Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K (1)

Kordamisküsimused
1. Mis on intellektuaalne omand? +
Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Hõlmab ka investeeringuid
2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) -
Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist.
3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? +
Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised , teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid.
4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? +
• Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum
• Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne
• Tööstusomand - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele taimesortidele ja kaitsele kõlvatu konkurentsi vastu.
5. Mis on kaitstud autoriõigustega? +
Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused.
6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. +
Kehtib kogu autori elu jooksul ja 70 aastat pärast surma. Mitme autori puhul autorite eluaeg ja 70 aastat pärast viimase autori surma. Avalikustamata autoriga teosete puhul 70 aastat pärast õiguspärast avalikustamist.
7. Autoriõguste jagunemine. +
• Autori isiklikud õigused, • Autori varalised õigused
8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). -
Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel.
9. Kes võib olla teose autoriks ? +
Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit.
10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? +
Autoriõigus tekib teose loomisega ehk hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist.
11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? +
Ei.
12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? +
Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud , taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
13. Kuidas jagunevad teosed (algsed teosed vs tuletatud teosed ja üksikud teosed vs teoste kogumikud)? +
Teos loetakse tuletatuks kui see on muu teose tõlge, kohandus, töötlus.
Teoste kogumikud võivad sisaldada autoriõigustega kaitstud ja mittekaitstavaid teoseid. Kogumikud on iseseisvad teosed. Koostajal tekib autoriõigus kogumikule kui sellisele.
14. Võrdle ühisautorsust ja kaasutorsust. +
• Ühisautorsuse puhul moodustab teose ühe jagamatu terviku,
• Kaasautorsuse puhul koosneb teos iseseiva tähendusega osadest, mida on võimalik kasutada sõltumatult teistest osadest ning mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad.
15. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus)
Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, mida avalik mäluasutus või Eesti Rahvusringhääling soovib kasutada, on orbteos, tagab nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga tuvastada või leida teosele või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing dokumenteeritakse
Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.
16. Mis on hülgvara ja mis võiksid olla alternatiivid tarkvara „hülgamisele“. Põhjenda, kas
pigem „hülgaksid“ tarkvara või kasutaksid alternatiivseid variante tarkvara hülgamisele,
et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus)
Üks orbteose konseptsioonist. “Hüljatud” ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega, kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt: väikese majanduslik väärtusega ja vananenud. Alternatiivid on lasta tarkvara turule vabavarana või avatud lähtekoodiga tarkvarana.
17. Mis on copyleft ja milleks seda kasutakse? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 1.1 ja kokkuvõte) (essee küsimus) +
Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.
Kasutatakse juhtudel kui teose vabasse kasutamisse või üldisse kasutamisse andmine ei saavuta soovitud eesmärki, et ka teose edaspidised arendused püsiksid vabad.
18. Miks kaitstakse tarkvara autoriõigustega? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) -
Autoriõiguse valimist tarkvara õiguskaitse vahendiks põhjendatakse sellega, et arvutiprogrammid on põhimõtteliselt kirjutised ning vastavalt Berni konventsioonile ei ole kirjutise loomise eesmärk nende kirjanduteosteks kvalifitseerimise seisukohalt oluline, kui tegemist on originaalse intellektuaalse loominguga.
19. Miks on tarkvara elutsükkel lühem kui tavalistel kirjandusteostel? (vastus artiklis Tarkvara õiguskaitse perspektiivid võrgustunud ühiskonnas p 2.1) (essee küsimus) -
Programm on loodud täitma kindlat ülesannet. Ülesannete täitmiseks luuakse pidevalt paremaid programme ning vana tarkvara kaotab oma tähtsuse. Vananenud tarkvara puhul esineb tihti ka turvaauke ning põhineb vanadel platformidek, mis teevad selle kasutamise ebasoovitavaks.
20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (essee küsimus) -
Arvutiprogrammid on kirjutised.
21. Mille alusel saab tarkvara jaotada erinevateks tarkvara liikideks, nimeta tarkvara liikidest vähemalt 5.
Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt:
• ärivara (commercialware) • jaosvara (shareware) • proovivara (trialware) • vabavara (freeware) • vaba tarkvara (free software) • avalik tarkvara (public domain software)
22. Võrdle omavahel viite vabalt valitud arvutitarkvara liiki. (essee küsimus)
• Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.
• Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada.
• Proovivara erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus.
• Vabavara on üldsusele tasuta kasutamiseks. Kaitstud autoriõigustega kuid võib levitada va ärieesmärkidel.
• Vabatarkvara kasutajal on õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil, õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele, õigus programmi koopiat vabalt levitada, õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada. Õigust vabatarkvara kasutamiseks pole alati võimalik omandada tasuta.
23. Mis on kaubamärk ja selle kasutamise eesmärk (kaubamärgi funktsioonid)?
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik
• eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.
• tarbijal määrata toote päritolu
• tarbijal määrata toote kvaliteet
• toodet teklaamida
• tootele nimi anda
• kaitsta tootjat, investeeringuid
24. Traditsioonilised kaubamärgid vs. mittetraditsioonilised kaubamärgid.
traditsioonilised:
• sõnalised • kujunduslikud •