Õiguse eksam (1)

Q: Mis on intellektuaalne omand?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Kuidas intellektuaalne omand jaguneb intellektuaalse omandi liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Mis on kaitstud autoriõigustega?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Kes võib olla teose autoriks ?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Kuidas tekivad autoriõigused kas autoriõigus tuleb registreerida ?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Millal loetakse teos üldusele suunatuks?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Q: Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse eksam

Õigus - Õigus

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis on intellektuaalne omand?
Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?
Kuidas intellektuaalne omand jaguneb intellektuaalse omandi liigid?
Mis on kaitstud autoriõigustega?
Kes võib olla teose autoriks ?
Kuidas tekivad autoriõigused kas autoriõigus tuleb registreerida ?
Millal loetakse teos üldusele suunatuks?
Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse?
Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega?
Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l?
Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses?
Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk kaubamärgi funktsioonid?
Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid?
Mis on isikuandmed ?
Kes on andmesubjekt vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja?
Milline peab olema andmesubjekti nõusolek et see kehtiks?
Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega?
Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste patendi kaubamärgi ja litsentsilepinguga?

Mis on intellektuaalne omand?
Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta .

Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus)
Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist.

Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?
Ülemaailmse Intellektuaalse omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni artikli 2 (viii) kohaselt sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses:

Kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega;
Esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega;
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades;
Teaduslike avastustega;
Tööstusdisainilahendustega;
Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega;
Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu,
ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades.

Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)?

Autoriõigus ( copyright ) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele

Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum
Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega

Autoriõigustega kaasnevad õigused ( related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks

Teose esitaja , helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.

Tööstusomand : Kaubamärgid ja teeninusmärgid, Patentne leiutis ehk patent (õiguslik dokument, mille annab leiutise omanikule tema riiklik sellekohane amet, Eestis Patendiamet ), Kasulikud mudelid, Tööstusdisainilahendus, Geograafiline tähis, Mikrolülituse topoloogia, Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu, Konfidentsiaalne teave, Ärinimed , Uued taimesordid

Mis on kaitstud autoriõigustega?
Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigustega kaasnevaid õigusi. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
Ehk siis autoriõigustega kaitstake kõiki loometegevuse tulemusel loodud resultaate, mis vastavad järgmistele tunnustele:
Originaalne tulemus

teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus;
kaitse saamiseks ei nõuta teose originaalsust maailmauudsuse tähenduses;
kuid kaitstav teos ei tohi olla üks-üheselt kopeeritud, puht-tehniliselt teostatud või kohandatud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate teostega;
Autori enda individuaalne lähenemise ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgelt tajutavad;
Teose ühiskondlik väärtus, eesmärk, konkreetne väljendusvorm jms kriteeriumid ei ole kaitse saamiseks olulised.

Teos on loodud kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas –

tehnika valdkond on autoriõiguse kaitse alt välistatud
autoriõigustega ei saa kaitsta näiteks hoone originaalselt kanalisatsiooni- elektri- või veevärgisüsteemi. Uusi tehnilisi lahendusi on võimalik kaitsta tööstusomandi õigustega, nt patendi või kasuliku mudeliga (olenevalt leiutise astmest ).

Teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis

Vorm - Nt audio - või videosalvestis, noot esitus vms
Looming peab olema objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult (nähes või kuuldes) või mingi tehnilise vahendi (salvestus- ja taasesitamisseadme abil).

