Ajalugu 11. klass (0)

5 VÄGA HEA

1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58
2. Talurahva olukord lk 52-53
3. Linnade teke lk 55
4. Jüriöö ülestõus lk 55-56
5. Seisused ja maapäevad lk 61-62
6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67
7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73
8. Ordud ja kloostrid lk 78
9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81
VASTUSED:

Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond . Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 1236 sai Mo Saule lahingus lüüa, ordu riismed ühinesid Saksa orduga, st Mo-st sai Saksa ordu Liivimaa haru. 1238 Sensby lepinguga tagastas ordu Taanile Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, nendest aladest sai Eestimaa hertsogkond. Pärast 1346 koosnes Vana-Liivimaa viiest iseseisvast väikeriigist. Saksa ordu Liivimaa haru territoorium , mida valitses Riias resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku Saksa ordu osaga. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond.

Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased , avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus . Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine.

Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Muinasaegsetest varalinnalistest asulatest eristas keskaegseid linnu siiski iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Elanikud moodustasid iseseisva omavalistusliku linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal. eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalaile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, kuigi linnaõigus saadi alles 1248. Hiljem kerkisid Rakvere ja Narva. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn. Ordulinnuste juurde tekkisid Viljandi, Uus-Pärnu ja Paide. Saare-Lääne piiskop asutas 1251.aastal Vana-Pärnu. Paraku langes tärkav linn leedulaste hävitustöö ohvriks, mispeale piiskop viis oma residentsi Haapsallu. Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale tekkis üll teisigi väiksemaid asundusi – alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere , Vastseliina, Kuressaare) -, kuid linnastaatusesse ei tõusnud neist keskajal ükski. Tõenäoliselt moodustasid linlaste tuumiku Saksamaalt saabunud kästiöölised ja kaupmehed. Siiski ei maksa alahinnata kohaliku rahva võimalusi linnakogukonda sulanduda. Eestlasi võis leiduda ka linnade ülemkihis. Näiteks esimesed nimeliselt teada olevad Tallinna eestlased on Taani kuninga vasall Undelemp ja tema poeg Johannes, kel oli Toompeal maja (1277).

Harjulased alustasid 1343.aasta jüriööl (ööl vastu 23.aprilli) relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi asusu ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Nähes, et omaenda jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop suutnud maa aitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard vor Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid lahingutega Kämbla külas, Kanaveres ja viimaks 14.mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägedele suuremat vastuapanu ei ostutatud. Kuigi Jüriöö ülestõus ebaõnnestus, olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli P-Eesti peremeheks saanud ordu. Ametliku vormistamise said see siis kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordule. Jüriöö ülestõusu võib pidada ka Eesti keskaja veelahkmeks: nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga.

14.saj hakkasid oluliseks muutuma läänimehed ja linnad. Maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid nad tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmesuguseid järeleandmisi. Oma huvide kaisteks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond välja arvatud Harju-Viru rüütelkond. 14.saj keskel hakati korraldama Liivimaal linnadepäevi, kus arutati kaubandusküsimusi. 1420 hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja seisuste maapäevi Valgas või Valmieras. Esindatud oli seal neli seisust : Riia peapiiskop , Liivimaa ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi probleeme. Otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, selle pärast ei muutunud maapäevad kunagi Liivimaad reaalselt ühendavaks institutsiooniks. Poliitiline killustatus jäi püsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni.

Keskaegne ühiskond oli agraarne , seega moodustasid enamus talupojad. 13. sajandi algul oli eestlasi umbes 130000-180000, järgneva kolme sajandi jooksul eestlaste arv kahekordistus. Rahvaarv võinuks kasvada ka kiiremini, kuid seda pidurdasid sõjad, taudid ja näljahädad. Kuna 15. sajandi lõpul hakati mõisades ise vilja tootma, viis see vilja hinna tõusuni, mis omakorda lõi soodsad tingimused selle ekspordiks. Tänu soodsatele tingimustele oli Eestis keskaja lõpuks juba umbes 500 mõisa. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus , mis oli algul veel perioodiline talgutesarnane töö. Keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema, muutudes 16. sajandi jooksul korraliseks nädalateoks: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. Talupoegade väärtus keskaja jooksul kasvas, paraku ei toonud see neile endale kasu, vaid vastupidi: 15. sajandi teisel poolel juurdus arusaam, et talupoeg ei ole isiklikuklt vaba, vaid kuulub maa külge, mida ta harib, s.t. tekkis sunnismaisus. Koos teokohustuse suurenemisega suurenesid ka talupoegadelt nõutavad maksud . 13. sajandi kümnis (10% saagist) suurenes 15. sajandil veerandini saagist mistõttu jäid paljud talud mõisadele võlgu. Talupoegade nö. põgenemise vältimiseks kitsendati ka tema liikumisvabadusi. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. sajandiks oli Liivimaal välja kujunenud pärisorjus.

