Finantsraamatupidamise kordamine

L, Sven

Finantsraamatupidamise kordamine (0)

5 VÄGA HEA

Finantsraamatupidamise kordamine

Majandusarvestuse põhivaldkonnad:
Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust , Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist
Keskset rolli omab finantsarvestus

Raamatupidamine on :
Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi.
Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud.

Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides

Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid , kohalikud omavalitsused ja nende allasutused (koolid, lasteaiad), avalik õiguslikud juriidilised isikud )
Äriühingute raamatupidamine

- Tootmisettevõtete raamatupidamine
- Transpordiettevõtete raamatupidamine
- Põllumajandus- ja metsandusettevõtete raamatupidamine
- Ehitusettevõtete raamatupidamine
- Kaubandusettevõtete raamatupidamine (Jaekaubandusettevõtete raamatupidamine ja Hulgikaubandusettevõtete raamatupidamine)
- Finantsvahendusega tegelevate ettevõtete raamatupidamine ( pangad , investeerimisfondid, kindlustusettevõtted)
- Teenust osutavate ettevõtete raamatupidamine (tõlkebürood, koolitusfirmad, valve
teenust pakkuvad ettevõtted jt)
- Ühistute raamatupidamine (korteriühistud)

Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste raamatupidamine

Raamatupidamise vajalikkus:
Raamatupidamise põhiline eesmärk on pakkuda otsustamiseks vajalikku informatsiooni.
Raamatupidamisinformatsiooni lõpptulem väljendub langetatavates otsuste kujul, mis põhinevad raamatupidamisinformatsiooni kasutamisel .
Raamatupidamise tundmine annab konkurentsieelise tööjüuturul, oskuse kontrollida raamatupidamises toimuvat, osata näha võimalikke seoseid teiste erialavaldkondadega.

Finantsaarvestuse mõiste ja selle põhilised tunnusjooned
Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt.
Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga
Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad
Ajaline suunitlus : Minevik
Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav
Täpsus: Andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne
Objektid: Organisatsioon kui tervik
Arvestussüsteem: Kahekordne kirjendamine
Mõõtühikud: Rahalised
Info esitamise (aruandluse) sagedus: Perioodiline, korrapäraselt
Reglementeeritus : Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamiseseadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid )
Kohustuslikkus: Kohustuslik kõigile (Täpsemalt sätestatud RPs §2)
Sõltuvus teistest distsipliinidest: Monodistsiplinaarne (S.t ei ole sõltuv teistest majanduse distsipliinidest nagu rahandus, statistika, operatsioonianalüüs jt)

Mõisted:
Vara: raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, mis on tekkinud minevikus toiminud tegevuse tulemusena ning tn-liselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel
Kohustus: raamatupidamiskohutsulasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud mienvikus toimunud sündmuse tagajärjel ja millest vabanemine eeldab tulevikus ressurrssidest loobumist
Kohustus tähendab lubadust , mis tuleb ilmtingimata täita!
Kohustis : eraõigluslik suhe, milles üks pooltest on kohustatud teise poole kasuks sooritama teatud teo ( loobuma teatud osa varast)
Kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes
Omakapital : raamatupidamiskoh varade ja kohustuste vahe (SA ja MTÜ puhul netovara )
Tulu: aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatpidamiskoh omakapitali.
Hõlmab endas nii põhitegevuslikku tulu kui ka mittepõhitegevuslikku tulu
Tulum – tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Tegemist on termini kasum
täpsustatud mõistega, nt kasutatud põhivara müük
Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali
Kadum – tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Kadumi määratlus on
vastupidine tulumi määratlusele, nt kadum valuutakursside muutusest
Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja
kulude vahe (SA ja MTÜ tulem)

Raamatupidamise Toimkonna funktsioonid
Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu komisjon , mille ülesandeks on välja anda Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust.
Toimkond juhindub oma tegevuses Raamatupidamise seadusest, teistest õigusaktidest ja Raamatupidamise Toimkonna töökorrast.
Toimkonda teenindab Rahandusministeerium .
Koosneb 7-st Vabariigi valitsuse poolt nimetatud liikmest.
Toimkonna peamiseks töövormiks on toimkonna istung, mis toimub vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Istunlig otsustatakse nt rmt.pidamise juhendite vastuvõtmine

