Bacon. Novum Organum (0)

Bruno Meder , 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3
25.10.2012 / 10:00
Bacon . Novum Organum
Põhiidee: Bacon oma Uue Organoni sissejuhatuses seab kahtluse alla, kas aristotellik loogika on ikka see, mis aitab rohkendada teadmisi ning arvab , et inimõistuse arendamiseks tuleks kasutusele võtta uus meetod. Suurt tähelepanu pöörab autor ka sellele, et inimene on oma mõistuse arendamiseks hõivatud igapäeva elust ja liialt kinnistunud oma iidolitesse, kelle saavutused on justkui viimane tõde ning see-tõttu pole vajadust ka ise mõtlemisele -
edasi arenemisele.
Artikli kokkuvõte-analüüs:

• Üks viis teaduse arendamiseks on looduse uurimine ning kui väita, et enam pole midagi uurida siis peatud ka filosoofia ja teaduste areng. Teine viis, mis põhineb mõtisklustel, tuues selle kasuks paika pidavaid põhjendusi, kasutades aru kiiret taipu, kuid eirates loodusreegleid, ei too funktisonaalset tulemust.
  
• Teaduse areng on seisma jäänud kuna tuginetakse vanadele õpetustele ja autriteetitele-iidolitele. Nende saavutusi pole võimalik ületada, kui alustame samalt rajalt , kust nemad. Et midagi uut luua tuleb valida täiesti uus tee, mida rajama hakata.
  
• Selleks, et teatud töö tegemine oleks efektiivne ei saa inimene usaldada vaid oma meeli ega kasutada kulunuid võtteid, vaid tuleb kasutada oma mõistust ja suunata sihikndlalt oma tegevust.
  
• Meil pole õigust autoriteetides kahelda, neid parandada või laita. Isegi kui me seda teeks ei oleks sellel mingit mõjuvat järelkõla. Uute ideededega on raske tähelepanu võita kuna vanad austaud ideed summutavad need.
  
• Autor ei tee tol hetkel õitsenud filosoofiat maha, kuid tunnistab , et see filosoofia on raskesti haaratav ning ei anna inimestele mingit reaalset kasu.
  
• Leiutades peavd olema kooskõlas teadus ja loodusfilosoofia. Teaduse arenedes ja leiutades oleme pidevalt vastutustundetult kulutanud loodust. Näeme loodust vaid väliselt , võimalusi selle kasutamiseks, kuid ei juuri kunagi selle sügava -sisemise olemuse üle.
  
• Filosoofiat ei saa haarata mööda minnes, vaid sellese tuleb süveneda sügavuti unustamata pisemaidki detaile. Inimesed peaksid harjutamam ise mõtlemist, läbi uute enda mõeldud järelduste jõudma uute teadmisteni; selleks on vaja otsustusvõimet.
  

Aforismide tõlgendused:
1. Inimene teab täpselt nii palju, kui ta on ise kogenud.
2. Nii vaimse kui füüsilise töö puhul tuleb kasutada võtteid, mis teevad töö kergemaks.
3. Teadmistes peitub jõud.
38. Inimesed on liialt kinni iidolites ja nende poolt pakutud lahendustes-arusaamades ning see muudab raskeks teaduse arengu ja uute paremate ideede leviku.
39. Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid: hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatri- iidolid .
40. Olukorra parandamiseks tuleks asju teadvustada tõeste järelduste abil, mitte väärarusaamadel nagu seda pakub iidolite õpetus.
41. Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Seepärast tulebki eelkõige uurida, millised on need inimmõistuse iidolid , mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma tunnetamist.
42. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud.
43. Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust.
44. Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku seisu vastu.
45. Oma omapära tõttu omistab inimene asjadele valesid tunnuseid.
46. Inimmõistus püüab leida kõiksugu kinnitusi ja tõendusi seisukohale, mis ta kord omaks on võtnud.
47. Inimaru panevad kõige enam liikuma need asjad, mida ta on harjunud kuulma ja omaks võtma, ülejäänud jõuab temani vaevaliselt ja häguselt.
48. Leiutamisele ja uutele ideedele saab piiriks see, et inimaru juurdleb tuntud üldiste asjade üle; jõudes kaugemate asjade juurde kõrvutab ta neid tuntud asjadega ja jõuab algusesse tagasi.
49. Inimmõistust ergutvad tahe ja lootus, samas rasked asjad ja ebausk sunnivad neid alla andma.
50. Kõige enam taksitab meid meelte nüridus, ning kõik, mis pole meelesliselt tajutav on kauge ja võõras.
51. Inimaru mõtleb liialt abstraktselt, kuigi peaks keskenduma rohkem mateeriale ja loodusseadustele.
52. Hõimuiidolid tulenevad sellest, et nende vaim on nüri ja lasevad end liialt emotsioonidel üldmuljetel kanda.
53. Koopaiidolid tulenevad eri inimeste hinge ja keha omadustest, samuti kasvatusest, harjumustest ja juhustest.
54. Inimestel meeldib tegeleda rohkem asjadega, milles nad pädevad on ja millesse nad on rohkem pühendunud.
55. Kõige suurem ja põhjalikum inimeste erinevus filosoofia ja teaduste suhtes seisneb järgmises: ühed inimesed märkavad asjades valdavalt erinevusi, teised sarnasusi .
56. Filosoofiale ja teadusele toob kahju see, et ühed inimesed austavad vaid kõike iidset ning teised jälle vaid kõike uut. Pole neid, kes oskaks tuua välja nii uuest kui vanast nende parimaid omadusi.
57. Parima tulemuse saavutaksime kui ühendada filosoofia ja teaduse aspektid.
59. Kõige rusuvamad on turuiidolid on kõige rusuvamad kuna ummistavad aru sõnadega, mis tekitavad vaid juurde sõnu ja vaidlusi.
60. Iidolid, mis pressitakse arule peale sõnadega pärisvad arengut ega vii konkreetsete lahendusteni. Sõnade pika pidavuskes tuleb lähtuda mateeriast ja loodusteadustest, et saada mingi kord ja süsteem.
61. Teatri-iidolid pidurdavad teaduste leiutamist oma oskusega väiteid ümeber lükata ja kahtluse alla seada, kaldudes samal ajal teelt täielkult kõrvale. Läheks vaja süsteemi, kindlakäelist liikumist alustatud suunast .
Iidolite üldiseloomustus:
Hõimuiidolid on omased inimestele üleüldse. Inimene näeb loodust sama loomupärasena ja lihtsana kui ise ennast ja jätab palju asju tähele panematta.

• Otsustavad looduse üle inimese (mitte universumi) analoogia põhjal.
  
• Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel , mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda.
  

Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud.

• Nii et ilmsesti inimvaim on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik.
  
• Inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas.
  

Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust.

• Sõnad ilmsesti vägistavad aru, ja ajavad kõik segamini; ning viivad inimesed tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse ning väljamõeldistesse.
  
• Inimesed usuvad, et nende mõistus käsutab sõnu
  

Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam uskuda, ning ei tunta enam huvi asjade tegeliku sisu vastu.
JOHN LOCKE
ESSEE INIMARUST
Põhiidee: Autor arutleb, mis on ideed, kuidas ideed inimeste vaimu jõuavad, kust ideed on pärit ja kuidas inimene ideid kasutab või nendeni jõuab.
Essee kokkuvõte-analüüs:
1. Kuna iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja millega tema vaim tegeleb, siis pole kahtlustki, et tema vaim omab erinevaid ideid.
2. Inimeste meel on nagu valge paber, mida saab erinevate ideedega täita. Ideed kanduvad sinna läbi kogemuste, mis saavad osaks meile läbi meeleliste tajumiste.
3. Üks ideede allikas on väliste asjade aistmine. Läbi meelte jõuavad meie vaimu välised objektid ning läbi vaimu tajumise saab osaks meile see objekt.
4. Inimene saab ideid ise luua läbi vaimu tegevuse. Uute ideede loomiseks kasutab ta juba olemasolevaid ideid, analüüsib neid, mõtiskleb nende üle ja jõuab uute seoste-järelduste ehk ideede juurde.
5. Ideid-teadmisi omandatakse kas meeltega tajudes või siis olemasolevates ideedest genereerides. Järelikult kõik meie ideed pärinevad teistest allikatest.
6. Pole põhjust kahelda, et vastsündinud lasped ei oma just väga palju ideid. Nad hakkavad neid järk-järgult läbi kogemuste omandama. Kui laps on isoleeritud muust maailmast, siis on samuti isoleeritud tema vaim ja teadmised-ideed jäävad kujunematta. Järelikult on ideede omistamiseks vaja väliskogemusi.
7. Inimene ei oska puhtaid ja lihtsaid ideid ise arendada, selleks tuleb välismaailmast kogeda puhtaid ja lihtsaid asju. Inimene tajub hägusalt, kuid siiski äratuntavalt tervikideid,-asju kuid ei taju terviku väiksemaid komponente ja nende rolli. Iga inimene tajub aerinevaid asju erinevalt.
8. Inimaru tõmbab välised ideed, kuna neid on lihtne haarata ja samuti on välis maailmas palju uut ja huvitavat. Raske on aga ise ideid reflekteerida, kuna see nõuab vaimutööd ja välismaailmast eraldumist.