kõrgemale kui kiriku soklismsid, ulatuvad fassaadi tümpanonid sedavõrd kõrgele, et varjavad tegelikult ära aknad kuni päris lantsettide tippudeni välja. Portaalide ülesanne saab selgemaks, kui me vaatleme neid arhitektuurilises ja temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil asetsevat Kristust saadavad palestikes apostlid, samal ajal kui keskportaali keskpostil olevat paavsti figuuri ümbritsevad kaks Reimsi kõige tähtsamat piiskoppi, Püha Nikasius ja Püha Remigius. Seega tõmmatakse nähtav paralleel apostlite toode ja piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske eeskujulikul mole, Reimsi piiskopid aga Remigius kui paganate kuninga Chlodovechi uskupööraja ning ristija ja Nikasius kui märter, kelle pea raiusid paganad maha Reimsi kirikus on asetatud nende kõrvale kui järelkäijad. Aanaloogselt kaskaja
10.Mõisted, iskud ja daatumid: Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö Raad linnavalitsus Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima. Läänisüsteem süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema Adratalupojad pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö
sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Oli kõrge autoriteet. Paavstide autoriteeti tõstis nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippini annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas kirikukünnise (kümnendik sissetulekust kirikule)
Läänemaa talupojad ning piirasid ümber Haapsalu. Jüriöö ülestõus algas väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. 2 Võitluste laienemine 1343 aasta mai alguses puhkes eestlaste vastuhakk ka Läänemaal. Ülestõusust pole paraku küll kuigi palju teada ning kroonikates on mainitud vaid seda, et eestlased piirasid piiskoppi ja kapiitlit Haapsalus, kuid linna vallutada ei suudetud. Maikuu teisel poolel, kui Harjumaal oli ülestõus esialgu maha surutud, saabusid ka Läänemaale orduväed ning surusid eestlaste vastuhaku maha. 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugipunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda
1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud piiskoppi vastu võtta, Berthold sai paavstilt volituse ristisõjaks, sest rahulik misjon oli olnud aeglane ja ebaedukas. 1198 saabus Saksamaalt tuhande meheline ristisõdijate vägi ja toimus lahing, kus Berthold hukkus. Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas. Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused
· Väikegild tsunftide ühendus (Tln oli 2 väikegildi-Kanuti gild koondas peamiselt sakslasi, Oleviste gind koondas eestlastest käsitöölasi) d) Gildide tähtsus · Kaitses liikmete huvisid · Abistas ja toetas häda korral · Korrandas seltsielu ja pidusid (Papagoilaskmine, maikrahvi valimine) Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis 1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad pidulikud jumalateenistused · Liturgia missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid a) rajajateks mungaordud Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud
isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole. Independentid puritaanid, kes arvasid, et kogudused peaksid olema sõltumatud kõigist ja kõigest. Fronde võimude vastu tegutsemine. lettres de cocnefet vahistamise või maalt välja saatmise käsk, millel oli juba kuninga allkiri, kuid nime koht oli töhi.
1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol ajal näib see levinud praktika olevat, sest hiljem kordasid ristisõdijad sama ka Sakala
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama.
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis
III lühitutvustuse. Referaadiga püüan anda tervikliku ülevaate lugejatele, seletades võimalikult tähtsalt kuid oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID Paavst ladina keeles papa ehk isa ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Isana kasutati algselt Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8
elukutseliste sõjameeste klass poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta; Kuna talupogeade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda : Talupojad muudeti sunnismaiseks; Kolm seisust · Vaimulikud- nad plavetasid kõigi eest · Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki · Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval 3.Varakeskaja Kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst; Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks-lad.k papa; eestik.k- paavst; Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal Kiriku korraldus Piiskopkonnad; peapiiskopkonnad; katedraale nim. ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Kloostrid; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid
kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall (sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga).Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi piiskopkonna esimene kivilinnus (varaseimad kiviehitised püstitati 1224 või isegi1223). ● Kirumpää ja Vastseliina linnused olid rajatud ajalooliselt tähtsa Tartu–Pihkva kauba-ja sõjatee äärde viimase kaitseks.
kes kõiki oma toova tööga ülal pidasid. Sellist ühiskonnakorraldust peeti Jumala poolt seatuks. Kiriku ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstusele alusepanija apostel Peetrus, kellele Juuesus olevat andnud taevariigi võymed ning määranud kiriku rajajaks. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piislopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks lad.k. papa. Paavstide autoriteeti tõstis tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. A sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist siisetulekutest tuleb annetada kirikule. Nii kujunes kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Feodaalkorra ajal paavsti autoriteet langes ja tõus toimus alles kõrgkeskajal.
!) 7 Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad? Tallinna toomkirik Tartu jaani kirik? Haapsalu piiskoplinnuse kirik Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium (toomhärrad e kanoonikud) Tihti kohalike aadlike pojad; ka linnaelanike järeltulijad. Üldreeglina kõrgharidusega. Hariduslik eliit!!! Ülesanded: 1) õigus piiskoppi valida 2) piiskopi nõuandev organ (nagu riigiametnikud) 3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu (isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika rikkumine) * Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42) Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid
- Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria paavsti õukond - Paavstik saamine valijaks rooma rahvas e. Ylikkond - Konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse, kuni nad paavsti valinud on - 12. Sajandistalates valis piiskoppi toomkapiitel - Toomkapiitel kogu, mis koosnes toomhärradest. Need aitavad piiskoppi ja nõustavad
oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega (vasallide korporatsioonidega). Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu, Uus-
1453 sõda vaibus ning inglastele jäid vaid Calais kindlus. Kuningavõimu kindlustumine Prantsusmaal ja Inglismaal. Prantsusmaal Valois'de dünastia. Louis XI ühendas Burgundia ja Prantsusmaa. Inglismaal 2 dünastiat : punane roos (Lancasterid), valge roos (Yorkid) ehk Rooside sõda 1455-1485. Võitis punane roos Henry VII Tudor. Saksamaa killustatus. Saksa Rahva Püha Rooma riik 15saj. 3 piiskoppi ja 4 suurfeodaali valisid keisri, kes nende õigusi ei piiraks. Karl IV kinnitas kuldbullaga kuurvürstide (7 maaisanda) õigused, tunnistades poliitilist killustatust. Ida-Euroopa. 1237-1240 vallutas mongoli-tatari väejuht Batu-khaan Suure osa Vene Vürstiriikidest. Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust. Volga alamjooksul Kuldhordi khaaniriik hoidis Vene riike võimu all. Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes. 14
Kuid terrorit ja repressioone rakendati siiski üsna valivalt. Töölisi, kes olid astunud vasakpoolsetesse parteidesse, saadeti tuhandete kaupa koonduslaagritesse, eriti uue reziimi esialgse kujunemise aegu 1933. aastal. Töösturid, maaomanikud ja pankurid jäeti puutumata. Juudid langesid põlatud vähemusena terrori alla. Ka mustlased, homoseksualistid, kerjused ja muud asotsiaalsed elemendid sattusid natside surve alla. Kuid mitte ühtegi Saksamaa katoliikliku piiskoppi ei saadetud, vaatamata võitlusele kirikuga, koonduslaagrisse. Politsei kimbutas suurlinnades rohkem töölis- kui keskklassi piirkondi. Maapiirkondade taluinimesi ja väikeomanikke ei puudutatud. Üldiselt olid repressioonid tollal suunatud ühiskonna nende osade vastu, kellel polnud võimu ega populaarsust. "Suurte ninade" vastu võeti ette vähe või mitte midagi eriti reziimi varasematel aastatel. Samuti ei kestnud repressioonid katkematult.
(lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks. Tegelikkuses oli Rooma piiskop algselt samasugune nagu teised, tema lihtsalt elas pealinnas. Piiskopi religioosset ja poliitilist võimu suurendas aga keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas. Rooma põliselanikud nägid kirikus peamist ühendavat jõudu ja kaitsjat vaenulike germaanlaste vastu. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks ladina keeles papa, millest kujunes eestikeelne nimetus ,,paavst". Paavstid hakkasid üha enam rõhutama enda kui püha Peetruse järglase autoriteeti ning vastutust. Kogu kristlik maailm oli juba vanast ajast peale jaotatud piiskopkondadeks, mille eesotsas piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, eesotsades peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neil alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal, mida
jälgiti börsi seda ei osata andekaid doktorante peente sõrmede dusi all tuliseid süsi kolm eelnõu mitu peret, hüvet, kõnet ettevõtete kasum petangikomplekt gepardite hüpped ei teadnud pindala, ruumala värisevate lehtedega haavad sisemaailmade erinevused nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valgeid purgikaasi puhastel linadel avatakse kioskeid õigeaegset raportit tänati kodanikku hapudest sõstardest hõrk puder ja kohv tunneme Tallinna kompleksset kaevandamist ei jõua taotleda
- pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm - juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures - koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust - kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida - kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel - Toomkapiitli ülalpidamiseks oli esialgu määratud piiskopi maadest ühisvaldused. Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused. Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud kanoonikud. Peamine kiriklik kohustus pidulike jumalateenistuste e. missade läbiviimine. Sinod piiskopkonna kõigi vaimulike koosolek - teostas piiskopkonnas vaimulike järelvalvet
Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes
4. saj. hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks – keda ametissepühitsemine eraldas rahvast (ilmikuist). Hiljem hakati vaimulikkonnalt (esialgu kõrgemalt) nõudma tsölibaati (vallalisus e. abiellumise keeld). Kujunes kirikuhierarhia - varasemast ajast oli kristlike keskuste Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskoppidel olnud teistest lugupeetavam positsioon. Nii neid kui ka uue pealinna Konstantinoopoli piiskoppi kutsuti patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkonnad jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter (preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid.
11-13 Saj Tunnused: Lääne-Euroopa saab üle kultuurilisest ja majanduslikust langusest ja hakkab uuesti arenema tugevaks piirkonnaks. Sellele aitab kaasa ka lõppev sõjategevus. Rahvaarv hakkas stabiliseeruma ja kasvama. Seal elas kokku umbes 70 milj. Inimest. Põllumajanduslikud tööriistad arenesid. Linnas elasid suur pered. Lääne euroopa linnad sai hoo sisse turumajandusele. Suureneb paavsti võim lääne-euroopas. Tüli tekkis keisri ja Heinrichi vahel. Et kes tohib piiskoppi ametisse määrata. Hakkasid toimuma ristisõjad. Toimusid: aasias , lähis-idas , läänemere kaldad. Ristisõja põhjused :pidurdada moslemite edasi tungi euroopa suunas ja kaitsta kristlikku maailma, oma mõju võimu suurendada. Saada enda kätte kõik rikkused mis Ida olid. Saada kontroll kauba teede üle. Kokku toimus euroopas 8 ristisõda.
Viimased paganad: · Leedulased ristiti 1386. 3. Kiriku organisatsioon. a. Preester kristlaste hingekarjane: · Pidas kogudusele jutlust. · Sooritas sakramente kristlikke toiminguid. b. Piiskop kõrgeim vaimulik oma piirkonnas (piiskopkonnas): · Pidas jutlust katedraalis piiskoplikus peakirikus. · Pühitses ametisse preestreid. · Õnnistas sisse altareid ja kirikuid. · Kontrollis vaimulike tegevust. · Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. c. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: · Tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsused. · Jagati vaimulikele korraldusi. d. Visitatsioon piiskopi külastus kirikutesse ja kloostritesse vaimulike kontrollimiseks. e. Vaimulike elatusallikad: · Maksud ja annetused, millest tähtsaim kümnis 1/10 saagist ( viljast, aia- ja karjasaadustest).
umbes viie kilomeetri kaugusele Konkesest, mille õigeusklik vürst Vjatško palus piiskopit rahulepingut, mis püsis siiski vaid lühikest aega. 1206. aastal saatis piiskop Albert isegi saadikud Polotski vürsti vastu, soovides saavutada vürsti sõprust ja soosivat suhtumist, nagu too oli ilmutanud tema eelkäija, piiskop Meinhardi suhtes. Kohapeal selgus aga, et Polotskisse olid juba saabunud liivlaste saadikud, kes taotlesid vürsti abi Alberti vastu, kes väidetavalt süüdistasid piiskoppi vägivallas ja liigsete kirikukümniste nõudmises. Nii luhtus kava Riia ja Polotski vahel rahu sõlmida. Liivlaste katse saada Polotski vürsti toetust viitab aga nende valmidusele jätkata venelastele andami maksmist. 1207. aastal sõlmiti siiski ka uus kokkulepe Koknese vürsti Vjatškoha, aga peagi puhkes konflikt ning Vjatško lahkus Venemaale. Järgmisel ajal rajati ja mehitati Kokneses riialaste linnus ning 1209. aastal surus Riia vasallivõltuvuse peale õigeusklikule Jersika vürstile
armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle. Viitena Augustinuse kirjutistele hoiab ta raamatut ja sulge. 2.2 ”Püha Augustinus” Sandro Botticelli maalil „Püha Augustinus” pole küll kujutatud kaasahaaravata ja dramaatilist
Jeesuse või pühakute säilmeid või nendega seotud esemeid nimetati reliikviateks, millel arvati olevat imettegev või ravivõime. 2.2. Katoliku kirik varakeskajal (5 – 10.saj): Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Rooma riigis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Kirikus ja Rooma piiskopis nähti ühendavat ja kaitsvat jõudu Euroopat terroriseerivate germaani hõimude vastu. Seetõttu hakati Rooma piiskoppi kutsuma paavstiks (ld k papa – isa). Paavstide autoriteeti suurendas eriti Gregorius Suur (paavst aastatel 590-604), kelle ametisoleku ajal tõrjuti edukalt tagasi langobarde, rajati uusi kloostreid, levitati ristiusku paganate seas, korraldati liturgiat (jumalateenistuse korda) ning pandi alus ühehäälsele kiriklikule koorilaulule (Gregoriuse koraalile). Alates tema ajast hakkasid Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P
430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile
Kirikute sisustus, püha pildid ja kujud peksti puruks või lohistati kiriku ette ja pandi põlema. Nii hävis palju väärtuslikke kuntstiesemeid. Kloostrid suleti ning mungad ja nunnad aeti linnast välja. Kõige kaugemale mindi pildirüüstega Tartus. Siin jutustas Saksamaalt tulnud sõna osa käsitöölane Merlchior Hofmann. 1525. aasta jaanuaris tungis tema jutluste mõju umbes 200 meest Toomemäel. Rüüstati piiskopliku toomkirikut ja toomahärrade maju. Juba valmistuti piiskoppi linnuse ründamiseks. Siis sekkus Tartu raad, kel läks see korda ja suutis suure valamise ära hoida. Piiskopp jäi oma valdustes võimule, linnas endas aga tunnistati Luteri usku. Üldse kujunes nii, et esialgu võitis reformatsioon linnades. Linnades hakati jumalateenistusi pidama eesti ja saksa keeles. Jumala teenistuse tähtsaks osaks sai pastor Juljus ja koguduse ühislaul. Maal tunnistati aga endiselt katoliku usku, uus usk levis seal pikkamööda.
väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda, nad muudeti sunnismaiseks. Eestis nimetatakse sunnismaisust pärisorjuseks. o Kolm seisust: Vaimulikud- nad palvetasid kõigi eest Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal. Rooma esimene paavst ja piiskop oli apostel Peetrus. Kiriku püsiva sissetuleku tagas kirikukümnis kogu sissetulekust pidi 1/10 annetatama kirikule. KIRIKU KORRALDUS o Kristliku maailma korraldus ei olnud muutunud alates vanast
· Paavst üritas tugevdada oma võimu Euroopas. Paavsti üritus tõi kaasa investituuritüli.962 oli moodustatud Saksa-Rooma keisririik, kus keiser oli võtnud endale ülesande võtta ametisse piiskoppe ja paavste. Protsessi nimetatake investituuriks, mille käigus antakse edasi ka maavaldus. Kui paavstiks sai Gregorius VII, otsustas ta selle korra lõpetada. Saksa-Rooma keiser oli sel ajal Heinrich IV. 1075 teatas paavst, et keiser ei saa enam investituuri läbi viia ja piiskoppi ametisse nimetada. Lisaks teatas ta, et paavst kui kõrgem vaimulik juht, tohib ametisse määrata ja tagandada ka kuningaid ja keisreid. Tahtis saavutada oma võimu ilmalike valitsejate üle. Heinrich IV kuulutas, et Gregorius VII valimine on kehtetu. Gregorius VII teatas, et Heinrich IV on kirikuvande alla pandud ja vabastas ka kõik Heinrichi alluvad Heinrich IV võimu alt. Heinrich IV muutus lindpriiks ja käis paavstilt andeks palumas, et ta saaks oma võimu tagasi
Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite e piiskopkonna saimulike koosolekute ja visitatsioonide e kirikukatsumiste kaudu. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutse toomkapiitel- nn kõrgemat vaimulike kolleegium, mis koosnes reegline 12 toomhärrast.Eesotsas oli praost( juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid) kellele järgnes dekaan(jälgis jumalateenistuste krda ja üldist distsipliini). Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskoppi valida- lõpliku kinnitamise õigus oli siiski paavstil. Toomkapiitel oli piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Toomhärrade vaimulikuks kohuseks oli missade- pidulike jumalateenistuste läbiviimine. Kihelkonnakeskuseks oli kihelkonnakirik. Benediktluse ordu - elati kindlate kloostrite reeglite järgi. USUPUHASTUS. HARIDUS JA KULTUUR' Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine
ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses. Piiskopkondi juhtisid piiskopid koos toomkapiitli ja alates 15. sajandi teisest poolest ka rüütelkondadega. Olulisimad võimumehed olid toomdekaan ja toompraost, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust. Tavaliselt oli piiskopkondades vaid üks stiftifoogt, Saare-Lääne piiskopkond jagunes aga Saare- ja Läänemaa stiftiks ning seega oli seal ka kaks stiftifoogti. Maaisandate kõrval oli oluline roll ka suurtel Liivimaa linnadel, mida oli kolm: Tallinn, Tartu ja Riia. Eesti alal oli lisaks kahele esimesele veel seitse väiksemat linna: Viljandi,
Sellises juhtimisvaakumis võisid asemel astuda taaskord karismaatilised liidrid, kes võisid ka nende vaimulike üle kohut mõista. Nt Cyprianus oli ametis Kartaago piiskopina, teda kiusati taga ja ta põgenes. Kui ta tagasi tuli, leidis ta eest karismaatiliselt juhitud kiriku, kus oli vahepeal toimetatud kõiksugu talitusi, s.h ristitud. Cyprianus nim. seda ketserite ristimiseks, kuulutas selle kehtetuks. Et seda asja läbi suruda, kutsus ta Kartaagosse 87 piiskoppi, kuid tülile lahendust ei leitud, sest Rooma kirik ei asunud Cyprianuse selja taga. Tüli lõpetas alles keiser Valerianuse tagakiusamine aastal 258, mille käigus piiskop hukati. 3. sajandiks oli arusaam ortodoksiast ja hereesiast. Kirjutistesse tekkis mõiste traditsioon – kuidas asju on kristlikus kirikus aetud, et gruppe ühendada. Seda traditsiooni on püütud viljeleda juba Pauluse aegadest, ehkki õige ja vale eristamiseni läks veel mitu sajandit.
Segevergi kloostris, mille pungad on preestrid ja erinevalt tavalisemast kloostrist olid suur osa elanikest pärit ministeriaali päritolu. Meinhard oli pärit Bremeni peapiiskoppide ministeriaalide hulgast. Põhja-Saksa kontekstis see tähendab, et Meinhard kuulus ühiskonna eliidi hulka. Seega tal pidi olema selge motiiv, et liivlaste seas misjonitööd tegema hakata. Küll on küsitav, mis ajast peale me võime rääkide poliitilistest motiividest. Henriku kroonika püüab Bremeni piiskoppi varju jätta. Kogu see Riia misjoniga seotud inimeste rühm oli tegelikult väga väike hulk inimesi, kes olid omavahel perekondlikute sidemete kaudu seotud. Albert von Buxholden? - kõik olid omavahel suguluses. Piiskop Alberti vend sai Tartus piiskopiks, sama perekonna liikmed said Liivimaal läänistusi - kogu Liivimaa vallutuslugu pole midagi muud perekondlik väljasõit oma kodupiirkonnast Liivimaale. Selle asja resultaat oli uute
