Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades:
ühiku hind 4,47 2. partii 200 tk. ühiku hind 3,63 Müüdi 260 pintslit, ühe pintsli müügihind oli 6,0, raha laekus kohe kassasse • Kui palju pintsleid kantakse kuludesse? Milline on laos olevate pintslite saldo peale müügitehingut? Kuluks: 43 * 3,43 = 147,49 100 * 4,47 = 447,00 117 * 3,63 = 424,71 Kokku kuluks 260 müüdud pintslit summas 1019,20 V: Kokku kuluks 1019,20 V: Saldo 83 * 3,63 = 301,29 5. Põhivara arvestus ja amortisatsiooni arvestamine Ettevõte soetab 22. jaanuaril põhivara: auto 220 000, tootmisseade 460 000, arvuti 15 220 ja kontorimööbli ostuhinnaga 34 677 ja lisaks saadakse arve arvuti kohaletoimetamise ja paigaldamise eest 2764. Auto ja tootmisseadme kasulikuks elueaks on kinnitatud 8 aastat, arvuti ja kontorimööbli kasulikuks elueaks kinnitatud 6 aastat. Ettevõttes kasutatakse lineaarset amortisatsiooni arvestamise meetodit. • Arvestage esimese kvartali amortisatsioon.
Aastaintressi määr on 10%. Intressi leidmise periood 1. Laenuaastate arv 3. Laenu praegune väärtus 8000. 1. Laenu esimese kuu intress. 2. Laenu viimase aasta intress. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse, põhinedes perioodilistel ühesuurustel maksetel ja püsival intressimääral Aastaintressi määr 6%. Maksete arv 10. Makse suurus 200 kr. Praegune väärtus 500 kr. Maksetähtaeg on perioodi alguses. 1. Investeeringu tulevane väärtus DDB - Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades topeltdegressiivset amortisatsioonimeetodit Cost - Maksumus vara soetusmaksumus Salvage - Jääk väärtus amortisatsiooni lõpus . (nimetatakse ka vara jääkmaksumuseks) Life - Kestus perioodide arv, mille jooksul vara amortiseerub (nimetatakse ka vara kasulikuks tööeaks). Period - Periood periood, mille jooksul toimunud amortisatsiooni soovite arvutada. Periood peab kasutama samu ühikuid kui kestus.
a) kapitali kogust töötaja kohta b) töötajate hulga kasvu c) iga töötaja efektiivsust d) iga töötaja säästumäära 4. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 protsenti, siis töötajate efektiivne hulk kasvab: a) 2 protsenti b) 3 protsenti c) 5 protsenti d) 6 protsenti 5. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab investeeringute tasuvuspunkt katma: a) kapitali amortisatsiooni b) kapitali amortisatsiooni ja kapitali uutele, lisandunud töötajatele c) kapitali amortisatsiooni ja uute efektiivsete töötajate kapitalivarustatuse d) kapitali amortisatsiooni ja kapitali uutele, lisandunud töötajatele ning kapitali uutele efektiivsetele töötajatele
Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3
3.Seose alusel tootmisega (funktsionaalselt) o Tootmiskulud (põhi- ja lisakulud ehk palgad, elekter, küte) o Tootmisvälised kulud (turunduskulud, üld- ja halduskulud) 15. Kulukõverad lühiperioodil ja pikal perioodil (graafik + selgitus) Lühiperiood-ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmise sisenditest ei ole muudetav Pikk periood- ajavahemik, mille vältel kõik tootmissisendid on muudetavad. Konspekti lk 19+20!!!! 16. Amortisatsiooni olemus. Amortisatsiooni jaotusmeetodid. Ülesanne Amortisatsioon ehk kapitali kustutuskulu on varade hankeväärtuse ühele aastale tulenev osa. Amortisatsioon on arvestuslik kulu ja see kantakse toodanguliigi kuludesse (omahinda) kaudseid meetodeid kasutades. Amortisatsioonide jaotusmeetodid: 1. Ühtlane ehk lineaarne amortisatsiooni jaotusmeetod. Iga-aastane amortisatsioon pn ühe suurune. Väärtusaluseks on vara maksumus. Aastase amortisatsiooni arvutamiseks jagatakse
- Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse; - Mitme konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse. 6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus
objektiivsema ja ülevaatlikuma pildi. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses ostudokumendi alusel Merit Aktiva ostumoodulis, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi. Lisaks avatakse igale põhivarale kaart Merit Aktiva põhivarade moodulis amortisatsiooni arvestuse tarbeks. Põhivara kaardile tuleb sisestada põhivara kirjeldus, soetusmaksumus, soetamise kuupäev, ning amortisatsiooniarvestuse algus kuupäev. Materiaalse põhivara iga objekti kohta koostatakse arvele võtmise akt, millele lisatakse koopia ostudokumendist koos muu dokumentatsiooniga. Aktile märgitakse vara kasutuskoht ja materiaalselt vastutav isik. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm
või käibevara (TARBIVAD VARAD) rühmas. (Nt. Mul on lehm, kui ma müün selle 1 aasta jooksul, on ta käibevara, kui mitte, siis on põhivara). Kui bioloogilised varad on seotud maaga (metsakinnistud) ning nende väärtust eraldi ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kuid saab määrata varade hinna koos maaga, siis võetakse hindamisel aluseks varade kombineeritud väärtus, millest lahutatakse maa väärtus. Amortisatsiooni ei arvestata 10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte
1) Raamatupidamise seadus: raamatupidamiskohustuslased, Algdokumendi nõuded, majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled.
Raamatupidamisregistrite pidamine Varade ja kohustuste inventeerimine Kontoplaan Koodide kasutamine Käibe- ja põhivara Rahaliste vahendite arvestus Sularaha arvestus Arvestus arvelduskontol Varade ja kohustuste tasaarvestus Varude arvestus Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Põhivara mahakandmine Amortisatsiooni arvestus Väikevara Aruannete koostamise kord Lisad 3 1) Kontoplaan 2) Bilansiskeem 3) Kasumiaruande skeem 4) Majanduavanss 5) Lähetusavanss Osaühingul on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast.
mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni.
Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab.
transpordikulud, riigilõivud, tollimaksud, testimisega seotud kulud, makstud palk jne) Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele) Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon! Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni
vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokumentide ja koonddokumentide alusel koostatud lausend registreeritakse kronoloogilises- ja süstemaatilises registris. Raamatupidamisõiendid koostatakse sisemiste ja paranduskannete tegemiseks ning amortisatsiooni arvestuseks. Raamatupidamisdokumentidel ei ole lubatud teha õienditeta parandusi. Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa. Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev;
Samuti saab analüüsida kuhu raha on läinud ja kust tulnud ning võimadab teha tulevikuprognoose. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet maksta dividende ja laenude intresse. 10)Mis on immateriaalse ja materiaalse põhivara erinevus? Immateriaalne põhivara: Arenguväljaminekud ; Patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne põhivara Materiaalne põhivara: Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) ; Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 11)Amortisatsiooni arvestamise meetodid ja nende meetodite erinevused. Iga Amortisatsioonimudel kasutab ühte neljast amortiseerimismeetodist. See meetod määrab, kuidas amortisatsiooni arvestatakse. Vali sobiv meetod vastavalt kohalikule seadusandlusele. Amortisatsioonita Amortisatsiooni ei arvestata. Lineaarne Põhivara amortiseeritakse igal aastal samas summas, võttes aluseks Ostuväärtuse või Sihtfinants. väärtuse. Kui Põhivara on ümber hinnatud, võetakse aluseks viimase Ümberhindluse uus väärtus
maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused 10 Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel on pandud amortisatsiooni norm. Põhivara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse kuni vara on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. 7.3 Materiaalse põhivara kulumi arvestus Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Kui täielikult amortiseerunud vara on kasutuses, hoitakse seda null-jääkväärtuses bilansis kuni vara eemaldatakse kasutusest.
kohta. 7) kooskõlastatud tähtajast kinnipidamise garantii, 8) täielik informatsioon veose liikumise kohta liinil. Transporditöö ratsionaalsus määratakse kompromissina kahe omavahel seotud ja erisuunaliste mõjuritega; 1) kasumi kasv seoses kliendile kõrgema kvaliteediga teenuse osutamisega, 2) kasumi vähenemine seoses täiendavate kulutustega kvaliteetsele teenusele. 3) Amortisatsiooni arvutamine Koosneb kahest: · Füüsiline amortisatsioonnts läbisõit · Moraalne amortisatsioonsaadetakse riigist riiki ( ntks rootsi saadab meile, meie Aafrikasse) Meie arvutame amortisatsiooni vastavalt sellele, kui palju tema läbi sõitis. Amortisatsiooni arvutamise valem koosneb soetusmaksumusest, läbisõidust autol ja haagisel ning läbisõidu normist autol ja haagisel. Pilet 4 1) Logistika ahela lülid transporditöö
Mis juhtub nõudluse graafikuga, kui mingi nõudluse mõjur muutub? 8. Mida tähendab mõiste „kasvik“? 9. Toodangu omahinna ja täisomahinna olemus. 10. Ressursside käsitlemisel puutume kokku kahte liiki (aineliste ja väärtuseliste) fondidega tulenevalt ressursside esinemise vormidest. Tooge näiteid, millised ressursid põllumajandusettevõtte puhul kuuluvad:1)ainelistesse, 2)väärtuselistesse fondidesse. 11. Amortisatsiooni olemus ja leidmiseks vajalikud suurused on. 12. Teha joonised (telgedele nimetused), mis iseloomustaksid muutuvkulude käitumist lühiajas 1)kogukuluna, 2)ühikkuluna 13. Kattetulu olemus ja leidmise põhimõte. 14. Tooge näiteid põllumajandustoodangu kohta taime-ja loomakasvatusest tulenevalt toodangu väärtusest ja tootmiseesmärgist. 15. Kulude liigitus: a) tootmistulemuste e käitumuslikust seisukohast
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000. Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu
Seda saab veel kaheks jagada, kiir realiseerimise väärtus või pikaajalisem realiseerimise väärtus. Kiir on alati madalam kui pikaajaline. Kui näiteks tahate kinnisvara realiseerida, siis tuleks pikaajaliselt teha ... Lõppväärtus e likvideerimisv. On soetus miinus vahepealne amortisatsioon. Eeldatakse, et mingi hinna ikka saab. Auto puhul näiteks ka vanaraua väärtus... Bilansiline väärtus, ehk, mis hinnaga hetkel bilansis on. Kasutusväärtust kasut suht vähe reaalses elus. Amortisatsiooni hindamine Põhimõtteliselt on võimalik läbi amortisatsiooni hindamise Peaks olema investeeringud ja amort. kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle. Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust. Põhivara investeerimisprojekti analüüs Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse.
kütteained liitrile, nKAp norm kütteained veotööks, L aasta koguläbisõit 15,07 * [ ( 283362,28 + 71158,56 ) * 1,3l / tkm + 32344,8km * 13,7l / 100km KA= = 100 =136232,92 kr Määrdeained: MA= KA*nMA MA= 136232,92kr*0,021=2860,89kr Määrdeained moodustavad kütteainetest 2,1%= nMA = 0,021 KA Amortisatsiooni leidmine: AM= AMA+AMH AMA amortisatsioon autol, AMH amortisatsioon haagisel Et arvutada auto ja haagise amortisatsiooni tuleb teada nii haagise kui auto soetusmaksumust ja soetusmaksumuse meetodil arvutada autoamortisatsioon 1000km kohta, sama ka haagise kohta. AM = (SMA*nAMA*L+SMH*nAMH*L)*10-5 = L(SMA*nAMA+SMH*nAHA)*10-5 AM= 32 344,8(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23 krooni Soetusmaksumusmeetod: Kus, SMA=1200000kr (soetusmaksumus autol) n SM 1 1
1. Ettevõte planeerib järgmiseks aastaks püsikulusid 120000 krooni ulatuses. Ta müüb oma ainukest toodet hinnaga 12 krooni tükk, millest 7 krooni on muutuvkulud. Juhtkond planeerib uue masina ostu, mille tulemusel muutuvkulud tooteühikule väheneksid 5 kroonini. See uus masin suurendab aga amortisatsiooni kasvu tõttu püsikulusid. Kui suur võib see püsikulude juurdekasv olla, et firma kasumi- kahjumi piir naturaalses väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5 HIND 12 TK Q1 24000 EBIT= 0
k i temast vabanemiseks tekitatava kunstliku majandusliku languse kahjud. Prognoositud inflatsiooniga püütakse kohaneda. Esiteks töötajate palkade indekseerimine inflatsiooni suhtes. Teiseks nõuaksid töötajad maksusummade sidumist inflatsiooniga, mis tähendaks eraisiku tulumaksu seostamist reaal reaal-,, mitte nominaaltuluga. Kolmandaks nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni arvutamist mitte nominaalse, vaid reaalse kasumi põhjal. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Intressimäära indekseerimine Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem. 1. Pankade laenuotsused on tehtud mingi reaalse intressimäära baasil. 2. Selleks, et laen tasuks peab reaalne intressimäär olema positiivne, seega peab
tootmise tasuvust nii ettevqtte siseselt kui ka erinevate ettevqtete vahel. Tootmise planeerimise aluseks on ökonoomiline mudel, mida skemaatiliselt võib kujutada järgnevalt. 1Kogutoodang teravili, kartul, piim jne. 2Muutuvkulud- seemed, väetised, kemikaalid, loomasöödad, veterinaarteenused, masinate rent jne. 3Kattetulu=kogutoodang-muutuvkulud 4Püsikulud- palgatöötajate palk, ehitise,masinate ja seadmete hooldekuulud, kütus,elekter, kindlustus jne. 5Tulemus enne amortisatsiooni mahaarvamist 6Amortisatsioon 7Tulemus peale amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks. Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000( Ma arvan, et see peaks olema 6000). Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) Esialgsed kulud: uue seadmete hind 125 000 - vana seadme müügihind 6000
Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse säilitamiseks ehk katab amortisatsiooni oluline efektiivsuse määratlemiseks. Puudub muutumistendents. 3. 4. SKP 2016 = 20 miljardit 1. SKP 2017 = 1 (reaalkasv 0%) * 1,04 (SKP deflaator) *20 (2016 SKP) = 20,8 (miljardit) 2. SKP per capita = 20 800 000 000 / 1 300 000 = 20,8*109 / 1,3*106 = 16*103= 16000 3. SKP per capita = 18000$, vahetuskurss 1 = 1,2$ 18000/1,2=15000/per capita (Riik A on rikkam 16 000 / per capita) 4. Vahetuskurss 1 = 1$ 18000/1=18000/per capita (Riik B on rikkam, 18000 / per capita) 5
Küsimus 8 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Juhtkonna otsusel telliti märtsis 2xx2 server hinnaga 6 000€. Tellitud seadme eest laekus arve 1.mail 2xx2, mis tuli tasuda kahes osas 50% ettemaksuna, 50% serveri kättesamisel. Seade saabus 22. juunil 2xx2 ja võeti kasutusele 10. augustil 2xx2. Kui suur on 2xx2 aasta amortisatsioonikulu, kui serveri kasutusiga on 5 aastat ning amortisatsiooni arvestuse meetod lineaarne? Vastus: 500 Tagasiside Õige vastus on: 500 Küsimus 9 Õige Hinne 3 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõte A tellis ettevõttelt B teenuseid kokku 100 000€ eest, mille kohta väljastati arve 31.12.2xx0 koos käibemaksuga summas 120 000€. 31.12.2xx1 oli võlgnevus 30 000€. Kuna A sattus finantsraskustesse lepiti kokku, et võlg
A 50 000 A = 25 000 A = 25 000 C 40 000 20 000 = C x 40 C = 500 D 40 000 20 000 10 000 = 10 000 E 90 000 40 000 = 50 000 / 5000 = 10 F 90 000 40 000 1 500 = 48 500 G G 4 000 = 3 x 3 000 G = 13 000 H 3 x 3000 2000 = 7 000 Ülesanne 2 Kardinaid õmbleva firma müügitulu kuus on 7 000 . Töötasudeks kulub 2 200 , materjalile 2 800 . Elekter 500 (ei ole otsene kulu) ja õmblusmasinate pealt arvestatakse amortisatsiooni 900 . Leia: - ärikasum kuus; 600 - tasuvuspunkt (kasumilävi) eurodes; 4 900 - ärikasum, kui materjali hind tõuseb 5% ja elektri hind 10%. 410 Ärikasum: Müügitulu 7 000 Muutuvkulud 5 000 Piirkasum 2 000 Püsivkulud 1 400 Ärikasum 600 Piirkasumimäär: 2 000/7000 = 0,285714285 Tasuvuspunkt ehk kasumilävi: 1 400 / 0,285714285 = 4 900
Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) 2. Leidke juurdekasvu rahavood 3. Arvutage lõpetamata rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus ja kasumiindeks 4. Arvutage sisemine rentaablus. 1. Projekti rahavoog Esialgsed kulud: 60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest
Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Millest alustada: Esmalt tuleb arvutada projekti esialgne kulu (puhas investeering); lisanduvad rahavood (juurdekasv ja lõpetamata), tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks ja sisemine rentaablus. 1. Projekti rahavoog Esialgsed kulud: 60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük
) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: * ostuhinnast ja * kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest. Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame) Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega)
tootmisprotsessi kestvusest ning ajast, millal hinnatakse lõpetamata toodangu jääke. Valmistoodang on tootmisprotsessi tulem, mis ootab realiseerimist. Põllumajandusettevõttel on selleks väljalüpstud toorpiib, munad, koristatud teravili…Mööblitööstusel toodetud mööbel jne. Kaubandusettevõtte varudeks on sisseostetud, kuid müümata kaubad. Kuluarvestusmeetodid: Tükimeet, Kaalutud keskmise soetushinna meetod ja FIFO meetod Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus: Põhivarad kajastatakse bilansi kolmes rühmas: * Pikaajalised finatsinvesteerinugd * Materiaalne põhivara * Immateriaalne põhivara Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus: Amortisatsioon peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi
akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved Kui käibemaks ei kuulu tagastamisele, liidetakse see soetusmaksumusele ning debiteeritava
Materjal on laus arvel hinnaga a` 35 EUR 5.) 10.03. laekub arveldusarvele 1 200 EUR ostjate tasumata arveid 6.) 10.03. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7.) 16.03. saadi monteeritava seadme (põhivara) arve, kus ostuhind oli 700 EUR ja monteerimismaksumus 90 EUR 8.) 17.03.firmale esitati reklaami arve 460 EUR, milline tasuti reklaamifirma esindajale sularahas kassast 9.) 30.03. arvestati kolme kuu põhivarade amortisatsiooni summas 350 EUR 10.)30.03. vormistatakse arve puutoodete müügi kohta summas 4 100 EUR 11.) 31.03 arvestatakse märtsikuu töötasud alljärgnevalt: Täiskohaga töötajad: (arvestatakse maksuvaba miinimumi): * Karl Kange - ajapalk 950 EUR * Reet Rebane - ajapalk 1 100 EUR Töövõtulepingu alusel (ei( eiarvestata arvestatamaksuvaba maksuvabamiinimumi) miinimumi):
- Laoseisu muutus - Sissekanne ostjate andmebaasi - Raamatupidamise lausendid Põhivara Sisetulek Sissetuleku vormistamine põhivarasse: Kuupäev sissetuleku sisestamise kuupäev Arve/Saateleht hankija arveldus arve Kreedit bilansi konto, automaatselt sisestatakse Võlad hankijatele Hankija Maksetingimus arve maksmise kuupäev Käibemaks Grupp põhivara grupp Inventar.nr inventarisatsiooni number Algväärtus , Amort.norm.(%)- amortisatsiooni protsent Osakond ettevõte osakond, kellele kuulub põhivara Vastutav isik ettevõte töötaja Kulu konto Sissetul.kuup.- sissetuleku kuupäev Amort.algkuup. amortisatsiooni algkuupäev Tootmise.kuup.- tootmise kuupäev Märkus Deebet bilansi konto Garantii kuup. garantii algkuupäev Garantii nr. garantii number Garantii lõpp garantii kuupäev Müük Kuupäev müügi kuupäev Dok.nr dokumendi number Hankija Realisats
Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku 5 amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse järgmistest kasuliku eluea vahemikest: transpordivahendid 6-10 aastat; muud masinad ja seadmed 4-10 aastat muu inventar 2-7 aastat
täidetud. Tagasikäigul määrab amordi takistuse just see sisemise toru all asetsev klapp, kolvi klapid summutavad ainult kergelt. Amordi töökindluse määrab eelkõige põhjaklapi konstruktsioon, kui see on nigel ega hoia sisemist toru õliga täidetuna, jääb üha enam õli välimisse torusse ja tekib õlipuudus sisemises torus. Sellest tekkib aga liigne õõtsumine vähene amortisatsiooni võime. See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks.
Periood Annuiteet Intress Laenu põhiosa 1 aasta 0 0,000 2 aasta 0 0,000 3 aasta 0 0,000 4 aasta 0 0,000 5 aasta 0 0,000 Kokku 0,00 0,000 0,00 Põhivara amortisatsiooni arvestus EUR Nimetus Maksumus Kulum aastas 0 0 0 0 0 0
tooted, nende hinnad ja juhised kuidas talu leida. On olemas ka viidad, mis asuvad suuremate teede juures või nende ristumisel. 7. Tavakasutusest erinevate kulude korral on kohustus kompenseerida. 5 Tabel 1 Põhivahendid Antud tabelis põhivahendid on asjad, mille kestvus on pikk, vähemalt üle ühe aasta. Kaks viimast veergu näitavad amortisatsiooni normi ja amortisatsiooni summat. Jrk Nimetus Arv Hind(eek) Maksumus Amort. Amort. (eek) Norm % summa 1 Hoone (viimistletud, 250m2 6000 1500000 3,00% 45000 kütte-,vee-ja (I ja II eek/m2 elektrisüsteem välja korrus) ehitatud) 2 Kalatiik 45m2, 400 eek/h 20000 2,00% 400
Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja. Põhivarade soetamine Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara, deebet käibemaks , kreedit võlad hankijatele. Juhataja määrab iga põhivara/põhivara grupi kohta eraldi kasutusaja ja amortisatsiooninormi. Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust, kajastatakse see toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Amortisatsiooni arvestus Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast. Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad
K: Tütarettevõtja aktsiad 50 000 EEK b) Dividendid laekumine D: Arveldusarve 50 000 EEK K: Viitlaekumised (dividendid) 50 000 EEK MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 25. Materiaalse põhivara ost Firma A ostis paljundusmasina soetusmaksumusega 7000 EEK +käibemaks 1260 EEK. Firma maksab raha pangakontolt D: Masinad ja seadmed 7000 EEK D: Käibemaks 1260 EEK K: Arvelduarve 8260 EEK 26. Materiaalse põhivara amortisatsioon Firma arvestab seadmelt soetusmaksumusega 8000 EEK amortisatsiooni, kasutades lineaarset amortisatsiooni arvestuse meetodit. Seadme kasutusaeg on 5 aastat, seega arvestab firma iga aasta amortisatsiooni 1600 EEK D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab
Noolsulgudes sõnade muutmise info, tüübinumbrid, käänamised, pööramised. Fond -<20:fondi, .fondi> varud, mingiks otstarbeks v ajavahemikuks määratud rahalised v ainelised vahendid; kogu; ei soovita tähenduses: sihtasutus . Muuseumi fondid (kogud). BIBL: {laenutus+fond, teatme+fond} laenutus,teatmekogu. Kulla+fond ka ÜLEK, raie+fond METS, geeni +fond = geno+fond. MAJ: amortisatsiooni+fond, käibe+fond, pensioni+fond, ringlus+fond, investeerimis+fond, kasvu+fond, tõuke+fond; fondi+börs väärtpaberibörs,fondi+haldur (investeerimisfondil), fondi+os ak, fondi+mahukus Saan infot liitsõnadest, liitsõnade vormistamine või võrdlemine (näiteks ringlus+fond). Andmed sõna tähenduse kohta (näiteks varud mingiks otstarbeks).
kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I
170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0
6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus. · Surverullide ebapiisav surve. · Etteandeajami rihmad libisevad. 7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine. ·Ebaühtlane ettenihkekiirus. 8. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass. ·Pink on ebatäpselt seadistatud toorikute paksusele. ·Surutite antifrikatsioonkate on kulunud. ·Ettenihkekiirus on ebaühtlane.
6. Lihvitud pinnal on kindla sammuta lainelisus. · Surverullide ebapiisav surve. · Etteandeajami rihmad libisevad. 7. Kattespooni läbilihv. ·Lihvitavate toorikute paksuse suur erinevus. ·Surutite ebaõige asend. ·Ettenihkeelementide amortisatsiooni puudumine. ·Ebaühtlane ettenihkekiirus. 8. Lihvitud pinna ebaühtlane karedusklass. ·Pink on ebatäpselt seadistatud toorikute paksusele. ·Surutite antifrikatsioonkate on kulunud. ·Ettenihkekiirus on ebaühtlane.
170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0
2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus........
- Põhivara arvestamise sünteetiline raamatupidamiskonto - Põhivara algmaksumus (soetusmaksumus) - Põhivara kasulik tööiga - Põhivara amortisatsiooninorm - Andmed põhivara arvelevõtmisel tehtud raamatupidamiskirjendi kuupäeva ja numbri kohta - Põhivaraobjekti lühike individuaalne iseloomustus ning selle juurde kuuluvate seadeldiste ja tarvete loetelu (kui neid on) vara kasutamise käigus kantakse kaardile : - Igaaastased arvutatud amortisatsiooni ehk kulumi summad - vara sisemine ümberpaigutamine - Põhivara parendused ja täiendused - Põhivara kapitaalremondid - Vajadusel amortisatsiooni- ehk kuluminormide muutmine - Põhivara ekspluatatsioonist väljalangemine ehk kasutusest kõrvaldamine Varud · muudavad või kaotavad tootmisprotsessi käigus oma esialgse välimuse Toore, Pooltooted, abimaterjalid Lõpetamata toodang Valmistoodang
annaabi.ee 