Eesti Raamatupidajate Kogu funktsioonid
Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) on eesti raamatupidajaid nende elukutse , aadete, kohustuste ja õiguste tegusaks teostamiseks ühendav organisatsioon
ERK puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mis on ellukutsutud vabatahtlikul algatusel .
ERK põhikirjalisteks eesmärkideks on:
1. levitada raamatupidajatele suunatud teadmisi ja kogemusi;
2. kaitsta raamatupidajate huve ja õigusi;
3. väljendada liikmeskonna seisukohti riiklikel ja ühiskondlikel aruteludel ja otsustamistel.
ERK kõrgeimaks juhtimisorganiks on Üldkoosolek
ERK juhindub oma töös kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast ja kodukorrast
Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele , oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Raamatupidaja kutse- eetika koodeks on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases. Kutse- eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud tegevuses.
Põhinõuded raamatupidajale: ausus, objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus, professionaalne käitumine

Euroopa Komisjoni direktiivid ja määrused, mis reguleerivad raamatupidamist:
ELi peamine eesmärk on tagada, et Euroopa raamatupidamisdirektiivid oleksid kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) ja rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ( IFRS ).

Neljas direktiiv - teatud tüüpi äriühingu aastaaruannetest

Näeb ette, et teatavad ettevõtted peavad esitama raamatupid.aastaaruande

Seitsmes direktiiv- konsolideeritud aruannerest

Sätestab, et emaettevõtja peab koostama kontserni raamatupid.aastaaruande ja maj.aasta konsolideeritud aruande, mis kajastab kontserni majandusseisundit.
1) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrus 1606/2002 (19.06.2002):
- Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide reguleeritud väärtpaberiturgudel kauplemiseks võetud väärtpaberite emitendid on kohustatud rakendama alates 01. jaanuarist 2005 algavate majandusaastate konsolideeritud aruannete koostamisel Euroopa Komisjoni poolt jõustatud rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid
- Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud rahvusvahelised raamatupidamise standardid (EL
IAS) on Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid (IAS) ja Rahvusvahelised
Finantsaruandluse Standardid (IFRS), mis on välja antud IASB poolt ja mis vastavad
kolmele kriteeriumile:
_ Puudub vastuolu direktiividega;
_ On üldkasulik;
_ Edendavad info arusaadavust, asjakohasust, usaldatavust ja võrreldavust.
2) Euroopa Komisjoni määrus 1725/2003 (29.09.2003):
Vastavalt määrusele 1606/2002 jõustatakse Rahvusvahelised Raamatupidamise Standardid (IAS) ja Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS) ehk kõik IASB poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid välja arvatud IAS 32, IAS 39, SIC 5, SIC 16 ja SIC 17.

Rakendatavad raamatupidamistavad

Kelle suhtes rakendatakase riigi raamatupidamise üldeeskirja, üldeeskirja eesmärke ja põhimõtteid
Riigi raamatupidamise üldeeskirja eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning valitsussektori ja avaliku sektori aruandluse tagamine.
Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud
arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS).
Üldeeskiri selgitab ja täpsustab Eesti hea raamatupidamistava nõudeid
a) riigi,
b) kõigi ministeeriumide,
c) Riigikantselei koos oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning
d) põhiseaduslike institutsioonide – Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli,
õiguskantsleri ja Riigikohtu suhtes ning on riigi raamatupidamise siseeeskirjaks.
Riigiraamatupidamiskohustuslane kehtestab vastavuses üldeeskirja nõuetega omaraamatupidamise sise-eeskirjas täiendavad arvestuse ja aruandluse nõuded nii riigiraamatupidamiskohustuslasele kui ka selle koosseisus olevatele üksustele, kelle kohta peetakse iseseisvat raamatupidamisarvestust (edaspidi riigiraamatupidamis-kohustuslase üksused).
Riigiraamatupidamiskohustuslase üksusel võib olla oma raamatupidamise sise- eeskiri , mis võtab arvesse üldeeskirjas ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise siseeeskirjas kehtestatud nõudeid.

Eesti hea raamatupidamistava
Raamatupidamist võib korraldada kas lähtudes Eeesti heast raamatupidamistavast, mis on kehtestatud Raamatupidamistoimkonna juhenditena või rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS)
Raamatupidamise Toimkonna juhendite eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise koostatavates raamatupidamise aruannetes.
Eesti hea raamatupidamistava on mõeldud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Ka Eesti hea rmtpidamise tava lähtub IFRS-ist, kuid on üldjuhul lihtsustatud
Näiteid Eestis rakendatavatest RTJdest: Varud, Bioloogilised varad , Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Raamatupidamise korraldamise eest vastutamine
Raamatupidamise korraldamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse- on selle eest ise vastutav !
Raamatupidajatega kasutatakse erinevaid lepinguliste suhete vorme:

teha ise (keegi juhatuse liikmetest teeb ise)
palgata raamatupidaja (sõlmida tööleping, kas käsundus- või töövõtuleping)
osta raamatupidamisteenust sisse (soovitatav käsundusleping)

Rahvusvahelise finantsaruandluse standardid (IFRS), nende rakendusalad ning väljatöötamisega seotud organisatsioonid
Ühiselt rakendatavad standardid võimaldavad läbipaistvamalt ja arusaadavamalt mõista finantsaruannete sisu, võrrelda omavahel ettevõtete finantsaruandeid ning luua eeldused tõrgeteta ja tõhusalt toimiva integreeritud kapitalituru rajamiseks.
Maailmas enamlevinumad standardid on:

Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IFRS
üldtunnustatud arvepidamispõhimõtted GAAP (Ameerikas)

IFRSi välja töötanud ja heaks kiitnud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu IASB.
IFRSi kasut ELis, Venemaal, Hongkongis jne
Varem nimetati IFRS-i rahvusvaheliseks raamatupidamisstandardiks ehk IAS-ks
IFRS-I rakendamine kohustuslik kõigile EL riikide börsiettevõtetele, finantsinstitutsioonidele ja kindlustsettevõtetele konsolideeritud aruande koostamisel
IFRS-I loetelu :

esmakordne rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi kasutuselevõtmine
aktsiapõhine makse
äriühendused
kindlustuslepingud
müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline osa
Käibevarana kajastatakse järgnevaid varasid :
- raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast;
- varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt. varud ja nõuded ostjate vastu);
- varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad
finantsinvesteeringud); ja
- varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi:
- Kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad
tarnijatele);
- kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil;
- kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised
laenud).

Kasumiaruannete skeemid
Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt.
materjalikulud , tööjõukulud, amortisatsioonikulu ). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 kasutavad väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa.
Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt. müüdud toodangu maksumus, turustuskulud , üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliseltkeerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõttefunktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (nt. tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 annab parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes.

Rahaarveldused
Raha käsitletakse kui maksevahendit, väärtuse mõõtu (kaupade hind) ja akumulatsioonivahendit (vara, mida on võimalik säästa).
Raha tehingud jagunevad sularahaarveldused ja sularahata arveldused.
Sularahata arveldused liigitatakse makse garanteerituse ja makse algataja järgi.
Makse garanteerituse järgi lihtmaksed (maksekorralduse või tšekiga) ja dokumendimaksed ( akreditiiv ja inkasso )

Akreditiiv on ostja panga kohustis tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostumüügi lepinguga.
Inkasso on raha sissenõue, mille kauba müüja esitab kauba ostjale. Koos maksenõudega esitabmüüja ostjale ka kauba saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist.

Makse algataja järgi jagunevad maksed tšeki- ja žiiroarveldusteks (vastupidine tšekimaksele)
Seotud dokumendid:

kassa sissetulekuorder
kassa väljaminekuorder

Kassaorderil parandusi ei tehta !
Sisse ja väljamineku orderid registreeritakse kassaraamatus, mis olemuselt om koonddokument
Inventeerimine :
Aineliste varade ülelugemine nende asukohas säilimise eesmärgil ja nende täpse loendi koostamine. Inventeerimise kord määrataks ekindlaks raamatupidamise siseeeskirjas.
Inventeerimiseks moodustatakse ettevõtte juhu kässkirjaga inventeerimiskomisjon. Tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis.
Ostutehingute üldine korraldus
Ostutehingu registreerimise aluseks raamatupidamises on tarnijalt saadud arve. Arve
peab olema tarnija poolt vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja
Käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele, vastasel juhul puudub arve saajal piisav alus selle
registreerimiseks oma raamatupidamises.