Keskaegsed linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste ehk gildide või tsunftide kaudu. Gildid kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikme matuste korraldamisel ja hoolitses orbude ja leskede eest. Liivimaa linnades oli tähtsaim kaupmehi ühendav Suurgild, mille liikmetest valiti enamasti ka raehärra. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, mustpeade hulka võeti ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust.

Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased , kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid . Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik. Peatselt saabusid Eesti aladele ka kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Eesti erinevates linnades. Kerjusmungad püüdlesid avatusele ja nende peamine tegevus oli rahva vaimulik hooldamine, sellest ka avarad kirikud, mis olid ehitatud selleks, et ka linnarahvas saaks jumalateenistustest osa võtta. Leseks või vallaliseks jäänud naise ainuke väärikas väljapääs oli nunnaks hakkamine. Nii täitsidki naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni.

Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsind uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid. Kuna linnarahvas oli juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud, leidis evangeeliumiusk kergesti poolehoidjaid.Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal pildirüüste, kus mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid. Usupuhastus pääses 1525 . aasta jooksul kõigis Eesti linnades võidule. Luteri usk puudutas peamiselt linnaelanikke - maal elavad inimesed olid automaatselt oma mõisniku usku, Luteri usk sai ainuvalitsevaks usuks alles Rootis võimu toel. 1535. aastal S.Wanradt ja J. Koell annavad välja esimese eestikeelse raamatu “Katekismus”

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 30 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

30 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

outsider Õppematerjali autor

1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal)
2. Talurahva olukord
3. Linnade teke
4. Jüriöö ülestõus
5. Seisused ja maapäevad
6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund
7. Gildid ja vennaskonnad
8. Ordud ja kloostrid
9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal

väikeriigid talurahva olukord linnade teke jüriöö ülestõus seisused maapäevad talurahva sotsiaalne koosseis õiguslik seisund gildid vennaskonnad ordud kloostrid reformatsioon usuvahetus

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti alade üleminek muinasajast keskaega

Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stens

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu. 12-16 saj.

1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Henrik-L

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu ke

Ajalugu

doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu -1238 Stensby leping: 1. Taani pidi saama Harjumaa, Rävala, Järvamaa ja Virumaa; peagi kuningas loovutas ordule Järvamaa 2. Tehakse koostööd vallutustel ida suunas Vene riigi vastu V

Ajalugu

docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID:

Ajalugu

ppt

Üleminek muinasajast keskaega

4. Arutlehe, kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuse järel? 5. Miks rajati kirikud sageli eesti pühpaikadele? 6. Mis põhjust alates 13.sajandi teisest poolest linnade kiire tekke ja arengu? Mitu linna oli keskaegses Eestis? 7. Arutlega, kas Jüriöö ülestõus oli tlupoegade mäss, poliitiine üritus või rahvuslik vabadusvõitlus. Kasutatud kirjandus · Wikipedia · "Eesti ajalugu I, muinasajast 19.sajandi lõpuni" Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi) 6. Kroonik Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika"(ilmus 1572 Saksakeeles) eesti ajaloo tähtsamaid allikaid a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda b) poolehoid eestlastele c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli 7. Kunsti areng a) ehituskunstis kiviarhitektuur · 13-15saj rajati Oleviste kirik(123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m) · Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne) · L-Eestis telliskiviahritektuur Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj) b)Maalikunst

Ajalugu

Rohkem sarnaseid