Intellektuaalne omand ja andmekaitse eksam (4)

Kordamispunktid 2010
1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid
Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks.
Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks:
- kaubamärgi omanikule,
- teose autorile,
- leiutise autorile või omanikule,
- tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule,
- lepingu alusel õigused saanud isikule,
- tööandjale,
- õigusjärglasele,
- riigile.
2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama.
Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis.
Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb:
- ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust;
- kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
Autoriõigused tekivad teosele kolmel tingimusel:
1. originaalne,
2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav,
3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
Mittevaralised õigused:
Teose autoril on:
1) õigus autorsusele;
2) õigus autorinimele;
3) õigus teose puutumatusele;
4) õigus teose lisadele;
5) õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
6) õigus teose avalikustamisele;
7) õigus teose täiendamisele;
8) õigus teos tagasi võtta;
9) nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
Varalised õigused:
Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
1) õigus teose reprodutseerimisele. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) õigus teose levitamisele;
3) õigus teose tõlkimisele;
4) õigus teose töötlemisele;
5) õigus teoste kogumikele;
6) õigus avalikule esitamisele;
7) õigus teose eksponeerimisele;
8) õigus teose edastamisele;
9) õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele;
10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.
3. Teoste vaba kasutamine, linkimine
Registreeritud kaubamärgi avaldamisel peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku
nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis.
Linkimine on autori nõusolekuta lubatud, kui see ei kahjusta lingitava teose õiguste valdaja huvisid või põhjusta muul alusel kahju.
Eelkõige tuleb jälgida, et linkimine ei:
- põhjusta kõlvatut konkurentsi,
- eksita tarbijat,
- tekita kahju (saamata jäänud tulu),
- riku andmebaasi tegija õigusi,
- piira lingitava materjali ulatust (freiming),
- lähe möödu tehnilistest kaitsevahenditest või autoriseerimisest.
4. Autoriõigustega kaasnevad õigused: liigid, õiguste omajad.
Liigid ja õiguste omajad:
- esitajaõigused - Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut , tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid ;
- raadio- ja televisiooniorganisatsiooni õigused - Raadio- ja televisiooniorganisatsioon;
- fonogrammi tootja õigused - Fonogrammi (helisalvestise) tootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine ;
5. Andmebaasi tegija õigused.
Andmebaasi tegijale kuulub õigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada kasutamise
eest poolte vahel kokkulepitud tasu.
Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine.
Need õigused kuuluvad andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu
kaitstakse ka autoriõigusega või muude õigusaktide alusel.
6. Leiutise õiguskaiste, patent , kasulik mudel, õiguskaitse eeldused, arvutiprogramm kui
leiutis .
Leiutised:
– füüsilised asjad (nt seade, aine);
– meetod.
Leiutise objekt ei ole:
1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod;
3) rajatise , hoone ja maa-ala projekt ning skeem;
4) tingmärk;
5) arvutialgoritm ja -programm;
6) disainilahendus;
7) info lihtne esitamine.
Patent on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt antud ainuõigus teatud aja jooksul ja teatud
territooriumil leiutist kasutada. Vastutasuks peab autor leiutise täielikult avaldama.
Leiutis on patentne, kui see on:
1. uus,
2. omab leiutustaset,
3. on tööstuslikult kasutatav.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patenditaotluse ja patendi
jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguskuupäevaks
loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev.
Leiutise kaitsmisel kasuliku mudelina peab see vastama samadele nõuetele nagu patent, kuid vastavuse eest vastutab taotleja . Võrreldes patendiga on kasulik mudel odavam ja kiirem ning ei pea omama tavaliselt nii kõrget leiutustaset. Kasuliku mudeliga ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonna leiutisi. Kasulik mudel kehtib neli aastat, kaitset saab pikendada maksimaalselt 10 aastani alates taotluse esitamisest.
7. Tööstusidisain: õiguskaitse liigid, eeldused.
Disain võib olla kaitstav kahel viisil:
- tööstusdisaini kaitse;
- autoriõiguslik kaitse.
Kui disaini objekt vastab leiutise nõuetele, võib disainlahendus olla kaitstav ka leiutisena. Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline kujundus, mis on toodet vaadates
väliselt nähtav. Kaitstava objekti moodustavad toote kuju, ornament, värvilahendus, faktuur , materjal jms. Registreerimisel ei ole oluline toote tehniline otstarve.
Toote väliskujundus peab olema:
- uus
- eristatav
- võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid
Õiguskaitset ei anta lahendusele:
- kui toote disain tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest;
- on ebapüsiv;
- on tagavaraosa või toote osa, mis tootesse paigutatuna ei jää väliselt vaadeldavaks.