Autoriõiguste ajaline kehtivus
Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
Erandid (sätestatud AutÕS § 39-42):

AutÕS § 39 ühise autorluse korral - Autoriõigus teosele , mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega (§ 30), kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma. (kuni viimase inimese surmani + 70 aastat peale tema surma?)
AutÕS § 40 - Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid.
AutÕS § 41 - Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), töökohustuste täitmise korras loodud teosele (70 a pärast õiguspärast avaldamist), audiovisuaalsele teosele (70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma) ja jätkuväljaandele (kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist)

Autoriõguste jagunemine.
Autori isiklikud õigused

On autori isikust lahutamatud

Ei saa tehinguga loovutada ega ka müüa
Saab litsentsida ehk anda teisele isikule kasutamiseks loa (peaks alati igas autorilepingus kokkuleppima kasutamise ja kuuluvuse )

Miinimumstandard tuleneb Berni konventsiooni artiklist 6bis:
Liimesriigid peavad võimaldama autorile nõuda autorlust teosele ja vaidlustada teose mis tahes moonutamine, lühendamine või muutmine või teose väärtust vähendav muu tegevus, mis haavab autori au ja väärikust.
Mandri-Euroopa riigid garanteerivad ulatuslikuma autoriõiguste kaitse kui Berni konventsioon
Eesti AutÕS § 12 lg 1 sätestab autori õigused (õigus teose autorlusele, autorinimele, teose puutumatusele, teose lisadele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose avalikustamisele, teose täiendamisele, teose tagasi võtmisele ja õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt).
Autori varalised õigused

On üleantavad:

Autor võib oma varalised õigused loovutada täielikult või üksikute õiguste kaupa
Autor võib jätta varalised õigused endale ja anda teistele isikutele litsentsi (kasutamise õiguse).
AutÕS § 13 sätestab autori varalised õigused ja § 131 varaliste õiguste teostamise.
AutÕS § 13 lg 1 üldreegel - Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest + loetelu õigustest, mida autor võib lubada ja keelata.
Erand : AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud (teose vaba kasutamine)
AutÕS § 132 sätestab täiendavad õigused seoses arvutiprogrammidega:
Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks AutÕS seaduse §-s 13 nimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.
Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine

Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus).

Kes võib olla teose autoriks ?
Teose autoriks võib olla ainult füüsiline isik.

Autorlust eeldatakse, ehk isik, kelle nimi on kantud teosele loetakse selle teose autoriks.
Autorluse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis vaidlustajal ehk vaidlustaja peab tõendama, et teosele kantud isik ei ole autor.

Kuidas tekivad autoriõigused , kas autoriõigus tuleb registreerida?
Autoriõigus teosele tekib teose loomisega .

Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
Berni konventsioon keelab liikmesriikidel kehtestada formaalsusi autoriõigusliku kaitse eeldusena.

Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel?
Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele.
AutÕS § 9 Teos loetakse avaldatuks, kui:

teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada;
Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist;
See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud.

Teose avaldamiseks ei loeta:

draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist ,
audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist,
kirjandus- ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu,
kunstiteose eksponeerimist
ja arhitektuuriteose ehitamist.

Millal loetakse teos üldusele suunatuks?
Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud , edastatud , taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

Kuidas jagunevad teosed (algsed teosed vs tuletatud teosed ja üksikud teosed vs teoste kogumikud)?
Algseteks teosteks ja tuletatud teosteks –

tuletatud teoseks on nt tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus jms töötlemine.
Tuletatud teose loomiseks on vaja algse autori nõusolekut ja algse teose nimi, teose pealkiri ja allikas peavad olema töötlusel fikseeritud.

Üksikteosteks ja teoste kogumikeks –

Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud teosed ja ka autoriõigustega mittekaitstavaid teoseid (nt rahvalaul ).
Kogumikud on ise iseseisvad autoriõigustega kaitstavad teosed ja kogumiku koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele.

Võrdle ühisautorsust ja kaasautorlust.
Eristatakse ühisautorsust ja kaasautorsust:

Ühisautorsus – teos moodustab ühe jagamatu terviku
Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tähendusega osadest (võimalik kasutada sõltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad.

Autoriõigused võivad kuuluda kas tervenisti või osaliselt:

Autorile endale
Mitmele autorile korraga
Tööandjale
Filmi produtsendile
Füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel loodi kollektiivne teos
Isikule, kellele autor autorilepingu alusel:
Loovutab oma õigused
Annab kasutusloa ehk litsentsi (lihtlitsents, ainulitsents)
Riik seaduses ettenähtud juhtudel
Pärimisel

Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus)
Orbteos - on teos (raamatud, ajalehed, filmid jne), mis on hõlmatud autoriõigusega , kuid mille omanikke ei ole võimalik tuvastada ega leida.
Orbteose kasutamine – alates AutÕS § 272
Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist.
Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.

Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus)
Anglo-Ameerika copyright tugineb arusaamale, et autoril tekib oma loodud teostele omandiõigusega sarnanev õigus, mida ta võib nagu päris omandi puhul – nii tasuta kui ka tasu eest võõrandada ning mille alusel ta võib keelata ja lubada teistel isikutel oma teost kasutada. Copyright seab esiplaanile autori varalised õigused.Copyright annab teoste autoritele piisavalt efektiivsed vahendid mitmete Euroopas peetavate õiguste teostamiseks.Copyright võimaldab arvutiprogrammide autoritel oma huvisid kõige effektiivsemalt kaitsta.
Copyleft- üldine meetod arvutiprogrammi või muu teose vabaks andmiseks tingimusel, et kõik selle muudetud ja täiendatud versioonid jäävad samuti vabaks. Nimi viitab sellele, et vaba tarkvara autorid kasutavad neile autoriõigusega antud ainuõigusi selleks, et välistada oma teose või sellest tuletatud teoste langemine kellegi teise ainuõiguse objektiks, pööravad autoriõiguse n-ö pahupidi. Copyleft ei nõua kõigi vabade programmide ega nende lähtetekstide üldiselt kättesaadavaks tegemist. Copyleft- litsents maailmas ei pane selle alusel litsentsitavate programmide kasutajaile kohustust ei programmi ennast ega sellest tuletatud programme teistega jagada. Nii võib igaüks, kes vaba tarkvara mingi teenuse osutamiseks arvutivõrgu vahendusel, teha oma kasutatavaid vabades programmides täiendusi ja parandusi ning – säilitamaks oma konurentsi eelist turul - neid teiste samalaadse teenuse osutajatega mitte jagada. Copyleft ei välista copyrighti, vaid tugineb sellele. Iga autor võib ise otsustada, kas ja millistel tingimustel ta lubab teistel oma teoseid kasutada. Vaba tarkvara ei tähenda seda arendavate autorite lahtiütlemist majanduslikest stiimulitest, vaid otsese rahalise tasu asendamist teistsuguse kompensatsioonimehhanismiga, mis rajaneb edasi arendatava teose kasutusväärtuse tõusul.

Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus)
Arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga. Tarkvara peamine väärtus seiseb selle võimes nii kasutaja, autori, kui ka kolmandate isikute loodud lähteandmeid kasutaja poolt soovitavaiks või kasutajale vajalikeks väljundanmeteks teisendada. Nimelt koodi on võimalik edasi arendada - iganenud programmi lähtetekst võib sisaldada komponente, mida on võimalik taaskasutada uute ja paremate programmide loomisel. ???????????????

Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteoste l? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus)
Koodi on võimalik alati edasi arendada. Programm aegub, ajaga tuleb juurde uusi uuendusi jne. Kood võib vajada edasiarendamist, aga autor ei pruugi sellest huvitatud olla. Seega tarkvaras võivad peale selle avaldamist ilmneda kriitlilise tähtsusea turvaaugud jm vead, mille parandamata jätmise korral võib programmi jätkuv kasutamine tekitada kasutajaile reaalselt kahju.

Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (esseeküsimus)
Selleks, et skript vms muu arvutiprogramm oleks arvutiprogrammiks autoriõiguste tähenduses, peab see olema intellektuaalsete valikute ehk loomingulise tegevuse tulemus. Kui programm luuakse etteantud reeglite alusel nii, et teisel ajal ja teises olukorras vüib tekkida täpselt samasugunne programm, siis ei ole tegemist autoriõiguse tähenduses ning see ei ole autoriõiguse kaitse all.

Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)?
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav eristusvõimeline tähis.
Kui toodetel ei ole kaubamärke, siis tarbijad ei suudaks samaliigilisi tooteid üksteisest eristada. Tarbija ei suudaks ka hiljem oma ostu otsust korrata .
Kaubamärgi funktsioonid:

Eristusfunktsiioon:
- et tarbija eristaks ühte toodet teisest.

Päritolufunktsioon

et tarbija saaks aru, kust on toode pärit.

Kvaliteedi tagamise funktsioon

tarbijad teavad et mingi tähisega toode on mingi kvaliteediga, mida mainekam on märk, seda paremini see kvaliteedi funktsiooni täidab

Reklaamifunktsioon

saab kasutada reklaami otstarbel. Toodet saab reklaamida läbi kaubamärgi.

Kaitsefunktsioon

kaitseb tootjaid, tema investeeringuid

Nime andmise funktsioon – märgid annavad tootele nime

Traditsioonilised kaubamärgid vs. mittetraditsioonilised kaubamärgid
Traditsioonilised kaubamärgid:

Sõnalised kaubamärgid
- mistahes tähtede või numbrite kombinatsioonid, millel puuduvad muud, näiteks kujunduslikud elemendid
- VALGE DAAM (nr. 35637, omanik AS Liviko)
- COKE ( Coca- Cola Company)
- KÕIK HIIRED ARMASTAVAD JUUSTU

Kujunduslikud kaubamärgid
- Ainult kujund, tähti, numbreid ei ole

Kombineeritud kaubamärgid
- Sõna + kujund
- Kujund on ka omapärane kirjastiil

Mittetraditsioonilised kaubamärgid:

Kolmemõõtmelised
Asendimärgid
Värvimärgid
- värvid üldiselt ei ole kaubamärgina registreeritavad sh üksikud tähed ja numbrid . On erandid, kus värvid on muutunud läbi kasutamise eristusvõimeliseks ehk tarbijad eristavad värvi ja seostavad värvi konkreetse toodetega
Hologrammid
- küsimus, kuidas seda reprodutseerida ja kuidas seda graafiliselt esitada. Pildi muutumist võib esitada ka pildi jadana.
Liikumis- ja multimeediamärgid
- nt filmid, liikumine on registreeritav.
Helilised kaubamärgid
- tuleb realiseerida näidates ära noodid, esimesed mitte visuaalselt tajutavad märgid. Euroopa kohus on öelnud , et ainult nootide kujutised ilma noodivõtmeta ja noodijoonestikuta ei ole piisavalt täpne. Euroopa Liidu andmebaasist saab kuulata neid helifaile näitena. Helifail ei anna õiguskaitset.
Lõhnamärgid
- „the smell of fresh cut crass“ – kaitstud oli muru lõhn tennisepallide juures, seda enam ei ole (ei pikendatud). Lõhnamärke ei registreerita.
- Lõhna valem reproduktsioonina – keegi ei saa aru, mis kaitstud on, mis on konkreetne lõhn. Lõhna näidiseid ei saa ka deponeerida, sest lõhnad muutuvad ajas. Ei saa õiguskaitset, sest ei saa graafiliselt edastada .
Maitsemärgid
- lagritsamaitseline paber on kaitstud Beneluxi kaubamärkide osas. Sama probleem, mis lõhnade puhul.

Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid?
Eesti kaubamärgiseaduse järgi on kaitstud üldtuntud ja registreeritud kaubamärgid
Üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid:

tuntuse aste
kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik
registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes riikides
hinnanguline väärtus.

Kaubamärgi üldtuntuks tunnistamine:

Piisab kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte asjaomaste kaupade või teenuste:

tarbijate sektorisse
jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektorisse või
nende kaupade või teenuste tegelevasse ärisektorisse kuuluvatest isikutest.

Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusmõju hilisemates vaidlustes

Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad ajsaolud, nimeta ja selgita? (essee küsimus)
Kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid:

Eristusvõimet hinnatakse konkreetse tarbjaskonna hulgas
- kuidas tabija kaubamärki tajub ,
- kas tajub kaubamärki kirjeldusena või mitte.
Territoriaalsus
- eristusvõimet tuleb vaadata kogu territoorimu ulatuses, siseriiklike kaubamärkide puhul on see selge, vaadatakse üksnes siseriiklikku tarbijaskonda.
- EL kaubamärgi puhul vaadatakse kogu EL territoorimit, kui ühes riigis vaadeldakse märki kirjeldavana, siis ei saa kaubamärk õiguskaitset.
- On EL kaubamärkide ühtsuse põhimõte – kui on vastuolu ühes riigis, siis kaubamärk õiguskaitset ei saa.
Tarbijaskond sõltub asjaomastest kaupadest ja teenustest, mille osas kaubamärki registreeritakse
Avalik huvi
- Ei tohi takistada vaba konkurentsi

KaMS § 9 lg 1 p 3 – õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes kaupade liiki, omandusi vms kirjeldavatest tähistest. Kaupade või teenuste omadusi kirjeldav tähis õiguskaitset ei saa.
- Tähised, mida asjaomane avalikkuse sektor võib hariliku kasutamise juures kasutada selleks, et kas otseselt või kaudselt viidata mõne asjaomase kauba või teenuse omadusele.
Esineb kui:
- piisavalt otsene ja konkreetne seos
- otsekohe tajutakse kirjeldavana

Kirjeldav tähis peab jääma vabaks kasutamiseks kõikidele ettevõtetele

Avalik huvi – omada võimalust viidata oma kaupade või teenuste omadustele
- kirjeldatava omaduse äriline olulisus ei ole oluline
- kirjeldav kui üks võimalikest tähendustest on kirjeldav
- kirjeldav kui võib tulevikus muutuda kirjeldavaks
- kirjeldavatest elementidest terviktähis üldjuhul kirjeldav
- kirjeldav kui geograafiline piirkond on kaupade või teenuste osas tuntud
KaMS § 9 lg 1 p 10 õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt.
- On olulisem alus, seda esineb praktikas palju
EL kohus on öelnud, et arvesse peab võtma pahausksuse hindamisel:
- kas taotleja teadis v pidi teadma – üldine teadmine, kas pidi olema teadlik tähisest või mitte. Vaadatakse, kes oli taotleja. Kui taotleja on oluline turu osaline, siis ta teab, millised tähised turul on. Üldist teadmist võib eeldada. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on öelnud, et mõistlikult peab olema hoolas, tegema kindlaks varasemate õiguste olemasolu enne taotluse esitamist.
- kas taotleja soovis takistada – mis on taotleja subjektiivne soov. Tuleb hinnata lähtudes juhtumi objektiivsetest asjaoludest, vaadata mis asjaolud reaalselt eksisteerivad. Tähtis, kas on tahe takistada teisi samalaadse toote tootmisel.
- milline on asjaomaste tähiste õiguskaitse – vaadatakse, kui keegi kopeerib kellegi tähist, mida kasutatakse ja kui see tähis on saavutanud mingi tuntuse või maine, seda tõenäolisem on, et kaubamärgi taotleja soovis hakata kellegi tähise tuntust ärakasutama.

Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas?(essee küsimus)
Identsed tähised ja identsed kaubad ?

õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on idente varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks.

Sarnased tähised ja sarnased kaubad?
KaMS § 10 lg 1 p 2 – õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.
EL kohus on toonud välja kuidas võrrelda:

Kaubamärgid identsed või sarnased (visuaalne, foneetiline (kuidas hääldatakse), kontseptuaalne);
Kaubad ja teenused identsed või samaliigilised - Kui on leitud, et kaubamärgid on sarnased, siis see ei tähenda seda, et kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, tuleb vaadata kas kaubad ja teenused, millele kaubamärki soovitakse registreerida on identsed või samaliigilised. On öeldud näiteks, et energiajoogid on samaliigilised alkohoolsete jookidega.
Esineb äravahetamise tõenäosus – vastatsikkuse sõltuvuse põhimõte – mida sarnasemad on kaubamärgid, seda erinevamad peavad olema kaubad ja teenused ja vastupidi. Hinnatakse sarnasuse vahekorda ja siis antakse hinnang, kas on äravahetamise tõenäosus.

Sarnased märgid ja eriliigilised kaubad:
KaMS § 10 lg 1 p 3 – säte on täiendava funktsiooni kaitseks, et keegi ei hakkaks kaubamärgi mainet ära kasutama või rikkuma.

Varasem kaubamärk on mainekas – kui seda teab märkimisväärne osa inimestest, kes teavad kaupade või teenuste valdkonda.
Kaubamärgid identsed või sarnased

Seos
Äravahetamise tõenäosus pole nõutav

Varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine

Eristusvõime kahjustamine
Maine kahjustamine
Eristusvõime või maine ebaaus ärakasutamine

Mis on leiutis?
Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluv tehniline lahendus, täpsemalt tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus, mille objekt võib olla seade, meetod ja/või aine.

3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. (essee küsimus)

Uudsus : Uudsus PatS § 8 lg 2 ja KasMS § 7 lg 1 ???????

Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne leiutise registreerimise taotluse kuupäeva. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatus patenditaotlused.
Tehnika taseme kindlaksmääramine: (peab lühendama!)
Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on PatS § 12 kohaselt õigus taotleda patenti või KasMS § 11?????? kohaselt kasuliku mudeli registreerimist, või nimetatud isiku teadmisel teine isik.
Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist (nõue sätestatud ainult PatS-s)
Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral.
Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.

Võrdle patenti ja kasulikku mudelit? (essee küsimus)
Leiutustase patendil

Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest (PatS § 8 lg 4).

Leiutustase kasulikul mudelil

Leiutisel on KasMS tähenduses leiutustase, kui erinevuse tõttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus või muu kasulik omadus (KasMS § 7 lg 3).

Tööstuslikult kasutatavus patendil ja kasulikul mudelil

Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses (PatS § 8 lg 5 ja KasMS § 7 lg 4)

Leituise ühtus:
Patent:

Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise kombinatsioonile.
Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, siis võib taotleja need menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused. Eraldatus leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele.

Kasulik mudel:

Ühe ja sama registreerimistaotluseda saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele. Kui kasuliku mudelina soovitakse kaitsta nt nii meetodit kui seadet , on vaja esitada kaks kasuliku mudeli registreerimise taotlust.

Tarkvara patentimise kriteeriumid? Kuidas tõlgendada Euroopa Patendi konventsiooni artilikit 52? (essee küsimus)

Euroopa patente antakse kõigile leiutistele, mis on uued, omavad leitustaset ja on tööstuslikult kasutatavad.
Lõikes 1 määratletud tähenduses ei peeta leiutiseks eelkõige:
a) avastusi, teadusteooriaid ja matemaatilisi meetodeid ;
b) esteetilist loomingut;
c) majandus- ja mõttetegevuse ning mängude plaane, reegleid ja meetodeid, samuti arvutiprogramme;
d) info lihtsat esitamist.
(3) Lõige 2 välistab selles nimetatud objektide ja tegevuse patentsuse üksnes sel määral, mil Euroopa patenditaotlus või Euroopa patent on seotud nende objektide või tegevuse kui niisugusega.
Seega pole vahet, kas realiseeritud riistvaras või tarkvaras; patendikaitsest ei saa keelduda üksnes seetõttu, et kasutatakse arvutiprogrammi.
Arvutil põhinevad leiutised on patenditavad, kui nad kujutavad endast uut ja leiutustaset omavat tehnikaalast panust tehnika tasemesse.
Arvutil põhinevad leiutised ei ole patenditavad, kui leiutis ei kujuta tehnikaalast panust või see panus on endastmõistetav (ala asjatundja jaoks patenditaotluse esitamise ajal).

Milliseid patendiõigusi on võimalik vaidlustada (autorsuse vaidlustamine ja patendi vaidlustamine)?
Autorsuse vaidlustamine:

Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus peale patenditaotluse avaldamist.
Füüsiline isik, kes leiab, et PatS § 13 lg 1 või lg 2 sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija.

Patendi vaidlustamine:
Patendiomaniku vaidlustamine: isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse alusel temale, võib oma õiguste tunnistamiseks pärast patenditaotluse sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või –omaniku vastu.
Hagi rahuldamisel on isikul õigus:

patenditaotluse korral

kas jätkata patendi taotlemist oma nimel,
patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus
või patenditaotlus tühistada.

Patendi korral on isikul õigus
- kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele
- või patent tühistada.

Mis on isikuandmed ?
On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet.

Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6.

poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, va. andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike jur. isikute liikmeks olemise kohta
etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed
andmed terviseseisundi või puude kohta
andmed pärilikkuse informatsiooni kohta
biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed)
andmed seksuaalelu kohta
andmed ametiühingu liikmelisuse kohta
andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Milliseid isikuandmeid ei või üldjuhul automatiseeritult töödelda (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 6)?

Rassilist kuuluvust, poliitilisi vaateid või usulisi või muid veendumusi kirjeldavaid isikuandmeid ning andmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta ei või automatiseeritult töödelda, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õigusega tagatakse asjakohane kaitse. Sama nõue kehtib isikuandmete kohta, mis kajastavad süüdimõistmist toimepandud kriminaalkuritegudes.

Mis peab olema andmesubjektile võimaldatud automatiseeritud isikuandmete tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)?
Isikule peab olema võimaldatud:
a. teha kindlaks automatiseeritud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja isikuandmed ja alaline elukoht või peamine töökoht;
b. saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta või kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatakse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis;
c. nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted;
d. kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja c esitatud taotlust kinnituse , edastamise, parandamise või kustutamise kohta ei ole rahuldatud.

Mis on isikuandmete töötlemine, nimeta isikuandmete töötlemise põhimõtted (4) ja selgita nende sisu. (essee küsimus)

Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Näiteks: kogumine, salvestamine , korrastamine, säilitamine, kohandamine või muutmine, väljavõtete tegemine, päringu teostamine , kasutamine, üleandmine , levitamine või muul moel avaldamine, ühitamine või ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine;
Isikuandmete töötlemise põhimõtted:

Seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel.
Eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas.
Minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.
Kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal.

Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja ja volitatud andmetöötleja?
Andmesubjekt- isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.
Vastutav andmetöötleja- annab juhised töötlemiseks; vastutab, et volitatud töötleja täidaks töötlemise nõudeid. Edasivolitamine on lubatud ainult vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul.
Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus , esindused või mõni muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.

Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust)
Isikuandmete töötlemine on lubatus üksnes andmesubjekti nõusolekul. Nõusolek peab olema vabatahtlik (peab põhinema vabal tahtel), selge/konkreetne (nõusolekus peavad olema selgesti määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse), informeeritud/teadlik, nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik , vaikimist või tegevusetut nõusolekut ei loeta.

Miks tuleb tarkvara kaitsta intellektuaalomandi õigustega? (essee küsimus)
Tarkvara on vaja kaitsta , kui soovitakse sellest saada rahalist kasu.

Kuidas kaitsta tarkvara autoriõiguste, patendi, kaubamärgi ja litsentsilepinguga? Selgita igat kaitsmisviisi lähemalt ja analüüsi, milliseid neist võiks kasutada koos ning kas mõne viisi kasutamine välistab teise kasutamise või mitte

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 118 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

1. Mis on intellektuaalne omand?
2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks?
3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega?

