G. Ryle - Abstraktsioonid (0)

Filosoofia kodutöö nr 1. Andres Põder, 093539IASB. Teisipäev, 1/3, 8.00.

G. Ryle „Abstraktsioonid”

Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö.
Autori tõestus/ selgitus :

• Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet “aeg” seletada.
  
• Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on “ juhus ”, sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks “juhuslikkus”.
  
• Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega. Autori näide ilmateatega: kasutatakse küll mõistet “tõenäosus”, aga räägitakse ainult ilmast .
  
• Mõistete seletamine on ka selle pärast keeruline, et me ei oska neid liigitada. Nagu mees lõunasöögilauas võib teada palju sibula ja peedi kohta, aga ei oska öelda, mis liigist need on.
  
• Näiteks on toodud veel külameest, kes pidi oma kodukohta kaardistama. Ta küll tundis oma kodukohta väga hästi, nagu Augustinus tundis ajaga seotud mõisteid. Kaardistamisega tekkis aga probleem, nagu Augustinus ei osanud seletada, mis on “aeg”.