Tuleb eristada käibemaksukohustuslasest ja mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtte

Ostuarveid (KM koh võtab bilansis arvel näidatud KM üles nõudena- sisendKM).

Sõltuvalt rmtpidamise sise-eeskirjast, võib olla vajalik järgida ostuarvete kinnnitamise korda ettevõtte juhi poolt. Kindlasti peab arvel olema ostja polne allkiri .
Saadud arved registreerida mõistliku aja jooksul
Ostuarvele märkida rmtpidamiseregistris registreeritud kirjendi jrknr
Informatsiooni selguse huvides märkida nt arve tasumise viis, kuup jne

Ostutehinguga seotud bilansilised ja kasumiaruandes toimuvad muutused

Varude koosseis (ostu sooritamise suurenevad varad ning tekib kohustus tarnijatele)
Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus)
Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt)
Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil)
Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist)

Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine
Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb.
Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus.

Sünteetilise arvestuse puhul registreeritakse ostutehingu tulemusel tekkinud võlg kontol Võlad tarnijatele- (kus alakontod nt võlad emaettevõtja vastu jne)
Analüütilise arvestuse kohaselt registreeritakse kõik võlgnevused ning tasumised iga tarnija kohta eraldi (määratletakse nt hulgi ja jaetarbijad). Tarnijad rühmitatakse maksetähtaegade viisi.

Ostutehingutes kajastatavad dokumendid

Arve- sisaldab kauba või teenuse ostu-müügitehingu üksikasjalikku arvutust
Ostutellimus- käsund kauba hankimiseks (tuuakse välja kaupade loend kooskogustega)
Kauba saateleht - kaubaga saajale saadetav dok, mis sisaldab saadetisse kuuluvate esemete nimekirja jn lepingus nõutuid tingimusi.
Transpordi saateleht- kasutab transportettevõte kauba transportimise lähtekohast sihtkohta
Tolli deklaratsioon- kasutatakse kauba väljastpoolt ELi Eestisse toimetamiseks.
Leping- kokkulepe, millega üks või miteu poolt koustuvad tegema teatuid toiminguid

Ostutehingute kajastamine registrites ja aruannetes
Tehingud kajastatakse tarnijatega toimuvate arvelduste registris, milles tuuakse välja tarnija nimi, ostuarve kp, summa ja nr, tasumise kp, summa ja nr, tarnijate viisi käive ja saldo
Sissetulnud arvele peale kirjutada jrknr, millega registreeriti rmtpidamise programmis ja oma allkiri.
Ostutehingute inventeerimine
Inventeerimise kord sätestatakse rmtpidamise sise-eeskirjas. Viiake läbi vähemalt 1 kord aastas. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul kas saldo suurus on õige. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud saldoteatis.
Arve, kreeditarve, millal võib esitada lihtsustatud arve ning mis aja jooksul tuleb arve väljastada
KM kohustuslasel tuleb märkida arve jrk nr ja väljastamise kp, makuskoh nimi, aadress, reg.nr, tasumisele kuuluv KM, summa ilma KM-ta, kauba nimetus jne.. 0%-lise KMmääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul tuleb märkida viide KMseaduse paragarahvile.
Lihtsustatud arve võib esitada, kui kauba maksumus jääb alla 2500 kr reisijateveo teenuste osutamisel (bussiettevõtted) ning parkimisautomaadid, automaattankla jms aparaatide väljatrükitava arve puhul
Arve tuleb väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates:

Kauba ostjale lähetamisest
Kättesaadavaks tegemise
Teenuse osutamise päevast
Tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukoh nimel ja arvel tegutsev isik või kaubasoetaja või teenuse saaja

