Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Platon „Pidusöök“ Aristoteles „Metafüüsika (16)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Platon „Pidusöök“
Aristoteles „Metafüüsika“
Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal , seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan + tarkus = tarkuse-armastus.
Eros on armastus kauni vastu, inetu vastu aga mitte, sellest järeldub,et Eros ei ole kaunis, sest ta ihaldab seda, millest ta ise puudust tunneb, järelikult Eros ei ole jumal, kuna jumalad on üliõnnelikud ja ülikaunid. Eros on võimas deemon , kes on vahendajaks inimeste ja jumalate vahel.
Kõik elusolendid ihkavad sünnitada ja püüdlevad surematuse poole, mõned inimesed valivad selle saavutamiseks kehalise tee sünnitades lapsi, teised saavad aga surematuks oma hingega luues surematuid teoseid. Mõistus on hinge jumalik ja surematu osa.
Armastus ei saa olla täiuslik, sest muidu ei
Platon-Pidusöök-Aristoteles-Metafüüsika #1 Platon-Pidusöök-Aristoteles-Metafüüsika #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 489 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MaarjaR21 Õppematerjali autor
Platon „Pidusöök“
Aristoteles „Metafüüsika“
Essee kokkuvõte ja vastused küsimustele.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Aristoteles “Metafüüsika”

Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haigust, aitas see ja see, sam

Filosoofia
thumbnail
2
docx

Pidusöök

Pidusöök ( 199c ­ 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Filosoofia 6.kodutöö Aristoteles

Kodutöö 6. Aristoteles. I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus . 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Inimese teadmishimulikkust saab tõestada sellega, et meie meeltetajud on väga olulised meie jaoks, vaatamata sellele kas on nad kasulikud võim mitte, nad aitavad meid ümbritseva maailma aru saada. Neid meeltetajusid me ei hinda, vaid armastame neid nende endi pärast. Näiteks nägemist me

Filosoofia
thumbnail
4
doc

Filosoofia HHF3080 - Kodutöö 6 Aristoteles

Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 6 teema: Aristoteles I 1. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Teksti näidet kasutades – kogenul on oskus ravida haiguse põdejat, sest tal on kogemus ja ta on varem seda juba teinud. Kunsti valdaja teab põhjust, kuid ei ole kindel, kas ta tuleks toime selle haiguse puhul põdeja aitamisega.

Filosoofia
thumbnail
1
doc

Pidusöök

Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri.

Filosoofia
thumbnail
6
docx

Filosoofia VI kodune ülesanne

Siiski peame me üldise teadjaid targemaks, sest tarkus tuleb teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogejad aga ei tea, miks üks või teine asi nii on. Me peame töödejuhatajat targemaks, sest ta teab põhjust, aga näiteks käsitööline ei tea põhjust, kuid tal on seevastu kogemusi. II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on

Filosoofia
thumbnail
4
doc

Ülesanne Aristotelese juurde

Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Toon siinkohal sinna iseenda näite. Kui kogenu oskab ravida inimeselt depressiooni, sest tal on

Filosoofia
thumbnail
4
docx

Aristoteles

Karli Oruste 112918 IAPB 13 2/4 N 10.00 Raskusaste: 4 Ajakulu: 5h Aristoteles 1. teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus. 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomu poolest teadmishimulised. Selle märgiks on meeltetajude armasta- mine: ka ilma kasuta armastatakse neid nende endi pärast, ja teistest rohkem seda, mida saadakse silmade kaudu. Sest mitte ainult selleks, et tegutseda, vaid ka mitte midagi teha

Filosoofia




Kommentaarid (16)

riina87 profiilipilt
riina87: Hästi kirjutatud. Tekst on terviklik ning toimub sujuv üleminek ühelt teoselt teisele.
22:02 12-05-2009
hebel profiilipilt
hebel: kokkuvõte põhiideedest, lühike arutlus lisaks, 10 punkti eest väga ok
20:14 19-09-2016
waldof profiilipilt
waldof: väga palju abu oli yhtlane tekst ja m6ttega kirjutatud
17:14 02-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun