Essee inimarust (5)

Olga Dalton , 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4
Essee inimarust
Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib.
Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui poleks ideid, sest siis poleks millegi üle mõelda.
2) Vaim on tühi, see tähendab, et seal puuduvad inimese sündimisel ideed. Ideede saamiseks on tarvis aistimist või reflektsiooni : ideed ei teki iseenesest ega ole kaasasündinud. Ettekujutlusjõud mitmekesistab algseid ideid, muutes ühed ja samad välised ideed iga inimese jaoks omapäraseks. Tänu ettekujutlusjõule mõtlevad kõik inimesed erinevalt. Meie teadmiste materjal tuleb kogemusest ja vaatlusest, mis tegeleb kas väliste ideede või seesmiste tegevustega.
3) Väliste asjade ideed tekivad asjaga kokkupuute tulemusel, millele järgneb nende tajumuste toimetamine vaimu. See erineb sõltuvalt objekti mõjutuse viisist(ehk mis meeleelundi kaudu need toimetatakse). Ehk teisisõnu, väline objekt tekitab tajumuse, mis toimetatakse vaimu.
4) Ideede teine allikas on nn vaimu tegevused ehk meie enda vaimu tegevuste tajumine meie sees – kui me saame välistelt asjadelt mingid ideed, hakkame me neid sisemiselt analüüsima või edasi andma(reflekteerima). Selle protsessi tulemusena tekivad hoopis teist liiki ideed, nn seesmised ideed. Tegemist on omapärase seesmise tajumisega. Nendeks seesmisteks toiminguteks, mis ideid tekitavad, on mõtlemine, kahtlemine, uskumine jmt. Locke annab sõnale tegevused väga laia tähenduse, mis hõlmab nii vaimu toiminguid oma ideedega(mõtlemine, kahtlemine jmt) kui ka tundeid ja kirgi, mis mõtlemise tulemusel tekivad.
5) See on põhjendatud sellega, et uurides oma ideid, ei leia me nende seas ühtegi sellist, mis pole tekkinud kas ühel või teisel viisil. Need kaks allikat on niivõrd universaalsed , et täidavad meie vaimu kõikvõimalike ideedega. Seega põhjendab Locke nende allikate ainupärasust vaatluse ja uurimisega – ta lihtsalt ei leia ühtegi teistsugust ideed.
6) Kui last tähelepanelikult vaadelda, paistab silma, et ta ei mäleta oma esimesi, kaasasündinud ideid, puutudes kokku välismaailmaga. Kui enamiku ideede allikaks poleks väliskogemus, siis mäletaksid inimesed oma kaasasündinud ideid, kuid see ei seostuks neid ideid tekitatud kogemusega. Siis toetuks laps vaid oma kaasasündinud ideedele ja ammutaks väliskogemusest palju vähem ideid. Seega oleks ideede hulk oluliselt väiksem.
7) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui mitmekesiseid ideid suudavad pakkuda meid ümbritsevad objektid, samuti inimesest endast, tema sisemise meele omapärast. See sõltub sellest, kui palju välismaailmast saabuvatest ideedest reflekteerib inimene oma sisemise meelega, järelikult sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele.
8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu , oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed.
Novum Organum
Põhiideed ja iidolid : Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi saadakse tõde teada vaatluse ja induktsiooni läbi. Oma ülesandeks ei pea ta tolleaegse(iidolitele toetuva ) filosoofia väljajuurutamise ja selle asendamise enda filosoofiaga , vaid arvab , et need kaks peaksid käima käsikäes ning sõltuvalt inimese eesmärkidest peaks ta valima kas ühe või teise. Iidoleid on nelja liiki: hõimuiidolid pärinevad inimloomusest endast(st kõigil inimestel sarnased), samas kui koopaiidolid tulenevad inimeste erinevustest, erinevast kasvatusest, iseloomust, maailma tunnetamisest või mõtlemisest. Turuiidolid lähtuvad sõnadega seotud väärarusaamadest, teatri-iidolid toetumisest teiste inimeste teadmistele . Iidoleid on vaja teada selleks, et osata looduse uurimises vältida väärarusaamu, mis segavad tõde teada saada.
Küsimused: 1) a) Esimene oht seisneb selles, et loodusesse suhtutakse kui juba läbiuuritud asjasse, mis aga tähendab, et loodust polegi vaja enam uurida ja uusi uurimistöid läbi viia, kuna kõik detailid on juba uuritud. Samuti mõistetakse neid teisi, kes uusi asju uurivad, hukka. See takistab teaduse arengut ja progressi. b) Teine oht vastandub esimesele: st arvatakse, et ei ole üldse võimalik midagi teada saada, inimene saab viibida vaid teadmatuses. Sellest uskumusest õhutatuna lähevad selle järgijad paratamatult üle piiri, st minu arvates, et nende uuringud on liiga uuendusmeelsed ega lähtu tõest ja loodusprintsiipidest.
2) Mõte ei tohi rajaneda kellegi teise poolt väljamõeldud reeglil, seepärast tuleb nendest mõtte takistustest ehk iidolitest loobuda ja alustada mõttetööd otsast peale. Mõte peab rajanema meeltel ja tajumustel(empiristlikud vaated), millest mõistuse vahendusel(selle loomupärase liikumise abil) ehk induktsiooni abil tehakse teaduslikud järeldused. Mõttetööd tuleb mõistlikult suunata, st ei tohi toetuda juba olemasolevatele reeglitele, isegi kui kuulsamad filosoofid või paljud nendesse uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel ), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama.
3) Hõimuiidoli puhul lähtuvad kõik tajumused inimese analoogiast, st need ei sõltu kultuurist ega inimese individuaalsusest, vaid inimsoole omastest joontest. Järelduste tegemisel teeb inimene üldistusi, toetub nähtust kinnitavatele juhustele ega arvesta eitavaid, usaldab intuitsiooni. Inimaru peegeldab asjade loomust moonutatult, segades seda inimloomusele omaste asjadega ja seda seeläbi rikkudes .
4) Erinevalt hõimuiidolist on koopaiidolid iga indiviidi enda väärarusaamad, mis on seotud inimese omapärasuse, st spetsiifilise aju- ja kehaehituse ning seega individuaalse mõtlemisviisiga. Järelikult on koopaiidolid seotud iga inimese kaasasündinud ja elu jooksul omandatud arusaamadega(näiteks kasvatuse või mingi individuaalse autoriteedi tõttu omandatud väärarusaamad). Kõik need asjad moonutavad ja muudavad indiviidi poolset looduse valguse vastuvõttu.
5) Turuiidolite tekkimine on seotud inimese omavahelise suhtlemisega: suheldes kasutatakse aga sõnu, mis on ebatäiuslik mõtete edastamise vahend. On kaks viisi, mis takistavad aru toimimist: inimesed võtavad need sõnad omaks, süvenemata nende sisusse, mis aga segab arul toimida, kuna kasutatakse ebatäpseid definitsioone. Teine viis on hoopis vastupidine : inimesed mõistavad sõnade ebatäiuslikkust(eelkõige õpetatud inimesed) ning mõtlevad välja definitsioonid , mis muudavad asju veelgi segasemaks ja looduse uurimise asemel kulutavad õpetlased oma aega definitsioonide sisu üle vaidlemisele.
6) Inimvaimu iidolid on pärit ebatäiuslikest või isegi valedest filosoofiate dogmatest, st inimvaimu iidolid on teistelt inimestelt õpitud või omandatud väärarusaamad tegelikkusest. Ehk inimene võtab reegli või seaduse omaks, mõtlemata, kas see on tõene või mitte. Neid nimetatakse teatri-iidoliteks, sest omaksvõetud või leiutatud filosoofia on justkui lavastatud näidend, milles on vähe tõde. Inimesed uskuvad nendesse kas ükskõiksuse või traditsiooni tõttu, vaatavad pealt nagu näidendit, süvenemata selle sisusse või tõsikindlusesse.
7) a) Selleks, et ümbritsevat maailma korrastada ja ühtlustada, luuletab aru juurde paralleele ja suhteid, mida tegelikult pole. See vastandub tegelikkuse tõetruule tunnetamisele, st loodus ongi sageli ebareeglipärane. b) Inimarule meeldivad faktid, kusjuures ta vaatleb vaid fakti tõestavaid, positiivseid näiteid, eirates ümberlükkavaid, mis on Baconi arvates hoopis olulisemad. c) Aru lähtub ebaõigetest faktidest ja ettekujutustest, samuti oletustest, sest nii on lihtsam. Aru ei soovi nende teadmiste tõsikindlust kontrollida. d) Inimaru püüab seletada seletamatuid asju ja seda võimatusest peatuda ja puhata . e) Inimaru mõjutavad kired ja emotsioonid . Puudub objektiivne suhtumine oma mõtetesse ja arutluskäikudesse.
8) a) Inimesed lähtuvad mingist ajajärgust(kas imetlevad antiigi autoriteete või toetuvad uudsusele) ega suuda mõõtu hoida, eiramata mõlemat. Tõde otsinguil peab toetuma loodusele endale – loodus ei muutu ju sõltuvalt ajajärgust. b) Iga inimene, keda mingi ala huvitab ja kes selle alaga pikalt tegeleb, hakkab mingi aja möödudes pidama ennast selle ala asjatundjaks ning kandma ühe ala teadmisi teistele asjadele(mis ei pruugi selle alaga seotud olla), neid asju moonutades. Nt Aristoteles kandis loogikaseadusi loodusfilosoofiale üle.
9) a) Ühed on „olematute asjade nimed“ – st neid asju kas ei ole võimalik vaadelda või ei panda tähele või on tegemist fantastiliste väljamõeldud asjadega. b) Teised on halvasti sõnastatud või piiritletud mõisted – st tegemist on suhtelise mõistega, mis võib tähistada tervet hulka erisuguseid asju ning tekitada looduseuurijas segadust .
10) a) Sofistlik iidol – filosoofia rajatakse väga ahtale kogemusele ning otsustatakse väheste asjade põhjal. Neid kogemusi ei uurita hoolikalt, vaid see jäetakse vaimutegevuse hooleks. b) Empiiriline iidol – väheste ja ebaselgete eksperimentide põhjal tehakse laiaulatuslikud järeldused. Mõeldakse palju juurde, moonutades seega tõde. c) Ebausklik iidol – tõde moonutatakse sellesse pärimuslike ja teoloogiliste mõistete lisamise läbi, mis ei saa olla teadmiste allikaks.