Ugalaste vastus oli eitav, mille tulemuseks oli sõja algus 1208. aasta varasügisel, kui vaenlased põletasid Otepää linnuse. Sõjakäigu algatasid Mõõgavendade ordu, kes oli 1207. aastal rajanud oma tugipunkti Võndu. Sõjakäigus osalesid ka liivlased ja Riia sakslased, olid Eestisse suunatud esialgu mõõgavendade ja latgalite väed. 1210. aastal sõlmisid ordu saadikud piiskopi selja taga kokkuleppe Polotski vürstiga, mis kohustas piiskoppi liivlaste eest tasuma maksu. Ugalased ühinesid 1208. aasta teisel poolel sakalastega ja sooritasid vasturetke Beverini linnuse alla ning latgalid omakorda tungisid Sakalasse. 1208-1209 - Sõlmiti üheks aastaks vaherahu, et vältida sõjategevuse laienemist. Kui mõõgavennad uuesti Ugandisse tungisid, sõlmisid piiskopi liivlased ja latgalid eestlastega uue rahu, aga mõõgavendade meister Berthhold ei ühinenud ja nii sõda jätkus. Ümera lahing:
Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis vaimulik tegevust. Toomkapiitel piiskoppi abistav ja nõuandev kogu madalamatest vaimulikest. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi juhtimisel: tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid; jagati vaimulikele korraldusi Kümnis-kümnendik kõigist sissetulekutest pidi andma kirikule ning see oli kiriku püsiv sissetulek. Sakramendid kristlikud toimingud Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maal 2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid
Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia-
Üldist õigust loovad kohtunikud. Magna Charta 1215 John Maata Piiras kuningavõimu, reguleeris aadlike ja kiriku õigusi (maksud, vangistamine) Mõjutas 13 koloonia iseseisvumist ja USA teket 18. Saj on Inglismaa kuninga John Maata 15. juunil 1215 välja antud õigusakt, millega piirati Inglise monarhide absoluutset võimu. See koosneb hulgast dokumentidest, mille poolde pöördutakse ühise nime all. "Magna Cartale" kirjutasid lisaks kuningale alla 25 parunit, 13 piiskoppi, 19 abti, paavsti ja templirüütlite esindaja. Originaaleksemplarid koostati 15. juulil 1215 ja saadeti allakirjutanutele. Vana-Liivimaa näide: õiguste paljusus Maapäev (kõrgeim seadusandlik ja kohtuvõim) Maaisandad (Riia, Tartu ja Saare-Lääne piiskopid, ordu - maaõigused) Linnad (Riia või Lübecki õigus) Vasallid (oma rüütliõigused) Kirik (kanooniline õigus) Talupojad (tavaõigus, maaõigus) Ühildamispüüded Saksa riikides
13saj-14saj olid piiskopid taanlased, hiljem orduga seotud. Lundiga seostus siiski üsna nõrk. 1220. aastail ka Virumaa piiskop, pärast Stensbyt see kaob. Piiskopi ametisse saamiseks 2 teed 1. Toomkapiitel valib, paavst kinnitab 2. Paavst määrab. Kui valitud, aga mitte paavsti kinnitatud, on ta piiskop-elekt. Täidab piiratud koguses kohuseid. Tegelikkuses oli ka kolmas (illegaalne) variant, kus maahärra määrab. Võis tekkida katk, kus korraga vaid paar piiskoppi. ?misasja? Piiskopkond kui riik Valitses piiskop, aga oluline ka toomkapiitel. Vasallidega tihti jamad. Vasallid seotud lääniõigusega. Teenimiskohustus neil. 15saj hakkasid vasalkonnad suuremat lääniõigust saama ning ohtralt jagati privileege. Rüütelkondade seisukohti väljendas Maapäev. 15saj laienevad ka läänide pärimisõigused pea piiramatuks. Suurenenud seega aadli emantsipatsioon. Olid piiskopi- ja kapiitlimõisad. Liikmete kanooniline arv 12. Üldiselt rohkem, vahel vähem.
aastal avaldati protesti NSVL agressiooni vastu Afganistaanis. 1980. aastate algul toimus keskkonnakaitseliikumine. 1971. aastal oli 20 000 liiget siis 1983. aastal oli juba 320 000 liiget - Protestiti Leedu looduse ja ühiskonna reostamise vastu - Tuumaelektrijaama ehitamise vastu; naftaleiukohtade avastamine. 1980. aastate II pool: Gerrontokraatia ajal (1984-1985) nõrgenes nõukogude võim Leedus. Andis järele kirikuvastane kampaania - Ametisse pühitseti mitu uut piiskoppi. Haritlased nõudsid tõkete kaotamist teaduses, avaldasid muret üle leedu keele seisundi (sõnavara reostatud vene keelega). 1985. aastal võimule tuli M. Gorbatsov, kes andis lootust, lubades reforme (Perestroike) ja ühiskonna avatust (Glasnost). Leedu kommunistlik partei ei suutnud vastu seista rahvuslastele. 23. august 1987 - Kogunes rahvas Vilniuses tähistama MRP 48. aastapäeva. Vastuseks korraldas kommunistlik partei ja
annaabi.ee 