Sarnased õppematerjalid

doc

Õigusõpetuse kordamine

varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.  Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused on järgmised :  õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise nagu näiteks kopeerimine, allalaadimine, üleslaadimine, printimine, salvestamine, pildistamine, skaneerimine jne.);  õigus teose levitamisele ( koopiate müümine üldsusele );

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

Graafilise kujutatavuse nõude peamiseks eesmärgiks on hoida ära kauabamärgi omanikule alusetu konkuretnsieelise andmine Näiteks toluimeja, mille tolmukogumise kast on läbipaistev ei saa kaubamärgina kaitset, sest kui oleks saanud siis tootja oleks saanud ainuõiguse toota läbipaistva tolmukastiga tolmuimejaid. Antud juhul ei olnud täpselt näha, mis on kaitsud või mis mitte (kuju poldud esitatud). Sellise konteineri registreerimine ei ole objektiivne ja piisavalt täpne. Kaubamärgi õiguse eesmärk ei ole kaitsta tehnilisi lahendusi. Selleks, et leiutisi kaitsa, on patendid, selleks, et toote väliskuju kaitsta on tööstusdisainilahendus. Kaubamärk ei saa anda kaitset tehnilisele lahendusele, selletõttu keelduti kaubamärgi andmisest sellele tolmuimeja tolmukogumise kastile. Graafilise kujutatavuse eesmärk näidata täpselt, mis on kaitstud, et oleks selge turuosalistele ja registreerimise taotluse lahendajale, mis on kaitstud.

Õigusõpetus

pdf

Õigus infotehnoloogidele

1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

docx

Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K

Milliseid patendiõigusi on võimalik vaidlustada (autorsuse vaidlustamine ja patendi vaidlustamine)? + · Autorsuse vaidlustamine: Füüsiline isik, kes leiab, et tema on leiutise autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija. · Patendiõiguste vaidlustamine: Isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse § 12 alusel temale, võib oma õiguse tunnistamiseks pärast patenditaotluse §-s 24 sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või patendiomaniku vastu. · Patendi vaidlustamine: Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta PatS §-s 8 (patentsuse kriteeriumid) sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse

Õigusõpetus

pdf

Intellektuaalne omandiõiguse eksam

see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; Ainulitsents. Teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; All-litsents. On litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Seaduse järgi õiguste üleminek. Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgiõiguste ammendumine. Kaubamärgist tulenevad õigused ammenduvad üksnes siis, kui siseriikliku kohtu antava hinnangu kohaselt saab järeldada, et kaubamärgi omanik on andnud

Intellektuaalse omandi õiguskaitse

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

org Office of Harmonization for the Internal Market (OHIM) Siseturu Ühtlustamise Amet www.oami.eu.int 4 Eesti Patendiamet Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Lisaks veel erinevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes esindavad teatud valdkonnas tegutsevate isikute huvisid. Nt BSA Eesti, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Autorihüvitusfond jne. AUTORIÕIGUS Autoriõigus kui õiguse instituut arenes välja koos trükioskuse levikuga. Suurim muutus toimus 1886. aastal, kui sõlmiti Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni. Eesti Vabariik liitus sellega 1927 ja taasliitus 1994. aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda ENSV tsiviilkoodeksi 4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama seaduse 22. redaktsioon1. Mõistel autoriõigus on kaks tähendust: 1

Õigus

pdf

Intellektuaalne omand (Eksam)

Toodangu müügiga on omanik oma tulu saanud ja realiseeritud toodangu edasist ärikäibes kasutamist ei tohi omanik enam piirata. 4. IO tekkimine töösuhtes - Kuid millised on loometöö tulemused, mida saab kaitsta? Kellele kuulub töösuhtes loodud intellektuaalne omand? Mis on nende õiguste sisu ja kuidas õiguste kuuluvust muuta? Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

Intellektuaalomand

koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente (allikaid). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus. Õiguse täielikuks realiseerimiseks on vajalik võimu olemasolu, mida kindlal territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

Rohkem sarnaseid