Kreeditarve väljastatakse, kui nt eelenevalt väljastatud arveid on vaja parandada, muutunud on telitud kogused jms. Arve nimetuse asemele kirjutatakse kreeditarve ning märgitakse viide, missugust arvet parandatakse.
Millal võib ettevõtte tulu kajastada oma kasumiaruandes ning kuidas mõõdetakse tulu
Tulu hõlmab ainult majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandata isikute nimel kogutud summad , nt KM ei ole ettevõte tulu! Ka nt teatripiletid (agendi ja komisjonilepingute alusel tehtavad tehingud) pole ettevõtte tulu, kui ta neid vaib müüb (tema tuluks on vahelt teenitud komisjonitasud ehk tasud vahendusteenuste vahetamise eest)
Tulu mõõtmine- tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses (õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlikke, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus)
Mis tingimustel võib kajastatakse tulu kaupade müügil ja teenuste osutamisel
Kaupade müügil või teenuste ostutamisel tekib ettevõttel arve esitamisel lisaks nõudele ka müügitulu. Selgeks tuleb teha, kas tegemist on aruandeperioodil teenitava tuluga või tulevikus teenitava tuluga.
Aruandeperioodil teenitud tulu kajastatakse kasumiaruande kirjel Müügitulu, millele tuleb avada kontoplaanis eraldi sünteetilised tulukontod tegevusalade ja geograafiliste piirkondade viisi.
Müügitehingute üldine korraldus, sünteetiline ja analüütiline arvestus
Müügitehingute registreerimise tulemusel tekib ettevõttel debitoorne võlgnevus, mis tähendab tulevikus raha laekumist.
Müügitulule tuleb eraldi avada tulukontod tegevusalade ja geograafiliste piirkondade lõikes.
Pikema perioodi jooksul laekuvad ostjate summad tuleb kajastada bilnasikirjel Pikaajalised nõuded ostjate vastu.
Sünteetiline arvestus: Müügitehingu tulemusel tekib ettevõttel nõue teise ettevõtte vastu, mis kajastatakse kontol Nõuded Ostjate vastu. Bilansikirjele Nõuded Ostjate vastu alla kuuluvad konotplaani sünteetilistest kontodest on nt nõuded ostjate vastu, nõuded emaettevõtja vastu, ebatõenäoliselt laekuvad arved, nõuded ostjate vastu EL riikides jen
Nõuded ostjate vastu analüütiline arvestus toimub laekumiste kohta kõigi ostjate viisi eraldi. Iga analüütiline arvestus peaks võimaldama rühmitada ostjaid nõude pikkuse aja järgi lähtuvalt maksetähtajast.
Kasutatavad arvestusregistrid
Müügitehingud kajastatakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris, kus on välja toodud arve kp, nr ja summa; laekumise kp, nr ja summa; klientide viisi käive ja saldo. Raamatupidamise sise-eeskirjas on soovitatav sätestada, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine.
Inventeerimine
Bilansikirjet nõuded ostjate vastu tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilaniskp seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini. Inventeerimisel väljastatakse kõigilesaldoteatis, mille klient peab kinnitatult tagasi saatma. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ka ebatõenäoliselt laekuvad arved.
Ostu ja müügiettemaksete sünteetiline ning analüütiline kajastamine raamatupidamises
Ostuettemaksed: Kontoplaanis avatakse bilansikirjete nimetuste ( ettemaksed kaupade, teenuste, materiaalse või mittemateriaalse põhivara eest) viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada
Analüütilist arvestus peetakse iga tarnija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti.
Müügiettemaksed: kajastatakse bilasikirjel Saadud ettemaksed, millele kontoplaanis võib avada samanimelise sünteetilise konto. Kui laekub pikaajaline ettemakse, siis seda tuleb kajastada kirjel Muud pikaajalised võlad.
Analüütiline arvestus toimub kõigi ostjate kohta eraldi
Ostu ja müügiettemaksete registreerimine raamtupidamises
Ostuettemaksed registreeritakse, kui tehakse reaalne raha ülekanne!
Müügiettemakse registreeritakse selle laekumisel!
Bruto - ja netomeetod müügiettemaksete puhul
Tuleb arvestada, et KM-ga maksustatav käive tekibjuba makse laekumisel. Tuleb üles võtta KM kohustus! KM arvestamiseks kasutatakse:
Netoettemakse: Vähendan saadud ettemakse KM summa võrra
Brutoettemakse: KM võtan täiendavalt üles, ei vähenda saadud ettemakse summat
Müügiettemaksete alusdokumendid
Ettemakseteatis, müügitellimus, müügipakkumine, leping, arvelduskonto väljavõte, kassa sissetulekuorder
Varude arvestusega seotud mõisted
Varud on ainelised varad,

Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
Mida toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus
Materjalid või tarvikud , mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel

Valmistoodang jaguneb põhi (selle saamisele on suunatud ettevõtte tegevus) - ja kõrvaltoodanguks (moodustavad tootmisprotsessi jäägid)
Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus; koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustes ja muudest kulutustest (nt transpordikulutused)
Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevaid mittetagastatavaid makse, nt toolimaks
Tootmiskulutused sisaldavad toote tootmisega seotud kulutusi, nt materjal, tööjõukulud
Muud kulutused- et viia varu tema asukohta ja seisundisse
Netorealiseerimisväärtus- väärus, mille ma saaksin, kui ma praegu müüksin, millest on maha lahutatud müügitehinguga seotud kulutsed
Kui netorealiseerimisväärtus on madalam kui soetusmaksumus, tuleb objekt alla hinnata!
Varude sünteetilise ja anlüütilise arvestuse olemus
Varud kajastatakse järgmistel bilansikirjetel:

Tooraine ja materjal
Lõpetamata toodang
Valmistoodang
Müügiks ostetud kaubad

Kõigile bilansikirjetele avatakse kontoplaanis samanimelised sünteetilised kontod. Ühele bilaniskirjele võib avada mitu erinevat kontot. Nt bilansikirjele Tooraine ja materjal võib avada sünteetilised kontod Seeme , Väetised, Kütus jne.
Sünteetiline konto peab väljendama teatud liiki varude grupi üldnimetust, mis võimaldab varud rühmitada erinevate bilansikirjete vahel.
Varude analüütiline arvestus toimub üksikute materjalide või toodangu liigiti nii rahalises kui ka mitterahalises väljenduses. Nt sünteetilise konto all Taimekasvatussaadused toimub analüütiline arvestus teravlijade Nisu, Oder, puuviljade Ploom, Õun jne lõikes nii koguseliselt kui ka rahaliselt.
Varude esmane arvele võtmine ning edasine kajastamine
Algselt võetakse varud arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostukulutustes, tootmiskulutstestja muudest kulutustest.
Edasi kajastatakse varusid kas nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Varude allahindlusi nende netorealiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Pideva ja perioodilise varude arvestuse süsteemi olemus, nende pulssid ja miinused
Perioodiline arvestussüsteem: vara väljaminekut arvestatakse teatud perioodide tagant
Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks jääk. Müüdud vara lõppmaksumus leitakse valemiga: ALGVARU +SISSETULEK-INVENTEERITUD LÕPPVARU=REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS
Eeliseks vähene arvestustöö maht. Puuduseks, et puudub üksikasjalik ülevade varude koostise ja seisu kohta; ei võimalda arvestada varude füüsilisi puudu ega ülejääke.
Pidev arvestussüsteem: kuluks kantava vara maksumus leitakse peale igat majandustehingut ehk arvestus toimub peale igat sisse või väljaminekut.
Eeliseks, et kogu perioodi jooksul on ülevaade olemasolevast kaupades. Puuduseks on käsitsi tehingute registreerimise korral suur töömaht
Varude kulupõhised arvestusmeetodid

Tükimeetod- lähtub varade tegelikust liikumisest , rakendamine on mõeldav kui firma müüb piiratud koguseid ja kalleid kaupu
Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooskul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus (ressurss soetushinnas/müügikohus)
FIFO meetod- lähtub eeldusest, et esimesena müüakse ära esimesena soetatud kogus
LIFO meetod-esimesena müakse ära viimasena soetatud kogus
HIFO meetod- esimesena see, mis tuli kõrgeimas hinnas
LOFO meetod- Esimesena see, mis tuli madalaimas hinnas
KIFO meetod- emaettevõtja omatoodang ning tütarettevõtjatelt sissetulnud vara väljastatakse esimeses jrk-s

Hinnang erinevate meetodite mõju bilansile ja kasumiaruandele
Kui jääkmaksumus on kõige madalam, siis kanti kõige suuremas maksumuses kaupasid kuluks (üldiselt LIFO meetodi puhul).
Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO meetodi rakendamine kõige suurema brutokasumi, LIFO kõige väiksema ning kaalutud keskmise meetod vahepealse tulemuse.
Hindade pideva languse puhul annaks FIFO meetod minimaalse ning LIFO meetod maksimaalse brutokasumi.
Varude arvestuses kasutatavad dokumendid

Tooraine ja materjal ning müügiks ostetud kaupad võetakse arvele ostuarvete alusel.
Valmistoodangu ja ostetud kaupade müük vormistatakse müügiarvetega.
Varude arvelevõtmine vormistatakse laokaartidega
Materjalide kuluks kandmine ja valmistoodangu arvele võtmine toimub aktide alusel, kus näidatakse ära materjali kogu ja nimetus

Kõikidel dok peab olema tehingu kp ning vastutava isiku andmed.
Varude inventuur
Inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjas. Läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis, selgitatakse üle- või puudujäägid, purunendu või riknendu kaubad.
Varude inventuuri tuleb teha vähmalt kuu aega enne majandusaasta lõppu, kuid võib teha ka tihedamini. Inventur registreeritakse inventuuri lehtedel, kus on inventeerimise kp, inventeerijad, tulemused ja allkirjad. Tuleb võrrelda arvestuslike andmetega (rmtpidaja).
Põhivara arvestusega seotud meetodid
Materiaalne põhivara- vara, mis on käega katsutav ning mida ettevõte kasutab todete tootmisel või teenuste osutamisel ning mida kasutatakse rohkem kui üks aasta, nt maa ja hooned. (siia ei kuulu hooned, mida ei kasutata enda majandustegevuses)
Immateriaalne põhivara on füüsilise substansita vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta, nt arvuti tarkvara , litsensid, kasutusõigused jne
Müügiootel põhivara on materiaalne või immateriaalne vara, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul
Bioloogiline vara on loomne või taimne elusoraganism, mida kajastatakse bilansis kas põhi või käibevarana (käibevara kui realiseeritakse tavalise äritsükli käigus). Jaotuvad: tarbitavateks varadeks, mida on võimalik muuta pm.toodanguks, nt lihakari ja tootvateks varadeks, mida hoitakse tootmise eesmärgil, nt piimakari
Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Amortisatsioon on põhivara kulumine aja jooksul
Amortiseeruv osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.
Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, kui vara oleks samas sesukorras mis tema kasutusaja lõpus.
Kasulik eluiga on kas periood,mille jooksul vara ära kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab.
Akumuleeritud kulum on ära amortiseeritud osa ehk põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa
Bilansiline jääkmaksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud
Vähevärtuslik vara on vara, mille kasutusiga on üle aasta kuid soetusmaksumus on väiksem kui sätestatud põhivara alampiir .
Materiaalse põhivara sünteetiline ning analüütiline arvestus
Sünteetilise puhul kajastatakse põhivarad bilansis neljas rühmas: pikaajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivaraja bioloogiline vara. Materiaalne põhivara kajastatakse järgnevatel bilansikirjetel: maa, ehitised, masinad ja seadmed , muu meteriaalne põhivara, lõpetamata ehitsed ja ettemaksed (nendele bilansikirjetel võibkontoplaanis avada mitu erinevat kontot)
Analüütilise arvestuse puhul toimub arvestus kõigi põhivaraobjektide (maa, ehitised, sedamed ja masinad, muu materaalne põhivara,lõpetamata ehitised ning ettemaksed) kohta eraldi, nt kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestus erinevate ehitiste viisi, kus nt ära näidatud asukoht, ehitusaasta jne..
Põhivara soetusmaksumus ning esmane arvelevõtmine
Materiaalne põhivara võetaske arvele tema soetusmaksmuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega seotud kulutustest ( vara viimiseks tema tööseisundisse- nt transpordikulud , riigilõivud, tollimaksud, testimisega seotud kulud, makstud palk jne)
Põhivara üksteisest eristavad komponendid
Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead.
Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala
Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi)
Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele)
Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine
Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon!
Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni arvestamise seisukohalt
Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist. Seega on amortisatsioonimeetodi ja määra valikul eesmärgiks vara kasutuse õiglane peegeldus .
Amortisatsiooni arvestamise seisukohalt jagunevad põhivarad kaheks:

Piiramata kasutusega põhivarad (nt maa, raamatud, püsiva väätusega kunstiteosed)

Neid ei amortiseerita!!!

Piiratud kasutusega põhivarad (ehk need,mis pole piiramata kasutusega, nt masinad, ehitised jne)

Amortisatsiooni tuleb arvestada alates põhivara arvele võtmisest kuni:

Amortiseeritava osa on täielikult amortiseeritud ehk soetusmaksumus on täielikult kuludesse kantud
Vara on lõplikult eemaldatud kasutusest, nt müüakse ära
Vara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks

Amortisatsiooni hakatakse arvestama, kas

Kasutusele võtmise järgnevast kuust
Kasutuselevõtu kuust
Enne 15 kp kasutusele võetud sellest kuust ning peale 15 kp alates jrg kuust

Amortisatsiooni arvestamise meetodid
Amortisatsioonimäära leidmiseks jagatakse aasta amortisatsioonisumma soetusmaksumusega ja korrutatakse sajaga
Põhivara amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulummisest jms järgides.
Kasutatavad amortisatsioonimeetodid on:

Lineaarne ehk võrdeline meetod, kus kuluks kantakse igal aastal sama summa
Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti

Amoritsatsioonimäär=(soetusmaksumus-lõppväärtus)/eeldatav tootmismaht ning Amortisatsioonikulu=amortisatsioonimäär*perioodi tegevusmaht

Alaneva jäägi ehk fikseeritud normiga degressiivne amortisatsiooni meetod, kus alguses kantakse kuluks suurem summa,mis pidevalt väheneb

Ei saa rakendada, kui põhivaraobjekti lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks.
Mahaarvestusmäär=100%*1(1- ruutjuur astmes n lõpetamismaksumus/soetamismaksumus)
Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääkmaksumus

Kasutusaastate järjenumbrite meetod- kiirmahaaarvestusmeetod

Amortisatsioonimäär=kasutada jäävate perioodide arv/kasutusperioonide summa
Kasutada jäävate perioodide arv=(kasutusperiood+1)-kasutusaasta nr
Amortisatsioonikulu=(soetusmaksumus-lõppväärtus)*amortisatsioonimäär

Kahekordselt alaneva jäägi ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod

Mahaarvestusmäär=200%/kasulik eluiga
Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääksmaksumus

Regressiivne meetod, mida kasutatakse kui esimestel kasutusaastatel kasutatakse põhivara rohkem ehk kuluks katav summa suureneb

Erinvate meetodite võrdlus: kui kasutatakse kiirmahaarvestusmeetodit, siis suuremad kulusummad esmestel tegevusaastatel vähendavad kasumit kuid järgnevatel aastatel kasum suureneb.
Tegevusmahul põhineva meetodi puhul saame igas arvestusperioodis kõige täpsemad andmed
Akumuleeritud kulum on kontraaktiva konto ( passiva iseloomuga), mis reguleerib teiste materiaalse põhivara kontode saldosid, mille tulemusel kajastatakse põhivarad bilansis jäkväärtuses. (D:põhivara kulum K:akumuleeritud põhivara kulum)
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 195 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

195 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sven L Õppematerjali autor

arve amortisatsiooni varad raamatupidamine tarnija soetusmaksumus standardid raamatupidaja aruandluse

Sarnased õppematerjalid

docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamis arvestus eksam

Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................

Ettevõtlus alused

doc

Finatsraamatupidamine

Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19

Finantsraamatupidamine

docx

Raamatupidamise eksam

1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadus

Raamatupidamine

pdf

Majandusarvestuse KT

Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112-

Arendustegevus

pdf

Majandusarvestuse eksam

MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kind

Majandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk