Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“ (6)

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus ?“

Maria Kohtla
103548IAPB
Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud saada, mitte ei hoia neid raamides laskmata ise mõelda ja otsustada.
1.Põhilised tegurid, miks inimene viibib valgustamatuse seisundis on laiskus ja argus . Nende oluliseimaks erinevuseks on see, et kaiskuse puhul on inimesel lihtsalt mugav mitte mõelda oma enda mõistusega ja arguse puhul ei julge inimene eeskostja võimu alt välja rabeleda.
2.Teiste hooleks on lihtne ja mugav mõtlemine jätta, sest ei pea ise pingutama ja vaeva nägema. Ise mõtlemisel mingit ohtu aga küll ei ole, võib küll mõni asi nihu minna, aga eks seda juhtub ju kõigiga, seega pole vaja karta eestkostjate ähvardusi, üldjuhul on need liialdused.
3.Enamikku takistab see, et alaealisus on juba harjumuspäraseks saanud. See on neile mugav ja lihtne ning nad ei kujutagi ette, et saaks teisiti. Samuti raskendab asjaolu, kui seda peab üksi tegema.
4.Valgustuse tingimuseks on vabadus ning revolutsiooniga seda saavutada pole võimalk. Revolutsioon võib meid küll vabastada ühe kindla isiku orjusest, aga tema asemel on veel mõni, kes heameelega tema rolli endale võtab ning rõhumist jätkab.
5.Mõistuse avak kasutus on see kui keegi avaldab õpetlasema oma heasoovlikuid ideid ja mõtteid kogu ilmale. Eratarvitus seisneb aga selles kui mingi isik avaldab mõtteid oma kindla erialaga seotud piiratud kuulajaskonnale. Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel. Mõtete avaliku kasutuse puhul avaldab isin oma enda kindlaid mõtteid, erakasutuse korral tuleb vahel arvestada oma ameti positsiooni, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist.
6.Valgustust pole lubatud mittekellegil piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu poole.
7.Eriti tähtis on valgustust edendada religioonis kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edusalt valgustus , siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni.

Hegel „Kes mõtleb abstraktselt ?“

Minu arvates on Hegel selles teoses soovinud inimesi mõtlema panna, et kas tõesti on abstraktne mõtlemine meile endile nii võõras. Ta soovib inimestele öelda, et mitte ainult n.ö alamklass ei mõtle abstraktselt vaid kogu ühiskond. Isegi see, kui me abstraktse mõtlemise kui mõiste või nähtuse kohe maha laidame on omamoodi abstraktne mõtlemine, sest me ei süvene selle tegelikku olemusse. Artikkel on minu meelestlausa natuke pilkav inimeste suhtes, kes arvavad , et abstraktne mõtlemine on nende jaoks liiga madal.
1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine.
2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul me üldistame ehk mingis mõttes oma peas idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt millest või kellest me teame vaid head, muutub meie meeltes üdini heaks ja vastupidi ning teise puhul käsitleme vaid mingit osa subjekti omadustest jättes kogu pildi tähelepanuta.
3.Enda poolt võiks antud teema kohta tuua kaks näidet oma koolielust. Esiteks mäletan, kuidas nüüd mu head sõbrad, kui ma esimest korda klassi tulin, kohe mu näoilme õelaks pidasid ja kogu mu olemust arvasid õela ja ennasttäis olevat. Teiseks näiteks võiks tuua selle, et minu jaoks olid reaalained alati lihtsad ja ma ei pidanud nendega üldse vaeva nägema, see aga tekkitas paljudes kadedust ja nad hakkasid minusse halvasti suhtuma , kuna nägid minus selle tõttu ainult halba.
4.Isikule, kes taipab kõike isegi paistav seletamine abstraktse mõtlemisena kuna seletus ei saa kunagi olema nii konkreetne kui seda on asja mõistmine.
5.Inimesele, ei soovi tunnistada, et ta selliseid asju ei tea, kuna see võib ta mainet või enesehinnangut langetada ja seetõttu üritab selle eest põgeneda.
6.Inimene, kes teab mis on mõtlemine ja abstraktne erineb tavalisest seltskonnast selle teadmise varjamise tõttu, kuna inimene, kes midagi varjab pingutab tavaliselt üle ja näeb seetõttu tobe välja. Kultuurne inimene näeb ka hästi läbi ajaleheartikklis vaid satiiri eest välja pandud preemia tõttu kirjutatud teost, kuna keegi ei soovi ena narriks teha ja seetõttu ei kirjuts avalikult tõsiselt sellistel teemadel .
7. Lihtrahvas laidab kordasaadetud teo otsekohe maha asja tagamaadesse süvenemata, asjatundja aga seevastu hindab olukorda tervikuna ja mõistab selle tegelikku olemust.
8. Turueit näeb tema munad mädadeks nimetanud naisterahvas vaid halba isiksust, kes solvas müüjat, ohvitserid aga näevad naisterahvas oma potensiaalset ihaldusobjekti – kena naisterahvast.
9.Ma olen veendunud, et inimesed, kes on teadlikud, mis on abstraktne mõtlemine, suudavad seda kontrollida, et nad selle kasutamises liiale ei läheks, aga see võib isegi neil asjatundjatel tahes- tahtmata esineda.