8. Kaubamärk: nõuded kaubamärgile, õiguskaitse ulatus, sarnasuse tuvastamine.
Kaubamärk ei tohi:
- kirjeldada kaupu või teenuseid.
- olla keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks muutunud tähis.
- eksitada tarbijat.
- olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega.
- olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
Õiguskaitset ei saa kaubamärk:
- mis on identne varasema kaubamärgiga;
- mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga;
- mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või
valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga;
- mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja
tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega;
- mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega;
- mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele , isikuportreele, kinnistu nimetusele,
arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud
varasemat õigust;
- mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal
kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt.
9. Domeeni õiguskaitse: põhilised tingimused, vaidluste lahendamine
Tingimused:
- Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0–9), sidekriipse ja tähti.
- Suur- ja väiketähti domeeninimes ei eristata.
- Alamdomeen ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina.
- Alamdomeeni minimaalseks pikkuseks on kaks sümbolit ja maksimaalseks pikkuseks on kuuskümmend kolm sümbolit.
Vaidluste lahendamine:
1. Domeenivaidluste Komisjon ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb Eesti Interneti SA juures;
2. Kui Te leiate, et keegi on Teie nõusolekuta registreerinud domeeninime, mis langeb kokku Teile kuuluva kaubamärgi või Teie kui füüsilise isiku nime või Teie ettevõtte vms registrisse kantud nimega, on Teil võimalik esitada DVK-le vaidlustusavaldus.
3. Vaidlustusavaldusse tuleb mh kindlasti märkida a) isik, kes Teie arvates Teie õigusi domeeninime registreerimisega on rikkunud ja b) vastav domeeninimi. Lisada tuleb Teie väiteid kinnitavad tõendid ja tasuda Komisjoni Lõiv.
4. Juhul kui Teie Vaidlustusavaldus vastab DVK Reglemendis toodud nõuetele, võtab DVK selle menetlusse ja edastab (väidetavalt) Teie õigusi rikkuvale Registreerijale.
5. Nimetatud Registreerija on kohustatud edastana DVK-le 20 kalendripäeva jooksul omapoolse vastuse Teie vaidlustusavaldusele, milles ta peab põhjendama oma õigust domeeninime registreerida ja lükkama ümber väited Teie õiguste rikkumise kohta.
6. Kui nimetatud dokumendid on olemas, teeb DVK vaidlustuse kohta otsuse, lähtudes mõlema Poole esitatud väidetest ja põhjendustest ning neid kinnitavatest tõenditest. Otsus võib seisneda kas a) vaidlustuse rahuldamata jätmises või b) rahuldamises.
7. Kui DVK vaidlustuse rahuldab , Teie õigusi rikkuv domeeninimi tühistatakse või antakse vaidlustajale üle, olenevalt sellest, millist otsust DVK-lt vaidlustuses sooviti.
10. Ärinime õiguslik regulatsioon
Piirangud ärinimes
- ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas;
- ei või olla vastuolus heade kommetega;
- ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi
omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb
tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud;
- peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi,
asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel ning kodulehel peab olema nii
äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood.
11. Ärisaladus: mõiste, konkurentsikeeld, kaitstuse eeldused
Ärisaladus on teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib kahjustada selle ettevõtja huve.
Ilmtingimata peab keelustama:
1) kõik teod, mis võivad mis tahes viisil põhjustada konkurendi ettevõttes, toodetes või tööstuslikus
või kaubanduslikus tegevuses arusaamatust;
2) valeväited kommertstegevuses, mis võivad diskrediteerida konkurendi ettevõtte ja toote
reputatsiooni, tööstuslikku või kaubanduslikku tegevust;
3) teated või väited, mille kasutamine kommertstegevuses soodustab üldsuse eksitamist kaupade
iseloomu, valmistusviisi, omaduste, kasutuskõlblikkuse või koguse suhtes.
Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja
äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige
oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika,
tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja
edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.
12. IO ja lepinguõigus: lepingute sõlmimise üldpõhimõtted, IO õiguste automaatne / lepinguline
üleminek
Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud. Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.
13. Litsentsilepingud: liigid, kehtivus, olulisemad tingimused
Liigid:
- All- litsents
- Ainulitsents
- Lihtlitsents
Litsentsileping kehtib lepingu lisas määratletud tähtaja jooksul.
14. Vabakasutuse tüüptingimused ( Creative Commons, GNU GPL, Public Domain jms),
tingimuste eesmärk ja põhilised võimalused
Creative Commons:
- autorile viitamine - pead ära tooma töö originaalse autori;
- tuletatud teoste keeld - ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid;
- jagamine samadel tingimustel - kui muudad, modifitseerid või teed uue töö selle baasil siis võid seda levitada vaid samasugustel litsentsitingimustel kui need, millega teos jagati;
- mitteäriline eesmärk - ei või kasutata teost ärilistel eesmärkidel.
GNU/GPL:
- Te peate kaasama muudetud failile silmatorkavad märked, mis teatavad Teiepoolt tehtud muudatused failides ja iga muudatuse kuupäeva;
- Te peate andma kõigile kolmandatele osapooltele selle Litsentsi tingimustekohaselt Litsentsi tervikuna igasugusele teosele, mida Te levitate või avalikustate, mis tervikuna või osaliselt sisaldab Programmi või põhineb Programmil või selle osal;
- Kui muudetud Programm loeb normaalse tööprotsessi käigus käskeinteraktiivselt, peate Te tagama, et tavaliseks interaktiivseks kasutamisekskäivitamisel kõige tavapärasemal viisil kas trükitakse või kuvatakse märge,mis sisaldab vastatavat märget autoriõigusest ja märget garantii puudumise kohta.
Eesmärk: Kui autor soovib, võib ta piiramatult lubada enda teose kasutamist selle eest tasu nõudmata. Sellistel juhtudel on siiski tavaline, et autor soovib enda seostamist teosega näiteks kaubamärgi kasutamise läbi või kohustab teose igakordseid kasutajaid nõustuma samade litsentsitingimustega, mille alusel kasutakse.
15. IO ja tööõigus: töötaja õigused ja tööandja õigused
Vastavalt autoriõiguse seadusele tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras
loodud teose autoril autoriõigus oma teosele, kuid autori varalised õigused lähevad üle tööandjale.
Töötaja kohustused:
1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
Tööandja kohustused:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
16. IO vaidluste lahendamine (kohus, apellatsioonikomisjon)
Kui inimesel on kaebusi riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse vastu, tuleb pöörduda halduskohtusse. Enne kohtusse pöördumist on mõttekas küsida nõu patendivolinikult või advokaadilt.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseb Tööstusomandi Apellatsiooni
Komisjon, mis lahendab sõltumatu kohtueelse organina tööstusomandit puudutavaid vaidlusi. Komisjoni saab pöörduda kui ei olda rahul Patendiameti otsusega või kui keegi rikub tööstusomandi
autori või omaniku õigusi.
Kui isik pole apellatsiooni komisjoni otsusega rahul, on tal õigus pöörduda kohtusse.
Autoriõiguse valdkonnaga tegeleb riiklikul kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakond .
17. IO karistusõiguslik regulatsioon
Karistusseadustiku järgi kuriteona on käsitletav:
– Autorsuse rikkumine , st kui isik esineb võõra teose või leiutise autorina.
– Piraatkoopia valmistamine, st lubamatu kopeerimine levitamise eesmärgil.
– Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamine.
– Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik avalik esitamine, üldsusele
näitamine, edastamine, taasedastamine või kättesaadavaks tegemine ärilisel eesmärgil.
– Õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine, sh sellise vahendi omamine ,
edasiandmine, reklaamimine.
– Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse teadlik
rikkumine.
– Võltsitud kaubaga kauplemine .
– Leiutise ja tööstusdisainilahenduse avalikustamine .
18. Iskuandmed: mõiste, andmesubjekti õigused, andmete töötlemise nõuded, õiguste kaitse
Isikuandmete kaitse eesmärk on arvestades avaliku huviga kaitsta inimese põhiõigusi ja -vabadusi,
eelkõige õigust eraelu puutumatusele.
Põhiseadus:
- Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
- Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas,
trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste
õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
Andmete töötlemise nõuded:
1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema,
2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik;
3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks
võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud;
4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega ;
5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni
või õigete andmete väljaselgitamiseni;
6) isikuandmete parandamise korral viivitamata teavitama sellest kolmandaid isikuid, kellelt
isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa
ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
Õiguste kaitse:
Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse, isikuandmete kaitse turvameetmete
või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 18 000 krooni). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
Muude nõuete rikkumise eest teeb Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse ja kui seda ei täideta, siis
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või juriidilist isikut rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
19. Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta
Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja
avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada
andmesubjekti õigusi.
Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise
lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel ning andmete jätkuv
avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi.
20. Spämm: üldised põhimõtted, õigusaktid
Seda osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas.
Teenus vastama tingimustele:
- Pooled pole füüsiliselt kohal,
- teenust osutatakse elektroonilise vahendiga,
- teenust osutatakse majandus- või kutsetegevus käigus (reeglina tasuline )
21. Avalik teave: õigus teabele, teabenõue, selgitustaotlus , juurdepääsu piirangud
Avaliku teabe regulatsiooni eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse
ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud
ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise
üle.
Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega.
Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe
analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist.
Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.
Juurdepääsu piirangu saab kehtestada asutuse juht ja see peab olema kindla tähtajaline.