50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raid0
Õppematerjali autor
Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub. Seetõttu tundub neile, et see inimene , kes on saanud koopast välja ja näinud elu teistpoolt on tagasi tulles pimestatud. Tegelikkuses on aga , nii et väljas käinud inimese maailmapilt muutub, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema.. Mida rohkem inimesi jääb toppama ühele kohale võib juhtuda, et nad harjuvad sellege ja sel juhul ei toimu arengut. Haridus on teadmine, mida iga inimene saab omandada, ig
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 POLITEIA (VII raamat514a-521 b) Platon Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal. Mugavuse tõttu ei üritatagi pimedusest välja murda ning maailmavaadet avardada ning arvatakse, et piisab sellest, mida juba teatakse. Kui kedagi sunnitaks maailmapilti muutma ilma eelneva harjumiseta, tekiks pigem ilmselt trots ning hirm ning joostaks tagasi vana ning tuttava juurde. Seetõttu tuleb neid vaid õigesti suunata ehk siis inimesi harida, et neid õigele teele juhtida. Kuid vahend teadmisteni jõudmiseks on lõpuks siiski igaü
tagamises, mis oleks soodsaks keskkonnaks, kus igal ühel on võimalus teostada isiklikult eelistatud “õnne-mudelit”. Õiglane polis. Keskse poliitilise väärtusena käsitas Platon kreeka traditsiooni kohaselt õiglust. Tema õpetus õiglasest polis`est on esitatud Platoni kõige tuntumas teoses “Politeia”. Platoni määratluse kohaselt on inimese jaoks õigluseks – “teha endaomast” (ta eautou prattein, Politeia 433 a8-9), seda “milleks ta loomult on sobivaim.” (samas, a5-6) Seega käsitleb tema õpetus õiglasest polis`est küsimust, milline võiks olla põhjendatud rollide jaotus ühiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele küsimusele vastates lähtus ta eeldusest, et inimeste võimekused on loomupäraselt erinevad. Loomupärase võimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevat inimesed kolme rühma: suuremal osal inimestest domineerivat hinges ihalev hingejagu, teisel osal söakas
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa
Võib väljendada ka lihtsamalt: Platoni filosoofia on petmise filosoofia, kusjuures me ei saa olla kindlad, kas ta ise sai aru, et teeb petmise filosoofiat, kas ta tegi sihipäraselt petmise filosoofiat või ta tegi seda nii öelda heauskselt, ise arvates, et ta ei peta. PLATON JA TEMA ÜHISKONNAKÄSITLUS Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest.
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult samalaadsed küsimused võida
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid