Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"depretsiatsioon" - 12 õppematerjali

Arvestus alused
22
docx

Arvestus alused

PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...

Majandus → Raamatupidamise alused
257 allalaadimist
Finantsarvestuse kodutööd EBS
18
xls

Finantsarvestuse kodutööd EBS

Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest vastu saadi samaliigiline vara, mille soetusmaksumuseks (176 tuh - 30 tuh) 1 01.07.2007 Hoone müük Hoone poole aasta (01.01. - 01.07 2007) depretsiatsioon Depretsiatsioonikulu -6 250 Hoone soetusmaksumus 550 000 Akumul. depret. - hoone -256 250 Jääkväärtus -50 000

Majandus → Finantsarvestus
123 allalaadimist
Kuluarvestus
20
docx

Kuluarvestus

ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid. Asenduskulud(olevik)- näide: uue, täielikult amortiseerunud masina asemele hangitud teeremondimasina soetuskulud. Kavandatud ehk eelarvestatud kulud(tulevik) – Näide: äriplaanis kavandatud kulutused raudteeinfrastruktuuri hoolduseks ja remondiks.  Kulum, kulumiarvestusmeetodid (eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01

Majandus → Kuluarvestus logistikas
27 allalaadimist
Ostuanalüüs kodutöö 1
15
xlsx

Ostuanalüüs kodutöö 1

00 K Seadmed 52,000.00 D. Konsolideeritud aruannete töötabel Kasumiaruanne Ettevõte Porter Müügitulu 1,100,000.00 Dividenditulu 48,000.00 Tulu kokku 1,148,000.00 Müüdud kaupade omamaksumus 900,000.00 Depretsiatsioon - seadmed 40,000.00 Hinnaerinevus Muud kulud 60,000.00 Kulud kokku 1,000,000.00 Konsolideeritud kasum 148,000.00 Vähemusosalus kasumis Enamusosalus kasumis 148,000.00 Jaotamata kasumi aruanne Ettevõte Porter 500,000.00 Ettevõte Salem

Majandus → Kontserniarvestus
30 allalaadimist
Kuluarvestus logistikas I KT
22
docx

Kuluarvestus logistikas I KT

analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud)  kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot)

Majandus → Kuluarvestus logistikas
45 allalaadimist
Kontserniarvestuse kodutöö 2
8
xlsx

Kontserniarvestuse kodutöö 2

Vähemus- Kirje E-firma T-firma Deebet Kreedit osalus Kasumiaruanne Müügitulu 620 000 340 000 Dividenditulu 31 500 0 31 500 Tulud kokku 651 500 340 000 Müüdud kauba 430 000 240 000 omamaksumus Depretsiatsioon-seadmed 30 000 20 000 13 778 Muud kulud 60 000 35 000 Kulud kokku 520 000 295 000 Kasum 131 500 45 000 Vähemusosalus kasumis 3 122 Kasum 131 500 45 000 45 278 0 3 122 Jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum 01.01

Majandus → Kontserniarvestus
106 allalaadimist
Kuluarvestus I KT
17
docx

Kuluarvestus I KT

analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) ­ vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon ­ maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F ­ põhivara soetusmaksumus (eurot) R ­ moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L ­ põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T ­ põhivara kasulik eluiga (aastat)

Logistika → Transpordiökonoomika
73 allalaadimist
Rendiarvestus konspekt
13
rtf

Rendiarvestus konspekt

K: lühiajaline rendikohustis 36 556 K: renditud masina akumuleeritud kulum 33 333 Intressikulu kajastamine, osamaksu tasumine, masina depretsieerimine ja bilansist eemaldamine 31. 12. 2007. a.: D: lühiajaline rendikohustis 36 556 D: intressikulu 3655 D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 334 D: renditud masina akumuleeritud depretsiatsioon 100 000 K: pangakonto 40 211 K: renditud masina akumuleeritud depretsiatsioon 33 334 K: renditud masin (soetusmaksumuses) 100 000 Kui rendimaksed toimuvad aasta lõpul, on rentniku intressikulu muudel võrdsetel tingimustel suurem avansiliste rendimaksetega kaasnevast intressikulust. Kui rendimaksed tasutakse rendiperioodi algul, lähtutakse rendimaksete graafiku koostamisel

Muu → Rendiarvestus
13 allalaadimist
Tee-ehituse ökonoomika kordamine
32
pdf

Tee-ehituse ökonoomika kordamine

Ülejäänud ühises protsessis osalevate masinate ajakulud loetaks võrdseks juhtmasina omaga, kui nende jõudlus on juhtmasina omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on juhtmasina omast väiksem. - Masinad teenindavad ehitusplatsi Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2

Ehitus → Ehitus
14 allalaadimist
Finantsraamatupidamise kordamine
16
doc

Finantsraamatupidamise kordamine

Põhivara üksteisest eristavad komponendid Kui põhivaraobjekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid. Ebaolulise maksumusega komponente pole vaja eraldi arvele võtta isegi kui neil on erinevad eluead. Amortisatsiooni mõiste erinevate vastete tähendus ning kasutusala Depretsiatsioon ehk mahaarvestis- materiaalsete põhivaraobjektide puhul (kuluks kantakse vastavalt kasulikule eale kindla meetodi järgi) Depletsioon ehk depletsieerimine- loodusressursside kuluks kandmine (toimub vastavalt ammutamisele, kaevamisele) Amortisatsioon- immateriaalsete varade kuluks kandmine Kasutatakse üldnimetust amortisatsioon! Amortisatsiooni arvestamise eesmärk ning põhivarade jaotamine amortisastsiooni arvestamise seisukohalt Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist

Majandus → Finantsraamatupidamine
195 allalaadimist
Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel
168
pdf

Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel

 Lennuki kindlustus  Lennuki seadmete ja personali rent ning liising b. Hooldus- ja remondikulud  Tehnilise personali kulud  Materjalikulu  Hooldusteenuse korraldamine c. Depretsiatsiooni kulud  Lennuki seadmed  Maapealsed seadmed ning maa kulum  Arenduskulude ja personali koolituse depretsiatsioon II. Ühiskulud a. Peatuskoha ja maapealsed kulud  Lennuvälja personal  Ehitised, seadmed ja transport  Teistele ettevõtetele makstud hooldustasud b. Reisijateeninduse kulud  Stjuardesside ning stjuuardite palgad ja muud kulutused  Muud reisijate teenindamisega seotud kulutused  Reisijate kindlustus c

Logistika → Ärilogistika
12 allalaadimist
Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded-TAK0010; 2019 2020
60
pdf

Juhtimisarvestus konspekt-ülesanded (TAK0010; 2019/2020)

- õlid; - seadmete hoolde- ja remonditöödel kasutatud varuosad; - liivapaber. 1.2. Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalidena (näiteks suhteliselt suure töömahukuse tõttu) - liim; - lakk; - naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid; - jootetina. 2. Tootmistsehhi pidamisega seotud kulud - hoonete üür ja depretsiatsioon; - hoonete kindlustus; - hoonete remondi ja hooldekulud; - küte, elekter, vesi, telefon. 3. Masinate ja seadmetega seotud kulud - masinate ja seadmete rentimise (liisingu) ja depretsiatsioonikulu; - masinate ja seadmete kindlustus; - masinate ja seadmete remondi- ja hooldekulud. 4. Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu

Majandus → Juhtimisarvestus
267 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun