50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raid0
Õppematerjali autor
Aristotelesel G. W. F. Leibniz (1646-1716) Samuel Clarke (1675-1729) Christian Wolff (1679-1754) 6 Kosmoloogilise argumendi kriitika 1. Jumala põhjus? 2. Üldine põhjuste ahel 1. Jumala põhjus? • Kui igal asjal ja nähtusel on põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Jumal on ju argumendis mittepõhjustatud. • Tekib õigustatud küsimus: mis põhjustas Jumala? Kui sellele vastatakse, et kõik v.a. Jumal on põhjustatud, siis miks see põhjuste ahel peaks just Jumala juures katkema? Miks ei peatu see regressioon nt universumi tekke juures? Bertrand Russelli sõnastuses: “Tõepoolest, kui igal asjal peab olema põhjus, siis peab põhjus olema ka Jumalal. Kui võib olla olemas miski, millel ei ole põhjust, siis selleks millekski võib olla maailm niisama hästi kui Jumal, nii et argument algpõhjusest on täiesti paikapidamatu.” 2. Lõpmatu põhjuste ahel • Kosmoloogilise argumendi järgi ei ole
Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Mida arvaks Hegel? Vali üks: a. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaa ning kogu maailma ajalugu hoopis teistsugune. b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. Õige vastus! Mõelge, miks. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst "Võimu tahe" on Vali üks: a. Nietzsche nooruses kirjutatud uljas teos, millest võib välja lugeda tema vaimustuse kõigest saksapärases b. kogumik, millesse on koondatud valimik märkmeid ja fragmente, mida Nietzsche ei olnud trükiks ette valmistanud Jah, tegemist on eelarvamuslikult valitud ja grupeeritud märkmete ning fragmentidega c
"( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) mõnes mõttes on ju hea see religiooni lohutav funktsioon, kui seda poleks, siis ma leian et needsamad alandlikud ja rõhutud otsiksid oma lohutust ikkagi kusagilt või looksid, leiaksid oma lohutuse allika millestki must, mingil muul moel(see võib omakorda muutuda religioosseks)
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
maailmas enne kehastumist. b. ei ole vaja õppida, sest ükski inimene ei saa tõusta kõrgemale oma loomulikest võimetest. c. ei ole vaja õppida, sest kõik teadmised on sünnipäraselt inimese hinges olemas. 02nd of March 22:41 pikali blesshya matis.might thou kingdom come.keep up the good work! &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& test3 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& 08th of March 0:10 matis Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu - tegevpõhjuse kaudu Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta - sihtpõhjuse kaudu Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema - tegevpõhjuse kaudu 08th of March 0:11 matis Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes >> a. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla b. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. c. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. 08th of March 0:12 matis
Usalduslik kõnelus, kus mõlemad pooled on küll aktiivsed, kuid üks pool kaotab selle, tingituna teise poole väljendamisest. Üteldakse: “Sinuga on võimatu rääkida.” Ja teisele jääb tunne või ka kogemus, et teda ei mõisteta. Niisiis on “võimetus kõneluseks” ikkagi diagnoos, mille paneb see, kes end ise kõnelema ei seagi ja kellel seega ei õnnestu ka jõuda kõneluseni teisega. Teise võimetus on ikka ühtlasi ka selle esimese võimetus. 15) miks pedagoogilises kõneluses ei toimu dialoogi (tooge välja kolm erinevat asjaolu): Õpetaja situatsioonis on aga ilmselt üks iselaadi raskus, millele enamasti alla vannutakse – see on raskus säilitada endas võimet kõneluseks. Kellel tuleb õpetada, usub, et ta peab rääkima ja tohib rääkida ja mida voolavamalt ja seostatumalt ta suudab rääkida, seda enam arvab ta oma õpetusi edasi andvat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid